Oliver Ahlberg – oluline peab tehtud saama

Kes vähegi tehnika- ja äriuudistes sorab, märkab vahel, kuidas edukas Eesti ettevõtte tõuseb oma valdkonna pilvedesse. Mõnele elame üldrahvalikult kaasa, nagu Ott Tänakule või võrgukoondisele. Teadke seda, et tehnoloogia tootmise alal on Eestil oma noor superstaar täiesti olemas – Skeleton Technologies.

Inseneride peades küpseb kuldne mõte – valmistada kihilisest süsinikust superkondensaator, mille sisetakistus trumpab kõiki teisi.

See superkondensaatorite tootja on meelitanud kokku 26,7 miljonit eurot investeeringuid ja kasvatab juuri suurtel turgudel. Ta püsib kindlalt Cleantech Top 100 nimekirjas. Sinna mahuvad need firmad, kes puhta tehnoloogia valdkonnas lähiaastatel ohjad haaravad.

Me vaatame põnevil pealt ja imestame. Kuidas selliseid algatusi teoks tehakse? Missugune on tõeliselt tänapäevane tehnoloogiaettevõte seestpoolt? Mis nõudmised esitatakse neile, kes temaga kaasa tahavad lennata? 

Oliver Ahlberg, üks kahest Skeletoni asutajast (teine on Taavi Madiberk), on võtnud tunnikese minuga, et enda lugu ja põhimõtteid jagada.

Kuidas lumepall veerema hakkas?

Inseneride peades ja laborite hämaruses küpseb kuldne mõte – valmistada kihilisest süsinikust superkondensaator, mille sisetakistus trumpab kõiki teisi. Patent on juba 90ndate lõpust olemas, aga kui see turule viia, kirjutatakse energiasäästu ajalukku uus peatükk.

Kui seda esimest korda teha üritati, kukkusid mõned suured kliendid sülle. Toyota ja Samsung hakkasid teadusartiklite kaudu ise huvi tundma. Kuid 2007. aasta majanduskrahh pidurdas arendustöö tempot. Nõnda hakkas müügi ja turunduse puudumine Skeletoni eelkäijat allamäge vedama. Oliveril on toimunust üsna selge tagasivaade:

“Kui on ettevõte, mis on väga teadusele suunatud ja mida juhivadki teadlased, siis selle fookus võib olla liiga palju sellel, et jätkata teaduse tegemist, kuigi toode võib juba ammu olla turukõlbulik. Kriitiline oleks minna klientide ette ja seda müüa.“

See ei ole näpuga näitamise, vaid õppimise koht. Kaks noort juuraharidusega meest on oma kahekümnendate alguses ja nõretavad ambitsioonist paremini teha. 2009. aastal asutatakse Skeleton Technologies. Põhjus on lihtne:

“Juba lühikese intro põhja võis aru saada, et see on väga suure potentsiaaliga tehnoloogia. Me otsustasime oma vähesed varad Skeletoni investeerida, ostsime intellektuaalomandi ära ja võtsime mõned töötajad tööle.”

Kaheksa aastase teekonna järel on Oliver Ahlberg 31-aastane ning kaasasutaja Taavi Madiberk temast paar aastat noorem. Mõlemad mehed on murdnud end Rikaste Top 100 tabelisse. Kui mõnele on see võib-olla elu eesmärk, siis Oliveri puhul ma ei näe, et see saavutus teda eriliselt haaraks.

“Oleme Skeletoniga kuhugi jõudnud, aga samas on need esimesed sammud sellel teel, et laiapõhjalist mõju avaldada. Ma tahaksin näha, kuhu me lõpuks jõuda võime.”

Alljärgnevatel fotodel: KERS on rasketehnikas ja veokites kasutatav energiasalvestuse lahendus. Veoki või kraana pidurdamisel laetakse liikumise energia superkondensaatorisse ja pärast kasutatakse seda energiat masina töös (fotosid jagas Skeleton)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Mida see paremini tegemine tähendab?

Avasüli oodatakse neid, kes on ülikooli ajal tegelenud lisaprojektidega ning välismaal praktikal käinud.

Skeleton on müügile orienteeritud ja töötab välja klientidele vajalikke terviklahendusi. Näiteks terve mooduli, mille saab panna rekka külge, et see -40 kraadise ilmaga käivituks. Või pidurdamise energiat talletav süsteem, mis säästab kütust.  See kujundab ka müügitöö sisu. Teaduspõhised faktid tuleb tõlkida kliendile arusaadavasse keelde. Pole mõtet rääkida oomidest ja faradidest, kui klient tahab teada, palju tema veok kütust säästab.

Oliver on tegelenud ettevõtte arendamisega seestpoolt. Tema on loonud kultuurilise õhustiku ja teab, mis omadused tagavad inimesele töökoha Skeletonis:
“Ei piisa sellest, kui sa otsid inimesi selle järgi, kas nende CV ja võimekus sobib selle töö tegemiseks. Olulisem on see, kuidas ta kultuuriliselt sobitub. Seda on palju raskem juurde õppida, kui oskuseid.”

Skeletonil on oma kultuurikoodeks, mille tuuma moodustavad kolm põhimõtet:
“Get sh*t done” – tööle ei tulda selleks, et 9 – 17 kohal olla, vaid selleks, et midagi ära teha.
“Push boundaries” – tagasilöögi korral ei jääda käed rüpes ootama, töötajal võiks olla tahtmine probleemidele iseseisvalt lahendusi otsida.
“Use good judgement” – oodatakse, et inimene oleks olemuslikult täiskasvanu ning tuleks toime ilma tuhande-leheküljelise käsiraamatu ja pideva järelvalveta.

Missugune inimene ettevõttesse kõige paremini sobitub?

Avasüli oodatakse neid, kes on ülikooli ajal tegelenud lisaprojektidega ning välismaal praktikal käinud. Koolivälised tähtajad ja lisavastutuse võtmine valmistavad inimest eluks paremini ette. Näitena nimetab Oliver TTÜ tudengivormelit – mitmeid selle projekti lõpetajaid on temagi tööle värvanud.

Oliveril endal pole erialast haridust, aga ta näeb selle puudumist ühe võtmena, mis teda parema tunnetuseni juhib. Tema ja Taavi ühised juuraõpingud, varasem kokkupuude IT maailmaga ning disaini ja esteetikaga tegelemine aitavad kastist välja mõelda. Tema enda sõnades:

“Kui oled terve elu olnud ühes peas, siis on raske luua uudsemaid seoseid ja teistest distsipliinidest midagi üle võtta. Kui on midagi, mis on mind aidanud, siis on see erinevate valdkondadega tegelemine ja väga erinevad huvid. Kui see on vähegi võimalik, siis mitte püsida ühes asjas. Kasvõi kirjuta blogi millestki, mis huvitab.”

Kuidas juht ise end selle keskel tunneb?

Kõik see paistab väga äge, aga teadke siiski, et uue tipptehnoloogia arendamine ei saa olla jalutuskäik pargis. Oliver, ise tohutult südikas, tunneb selle töö summat oma kontidel väga hästi:
„Me arvasime, et see on palju lihtsam. Kui oleksime keerukusi ette näinud, siis poleks võib-olla alustanud. Nii ressursimahukas asi, nagu uue energiasalvesti arendamine ja tootmine on pikk ja keeruline protsess võrreldes mõne startupiga.“

Lisaks sellele peab pidevalt tegelema ümberpaiknemisega. Sellise ettevõtte juhi jaoks on reisimine peaaegu iganädalane tegevus. Skeleton tegutseb põhiliselt oma Viimsi tehases, kuid aasta alguses alustas tööd Saksamaa tehas sealses tehnoloogia paradiisis – Silicon Saxonys. Müügi ja turunduse büroo asub logistilistel põhjustel juba praegu Berliinis.
Aga vanus on selline, mis lubab tempot hoida. Oma tööstuse 50-aastaste kolleegide kõrval on need mehed verinoored. Kunagi oli see üks keerukus, millest pidi üle saama, kuid täna hakkab see nende tugevuseks saama.

Mis selle pingutuse korvab? Kas raha? EI, mitte ainult:

„Kui jõuad sinna, et testide tulemused hakkavad sisse tulema, ning sa säästad 30% kütust sõidukitel, mis sisuliselt sõidavad 24 tundi ööpäevas, siis seda on väga palju. Kui sa mõtled, mis see tähendab CO2-s ja kütusesäästus, siis saad aru, miks sa tegid seda pikki aastaid. See ei ole niisama üks asi, vaid sellel on väga lai mõju.“
Oliveri kuulates kaotasin ühel hetkel tavapärase vestluse juhtimise pinge ja nautisin seda tervikut, mis temast voolas ja mulle sülle langes. Kui sa tahad mistahes high tech tulevikus osaliseks saada, siis on ka sinu ülesanne mõtestada see vestlus enda jaoks lahti ja tegutseda!

 

Loo kirjutamist rahastati Euroopa Regionaalarengu Fondi TeaMe+ tegevustest.
Tekst ja foto: Jonas Nahkor
Avaldatud: 02.02.2018