Psühholingvist Mari Uusküla teab, mis värvi on armastus

„Vanaisa oli suur looduse armastaja, õpetas mulle lillede, puude ja putukate nimesid, seenel käies seente nimesid, tunnen seeni keskmisest eestlasest paremini,“ jutustab Tallinna Ülikooli lingvistika ja tõlketeaduse dotsent Mari Uusküla ja lisab naerdes, et kui ta mõistis, et bioloogiat õppima minnes tuleb ka konni lahata, jäid loodusteadlaseks pürgimise plaanid katki.

Kunstnike ja muusikute suguvõsast pärit Uusküla (neiupõlvenimega Bogatkin) hakkas põhikoolis luuletusi kirjutama. Kuigi laulmisega ta aeg-ajalt jätkuvalt tegeleb (selja taga on 12 aastat Ellerheina, Tartu Ülikooli kammerkoor ja laulutunnid Elleri-koolis ning sooloesinemised), siis kunstigeeni ta ei arva endal olevat. Seda vaatamata kunstiõpetajana töötanud kunstnikust vanaema Valli Lember-Bogatkina tõekspidamisele, et iga laps oskab joonistada. Siiski meeldib Uuskülale fotode tegemine, ta on kätt proovinud ka siidimaaliga.

„Minu ema ja isa on alati hinnanud ilusat ja korrektset keelekasutust ning ütlesid ikka, et mul oli juba väiksena „keelekõrv“,“ muigab Uusküla ja täpsustab, et näiteks istus ta algklassilapsena televiisori ees ja kritiseeris, kui valesti inimesed räägivad. Toonane emakeele ja kirjanduse õpetaja pani neiu keeletaipu samuti tähele ning innustas teda veelgi, nii et keskkooli lõppedes asus Uusküla tudeerima Tartu Ülikoolis eesti ja soome-ugri keeleteadust. Peagi vahetas selle ungari keele ja kirjanduse eriala vastu. Bakalaureusetööga said alguse tema uuringud värvidest, värvide väljendustest ja tähendustest eri keeltes, juhendajaks ja inspireerijaks läbi eri kõrgharidusetasemete professor Urmas Sutrop.

Mis värvi siis on armastus? Eri kultuurides seostatakse armastust, aga ka viha, just punase värviga. Punasel värvil on evolutsiooniliselt ka ohule viitav tähendus. „Džunglis ei tasunud punaseid marju süüa, need võisid olla mürgised,“ selgitab Uusküla ja toob välja, et ka liiklusmärkidel on punasel värvil hoiatav või tähelepanu püüdev tähendus. Kõik värvid seevastu ei ole kultuuride üleselt samatähenduslikud. Kui üldiselt peetakse leinavärviks musta, siis Hiinas on selleks just valge. „Sümbolid võivad ka muutuda, tänapäeval on Itaalia pulmades külalised sageli mustas. Musta värvi tähendus on muutunud, see on saanud pidulikkuse või elegantsi värviks.“

Just rohelise värvi varjundeid on inimsilm võimeline kõige rohkem eristama. See on meile evolutsiooniliselt sisse programmeeritud, kuna rohelist (loodus) on meie ümber palju. „Näiteks punase ja kollase toone ei pea me nii palju eristama.“

Mari Uusküla on nii armastuse kui muude tunnete ning meid ümbritsevate füüsiliste ja tunnetuslike nähtuste tähistamist värvidega (ja vastupidi) uurinud aastaid ning mis vahest olulisemgi – alates 2017. aastast oma uuringutulemustest ka populaarteaduslikult rääkinud ja kirjutanud. „Minu missiooniks on anda teadlasena ühiskonnale teada, millega ma tegelen,“ märgib ta ja lisab, et on teinud endaga sihiteadlikult tööd, et osata rääkida ja kirjutada teadusest lihtsamalt, aga samas mitte pealiskaudselt, vaid samasuguse sügavusega nagu teaduskeeles. Teadlasele tuleb kasuks, kui ta saab nn lihtsamalt selgitamist eelnevalt testida. „Mul on 95-aastane vanaema, kellele olen enda kirjutisi ette lugenud ja kes vajalikes kohtades ütleb, et katsu natukene lihtsamalt seletada, siis saan mina ka aru.“ Uusküla möönab, et sageli kipuvad teadlased rääkima oma eriala terminoloogias ja lisama n-ö sõnavahtu, millel pole väärtust. Tuleb aga tühisõnad ja kantseliit välja jätta ning kirjutada ja kõnelda selgelt. „Kuna olen tähenduse uurija, siis on minu jaoks oluline, kuidas kuulaja minu öeldu vastu võtab.“

Uusküla sõnul peab ka humanitaarteadlasel olema analüütilist mõtlemist, nagu üldlevinud arvamuse kohaselt omistatakse reaalteadlastele. Uusküla on õppinud 13 keelt ning kõneleb neist seitset. Sarnaselt paljud teiste haritlastega soovitab ka tema noortel kindlasti keeli õppida. „Keel on rikas instrument, mis avardab maailmapilti tohutult, võimaldades aru saada eri kultuuridest.“ Maailma mastaabis oleks Uusküla hinnangul strateegiline õppida mandariini ja hispaania keelt, kuna need on ühed enam kõneldavad peale inglise keele. Eesti kontekstis on oluline tunda vene keelt ja Eesti ajalugu mõista püüdvale inimesele saksa keelt.

Mari Uusküla esinemisi ja kirjalikke tekste:

• Tallinna Ülikooli video „Mis värvi on armastus?“

• Artikkel Sirbis „Elav, rõõmus ja vallatu roheline keeles, meeles ja sümboolikas“ ja samateemaline raamat
• Artikkel Sirbis „Kirglik, energiline ja vastuoluline punane keeles, meeles ja sümboolikas“ ja samateemaline raamat
• Vikerraadio saade „Käbi ei kuku…“ Mari Uusküla ning tema isa Georg Bogatkin

Autor: Sigrid Rajalo
Avaldatud: 21.02.2022