Raketlane Helena Mai Lannes: kui midagi ei tööta, tuleb esimesena proovida restarti

„Rakett69“ võistlusel suurepärasele 4. kohale tulnud Helena Mai Lannese sõnul õpetatakse koolides reaalained tihti väga tuimalt. „Aga kui aeg-ajalt teha lahedamaid praktilisi ülesandeid, siis võib-olla meeldiksid reaalained rohkematele,“ leiab nutikas tüdruk. Hetkel Tartu Ülikoolis arvutehnikat õppiva Helena parim õppetund elus soovitab probleemide korral proovida esimesena restarti.

Tallinna külje alt Laagrist pärit Helena käis põhikoolis Laagri Koolis ja gümnaasiumis Gustav Adolfi Gümnaasiumis. Lemmikuimateks õppeaineteks olid nagu paljudele teistelegi raketlastele matemaatika ja keemia. „Matemaatika on mu jaoks olnud alati lihtne ning seega olen nautinud ka keerulisemate ülesannete lahendamist,“ tunnistab tüdruk. „Samal põhjusel meeldis mulle ka keemia ning eriti meeldisid mulle praktilised keemia tööd, kus sai ise midagi uut ja huvitavat katsetada ja avastada.“

Nüüd juba Tartu Ülikoolis tudeeriva Helena praegusteks lemmikuteks on aga insenerigraafika ja erinevad robootikaga seotud ained. „Insenerigraafikas saab kasutada ka loomingulisust ning ise asju välja mõelda,“ on ta vaimustunud. „Robootikaga seotud ained meeldivad mulle seetõttu, sest mulle meeldib üleüldiselt robootika ning sooviksin tulevikus ka sellega seoses töötada.“

Helena leiab, et koolis õpetatakse reaalaineid tihti väga tuimalt, õpiku järgi tüüpülesandeid lahendades. „Kui aeg-ajalt teha lahedamaid praktilisi ülesandeid, siis võib-olla meeldiksid reaalained rohkematele,“ mõtiskleb raketlane. „Nende ülesannete kaudu näeksid noored, et samu teadmisi saab kasutada praktiliste probleemide või lihtsalt väga lahedate ülesannete lahendamisel.“

Gümnaasiumist on tüdrukule meelde jäänud mitmed õpetajad, kes teda positiivselt mõjutasid. „Üks mind enim inspireerinud õpetajaid on minu gümnaasiumi matemaatikaõpetaja Riina Timmermann. Ta oli väga lahke ja hea südamega, alati rõõmsas tujus ning valmis lisaseletusi andma, kui teemast kohe aru ei saanud,“ on Helena siiani tänulik. „Tema tundidesse läksin alati hea meelega, kuna lisaks headele teadmistele oli see tund ka parajalt lõbus.“

Talle on meelde jäänud ka keemiaõpetaja Katrin Soika, kes oli väga abivalmis, aitas ka isiklike projektidega ning elas kaasa koolivälistele saavutustele. „Gümnaasiumist jäi meelde ka minu inglise keele õpetaja Anne Kaljurand, sest tema käe all sai mul vähem kui kahe aastaga inglise keel väga palju paremini selgeks,“ on tüdruk rahul. „Kõiki neid õpetajaid ühendab ka see, et nende olemusest ja õpetamisest on näha, et neile meeldib seda tööd teha ning nad on hingega asja juures.“ Helena arvates teebki õpetajast hea õpetaja see, kui pedagoog on sõbralik, elurõõmus ning on aru saada, et ta tõsiselt soovib õpetaja olla. „Hea õpetaja on valmis oma õpilasi alati aitama iga probleemiga,“ lisab tüdruk.

Üles kasvades tegeles Helena paljude erinevate hobidega, näiteks robootika, rahvatantsu, arhitektuuri ja ujumisega, mitmeid aastaid oli ka kodutütar. „Kaks hobi, millega tegelen siiani juba väiksest peale, on käsikellade mängimine ja orienteerumine,“ avaldab raketlane oma koolivälised tegemised.

Kui väiksena tundusid Helenale põnevad nii näitleja kui ka õpetaja ametid, siis veidi suuremana unistas ta hoopis arhitekti väljakutsuvast tööst. „Käisin mitu aastat arhitektuurikoolis, tegin vabal ajal hobina majade jooniseid ning makette, samuti tegin 8nda klassi uurimistöö sisearhitektuurist – täpsemalt Skandinaavia modernismist,“ meenutab ta oma kunagisi suundi. „Arhitektiks saamise soov püsis mul peaaegu kuni 12nda klassi lõpuni välja, kuid siis otsustasin siiski õppida midagi tehnoloogia ja inseneeria valdkonnast ning valisin erialaks hoopis arvutitehnika.“ Praegu on Helena enda sihiks võtnud mehaanikainseneri karjääri või ameti, kus põhivaldkonnaks on just robootika.

Enda seniseid saavutusi meenutades loetleb Helena nii põhikooli kiituskirjaga lõpetamist, gümnaasiumis hõbemedali saamist, Naiskodukaitse võistkondlikul esmaabi võistlusel 1. koha saavutamist ning Harjumaa Kodutütarde võistlusmatkal „Luureretk 2021“ esikoha pälvimist. „Muidugi on üks suurimaid saavutusi sel aastal „Rakett69“ pardale jõudmine,“ on ta uhke. „Järgmine suurem saavutus võiks olla välismaale magistrisse ülikooli saamine, kas mehaanilise inseneeria või robootika valdkonnas.“

Helena saatesse tulemine on üsna sarnane paljudele teistele. „Olen seda saadet väikesest peale vaadanud ja tahtnud ka ise kunagi sama suur ning lahe olla,“ muigab ta praegu. „Suuremana tekkis üha suurem soov ise neid ülesandeid lahendada, kuna need on väga erinevad nendest, mida niisama lahendama satun.“ Põnevate ülesannete lahendamine ning uued tuttavad ongi see hea „pagas“, mille ta nüüd saatest lahkudes kaasa võtab. „“Rakett69“ andnud mulle enesekindlust ja teadmise, et kui midagi väga tahta ja selle nimel pingutada, on seda ka võimalik saavutada.“

Eelmistest hooaegadest on talle enim meelde jäänud gümnaasiumi klassikaaslased Marten, Smaragda ja Joosep. „Aga ka Ott-Kaarel Vään, kes mitu tiimisaadet üksinda vastu pidas, Heili Aavola, kes tundus alati väga rõõmsameelne ja särtsakas, ja Kadi Siigur, kes on hetkel viimane tüdruk, kes võitnud on,“ avaldab Helena.

Nüüd seab Helena sammud uute sihtide poole. Seda, mis teda igapäevaselt õnnelikuks teeb ja energiat annab, on palju. „Mind teeb õnnelikuks pere ja sõpradega koos ajaveetmine ning enda hobidega tegelemine,“ on ta rõõmus. „Lisaks meeldib mulle väga reisida ja avastada ilusaid kohti terves maailmas. Selleks, et oleksin õnnelik, püüan ma isegi kõige kiiremaltel perioodidel leida aega iseendale, et tegeleda asjadega, mis mulle enim meeldivad.“ See on seotud ka suurima tarkusega, mis Helena on oma senistest kogemustest kaasa saanud. „Kuna puutun arvutitega igapäevaselt kokku, on mulle enim kasuks tulnud soovitus „kui midagi ei tööta, tuleb esimesena proovida restarti“.“ Vahel tuleb seda teha ka iseendale.

„Rakett69“ saatesari valmib Eesti originaalformaadi põhjal Eesti Teadusagentuuri ja produktsioonifirma Vesilind koostöös. Projekti rahastab Eesti Teadusagentuur Euroopa Liidu kaasrahastusel. Teadusvõistlus alustas ETV ekraanil esmakordselt 2011. aastal. Kõik senised hooajad ja saated on leitavad Jupiteris https://jupiter.err.ee/1038463/rakett-69.

Artikli autor: Helen Saluveer, Rakett69 kommunikatsioonijuht. Avaldatud Fortes.