Moeakadeemia inspireeris tegema karjääripööret maa-teaduste kasuks

Kirke Britt Benjamin tegi pärast õpinguid Amsterdami moeakadeemias julge kannapöörde ja asus õppima Tallinna Tehnikaülikooli, et pühendada end maavarade ja materjalide jätkusuutlikule väärindamisele. Ta jagab oma kogemust südamelähedase erialani jõudmisest. 

Kümme aastat tagasi pärandas ema Kirke Brittile rõivatööstusettevõte, kus ta töötab tänaseni. “Peale keskkooli läksin loogilisena tundunud sammuna Amsterdami moeakadeemiasse õppima moeärindust. Mõtlesin, et võtan üle emalt päritud rõivaettevõtte ja suundun peale õpinguid Amstredamis edasi elama Milaanosse, Londonisse või Pariisi,“ räägib Kirke Britt.  

Hollandis pöörati palju tähelepanu jätkusuutlikkusele, keskonnasäästlikule materjalikasutusele ja vastutustundlikule tarbimisele. Need teadmised juhatasidki Kirke Britti 22-aastaselt julge kannapöördeni. “Meile tutvustati uudseid keskkonnasäästlikke lahendusi ja ma sain seal üsna ruttu aru, et just kestlik ning leidlik materjalikasutus on valdkond, millega oma tulevikku siduda soovin ning moetööstus ei pruugi seetõttu olla minu jaoks see õige väljund,“ jagab Kirke Britt oma lugu ja lisab, et ühtlasi tabas teda välismaal õppides kindel äratundmine, et ta ei taha elada ega töötada kuskil mujal kui Eestis.

Nii hakkaski neiu kodumaale naastes endale uut väljundit otsima ja jõudis TalTechi Maa süsteemide, kliima ja tehnoloogiate õppekavani. “Kõige rohkem paelus mind selle õppekava juures multidistsiplinaarne lähenemine Maa süsteemidele ning keskkonnamõjude ja jätkusuutlikkuse teemale. Siit saab laiapõhjalised teadmised erinevatest keskkonna valdkondadest ja nende omavahelistest seostest, mis loob hea eelduse leida tulevikus enda jaoks õige väljund keskkonnateemadega tegelemiseks,“ ütleb Kirke Britt ja lisab, et esmakursuslasena ta veel täpselt ei teagi, mis ametis ta uut eriala tulevikus rakendama hakkab.

Praktilistel õppekäikudel avanes Eesti looduse rikkus

Kirke Britt möönab, et ta ei osanud oodata niivõrd kõikehõlmavat ning põhjalikku õpet. “Igas aines minnakse süvitsi ja see on ülimalt inspireeriv. Meie õppejõud ei ole ainult oma ala professionaalid, vaid ka tulihingelised eriala fännid ja nende kirg on nakkav,“ ütleb ta ja rõhutab, et juba kolme kuuga on tema teadmistes keskkonnast, loodusest ning selle protsessidest tänu geoloogiaõpingutele toimunud meeletu hüpe.

Veel ühe plussina toob ta välja praktikumide ja välitööde osa õppekavas. “Oleme käinud õppekäikudel siinsamas Tallinna külje all kohtades, millest ma ei olnud varem midagi kuulnud, aga ka kaugemates paikades, mis välitöö vaatest täiesti uue nurga alt paistis. Tänu õppejõudude põnevatele lugudele olen aru saanud, et meie mäetööstus, mereteadus ja üleüldse Eesti loodus on tegelikult palju rikkam, kui ma oleksin varem osanud arvata,“ tõdeb esmakursuslane.

“Meid on kursusel 11, mis tähendab, et saame juhendajatelt suhteliselt personaalset tagasisidet. Nad mõtlevad igal sammul meiega kaasa ja on väga toetavad,“ lisab ta.

Sisetundele tuginedes langetatud uue eriala valik annab enesekindlust  

Noori, kes alles oma teed otsivad, julgustab Kirke Britt kuulama oma sisetunnet ja langetama  otsuseid, mis tuginevad just iseenda väärtustele ja eesmärkidele. “Minu suunamuutus on olnud pikk ja raske tee. Valisin suhteliselt kindla tuleviku asemel midagi täiesti teistsugust. Täna olen oma otsusega väga rahul ja see on mulle andnud sisemise rahu ja palju enesekindlust,“ ütleb ta. 

“Alati ei peagi õpingute alguses väga täpselt teadma, millise ameti sa tulevikus valid. Peaasi, et suund on hingelähedane. Meie õppekaval on esimene aasta sissejuhatavate ainete päralt ja mul on õnneks veel aega, et otsustada kas võtan järgmisel aastal geoloogia, okeanograafia-meteoroloogia või hoopis maapõue inseneeria ja tehnoloogia suuna,“ ütleb Kirke Britt.

Samuti soovitab ta välismaal õppida. “Alati tasub minna maailma avastama ja kogemusi ammutama, sest kunagi ei tea, kuhu see välja viib. Minule tõi see läbi õnneliku juhuse uue südamelähedase eriala ja kindla teadmise, et Eesti loodus ja tema tulevik on mulle kõige armsam,“ ütleb ta kokkuvõtteks.

Artikli autor:

TalTechi geoloogia instituut
geo@taltech.ee