Raketlane Hendrik Pärli: tulin saatesse teisi inspireerima



Roheliste tiimis võimsa raketilennu teinud Hendriku sõnul on ta „Rakett69“ saadet vaadanud juba lapsest peale. „Kuna mind ennast inspireeris saade nii palju, siis soovisin olla see, kes nüüd ka teisi inspireerib!“ selgitab noormees oma võistlusele sattumist.

Ka paljud Hendriku sõbrad, kes „Rakett69“ võistlusel varem osalenud on, eeskätt möödunud hooajal osalenud Aaron, innustasid teda proovima ja kandideerima. Varasematest võistlejatest meenub noormehele esmalt 13. hooajal finaali jõudnud Joosep. „Ta oli üks esimestest raketlastest, kellega läbi meie kooli mehhatroonikaklubi tuttavaks sain,“ meenutab Hendrik. „Oli hämmastav näha, kui osav ta oli nii saates kui ka koolis! Olgu mõni praktiline ülesanne keeruline kui tahes — no võta näpust, ta lihtsalt teeb selle ära!“

Tallinnas sündinud ja siin lapsepõlve esimesed aastad veetnud raketlane elab nüüd Sakus ja leiab, et sealsed metsatukad ja külakiiged on nüüdseks talle koduseimad kohad ilma peal. „Lapsena tegelesin ujumise ja viiulimänguga, samuti käisin robootikaringis, korra proovisin isegi korvpallis kätt,“ loetleb Hendrik oma laia huvideringi. „Siiani olen väga huvitatud lugemisest, teadusest ja maailmast üldiselt, eriti aga kosmosest ja rakettidest — sellele aitas muidugi kaasa „Rakett69“ vaatamine.“

Praegu on noormehe lemmikhobideks rahvatants, arvutid ja lugemine „Tantsin „Lee“ tantsuansamblis, aitan korraldada uut tehisaruolümpiaadi ja loen kõike head, mis kätte satub,“ tutvustab ta oma tegemisi. „Mul on aina suurem huvi maailma vastu ja mõtisklen, kuidas seda paremaks muuta. Näiteks olen olnud Mudel-Euroopa Parlamendi projektis nii vabatahtlik kui ka delegaat, tänu sellele sain äsja ka Brüsselis päris Euroopa Parlamendil külas käia.“

Hendriku arvates on hea haridus see, mis aitab meil hoolida. „Hoolida nii meie maailmast kui ka selle valukohtadest, eelkõige kliimamuutusest, hoolida meie Eestist, selle ainulaadsest pärandist ja loost, misläbi me praegu ja siin tulevikule head teha saame. Hoolida teadusest, mis oma lõputus otsinguis meile aina paremat elu annab, ja mille valgustavat tuld läbi töökuse ning arukuse elus peame hoidma, ja hoolida meist enestest ning neist, kes meile kõige kallimad on.“

Lemmikuimaks õppeaineks peab noormees matemaatikat. „Kuivõrd keeruline see ka ei oleks, matemaatika seletab meie ümber olevat paremini kui ükski teine keel — oma toreda matemaatikaõpetaja Kristel Tamme ja tehisaru süvitsi tundma õppimise abil mõistan nüüd, et matemaatika on loogikakunst, mis maailmas end kõikjal peidab,“ selgitab ta õhinal. „Mu teine kindel lemmik on aga keemia, mis on justkui mitte millestki kõige välja võlumine läbi paberil nuputamise ja katseklaasides asjade kokku valamise — selle põnevaks tegemise eest olen alatiseks tänulik oma keemiaõpetajale Katrin Soikale.“

Just matemaatikaõpetaja ja klassijuhataja Kristel Tamme peab Hendrik ka end enim mõjutanud pedagoogiks. „Kui tunniplaani järgi on klassile antud nädalas seitse tundi matemaatikat ja üks klassijuhatajatund, siis tegelikkuses on meile antud kaheksa tundi nädalas, et kuulata, mis Tammel meile öelda on,“ on ta tänulik. „Olgu see rõõmustavalt tihti „Ahjah, ma tegin uuesti õunakooki!“, uus teema matas, mida metsiku põhjalikkusega seletada, või siis „Lootus sureb viimasena!“, kui meie klass on uuesti mingeid krutskeid teinud. Kristel Tammega juhtub kõike ning tema hoolivuse ja tarkuseteradega suudame me kõike — selle eest tänan teda kogu südamest!“

Hendriku jaoks on reaalained, täpsemalt inseneeria ja arvutiteadus, eelkõige suur hulk võlurikepikesi ja loitsuraamatuid, et teha maagiat just teaduse kaudu. „Noored, keda ei köida reaalained, tehku ikka seda, mis neid õnnelikuks teeb,“ leiab ta mõtlikult. „Aga kui nad vähegi suudavad, võiks nad siiski leida üles maagia, mis reaalainetes peitub!“ Hendrik soovitab neil leida üles oma lemmikuimad võlusõnad, mida „justkui kunagi tahtsid reaalainetes ise lausuda“, olgu selleks ise Pacmani mängu koodimine, majakese 3D-printimine või midagi muud. „Ärge laske end mitte millelgi peatada!“ on tema kindel nõuanne.

Seda nõuannet peab ta oma tegemistes ka ise silmas ning on saavutanud nii mõndagi. Enda üheks suurimaks saavutuseks peab raketlane loomulikult „Rakett69“ saates osalemist. „Olen siit ikka megavahvad sõbrad saanud!“ on ta rõõmus. Teiseks oluliseks saavutuseks peab Hendrik rahvusvahelise tehisaru olümpiaadi hõbemedalit. „Ei suuda sõnadesse seadagi, kui palju pusimist, ajude ragistamist ja tiimitööd see üks metallitükike endast nõudis! Seda enam on see mulle ka väärt ja palju ka edaspidiseks andnud,“ on ta uhke. Samas on ta kindel, et ta saavutuste nimekiri on alles kujunemisel. „Pigem hindan just seda, mis nendest saavutustest edasi saab, kuhu nad mind suunavad. Ma loodan kunagi saavutada seda, et just läbi tehisaru saan muuta maailma — väga soovin just meie Eestit aidata!“

Lapsena tahtis Hendrik saada astronaudiks, nüüd aga kas andmeteadlaseks või inseneriks. „Mul on väga suur soov taltsutada seda teadust, mis meie ümber on, ja sellest midagi head välja võluda!“ avaldab ta oma eesmärgi. Kõige olulisem ongi tema arvates tegeleda sellega, mis enim inspireerib. „Mulle meenub üks erakordselt äge loeng astronaut Nicole Aunapu Mannilt, kes rääkis oma kosmilistest seiklustest ja teadusest ning samal ajal ka maisest ja elulisest: „Iga astronaut armastab, mida ta teeb, ja ka teeb, mida ta armastab teha“, on Hendrikul meeles. „Ka mul on samamoodi: just need asjad, mida ma terveid päevi vaid teeks ja millest alalõpmata sooviksin rohkem teada saada — just need asjad on mind kõige kaugemale viinud.“

„Enne „Rakett69“ osalemist oli mul tunne, et alati on kuskile kiire — midagi uut tegema, midagi saavutama. Juhtun praegugi aeg-ajalt liialt kiirustama, ent nüüd tunnen, et „Rakett69“ on andnud mulle meelerahu,“ mõtiskleb Hendrik. „Alati on asju, mis on väärt tegemist, kuid igaühel meist on aega vaid ühe elu elamiseks — seda aega tuleks targalt kasutada, ja aeg-ajalt ka enda jaoks.“

Mille jaoks võtta aega, mis ka õnnelikuks teeb? „Mind teeb õnnelikuks päikesetõus suvel, mis looduse ellu äratab. Mind teeb õnnelikuks, kui mu ümber on inimesed, kelle seas saan olla ma ise. Olen õnnelik nähes uusi maailmu, õppides midagi täiesti uut, tutvudes kaugemalt maalt tulnuga, kelle eripärasused sütitavad ühise tralli ja lusti,“ loetleb Hendrik oma õnnevalemit. „Et olla õnnelik, proovin ma uut, annan oma parima ja ka halvimal ajal ei lase pead norgu. Olen õnnelik, sest siin elus tuleb nii head kui ka halba — just seeläbi olen praegu ja siin, kes ma olen, ja seda ei vahetaks ma eimillegi vastu.“

„Rakett69“ saatesari valmib Eesti originaalformaadi põhjal Eesti Teadusagentuuri ja produktsioonifirma Vesilind koostöös. Projekti rahastab Eesti Teadusagentuur Euroopa Liidu kaasrahastusel. Teadusvõistlus alustas ETV ekraanil esmakordselt 2011. aastal. Kõik senised hooajad ja saated on leitavad Jupiteris https://jupiter.err.ee/1038463/rakett-69.

Artikli autor: Helen Saluveer, Rakett69 kommunikatsioonijuht. Avaldatud Fortes.