Raketlane Kai Urb: on äge olla tark ja teadushuviline

Kai leiab, et sai saatest eelkõige juurde uusi sõpru, kellega erinevaid huvisid jagab. „Mu tiimikaaslased andsid mulle juurde palju julgust olla mina ise ning sain kinnitust, et olla tark ja teadushuviline on äge. Ka oskustepagas arenes saates nii pingetaluvuse kui ka tiimitöö osas.“

Erinevalt paljudest teistest raketlastest, kes tulevad suurematest linnadest ja käivad tuntud koolides, on Kai terve elu elanud Kõmsi külas ning õpib praegu Lihula Gümnaasiumis. „Siin sain ka oma algkoolihariduse, mis andis mulle ülihea ja tugeva põhja alla,“ usub tüdruk.

Lapsepõlvest on tal kõige eredamalt meeles siiski pere ja sõpradega veedetud aeg. „Mu ema on väga aktiivne külaelu arendaja, käisin tal juba lapsena palju abiks. Näiteks kui meie Kõmsi lasteaed sai projektiga värve seinte värvimiseks, oli ema seal abiks ja mina käisin kõigile võileibu viimas,“ meenutab Kai. „Isa võttis mind samuti väga tihti kaasa erinevaid töid tegema. Vahel näiteks puuriita laduma, aga minu lemmikud momendid olid need, kus sain temaga koos midagi ehitada. Mõnikord ka neid asju, mida ma ise tahtsin katsetada. Näiteks keldrile ust ehitada või mahlapakist Naksitrallide autot meisterdada.“ Tüdruk pöördub siiani alati isa poole, kui on vaja midagi ehitada või katki läinud tehnikat parandada.

Algkoolis tegeles Kai spordiga – jalgpalli, lauatennise ja kergejõustikuga, aga põhikooli minnes jäid need tahaplaanile. „Nooremana oli mul rohkem tegemist ikkagi muusikakooli ja kunstikooliga,“ sõnab tüdruk. „Aga praegu käin võrkpallitrennis ning naudin õues jalutamist ja Kodutütrena matkadel osalemist. Tegelen vabal ajal palju kunsti ja muusikaga ning olen aktiivne Kodutütar, noortevolikogu liige ning käin noortekeskuses abistamas. Seega olen suht hunt kriimsilm oma mitme ametiga.“

Kai leiab, et koht, kus sa õpid, on väga tähtis. „Minu jaoks oli algkool, minu väike kodulähedane külakool, väga oluline. Sain sealt ülihea teadmistepagasi õpetajatelt, kes oskasid asju lõbusalt õpetada,“ on ta siiani tänulik. „Õpetajatel oli aega mulle individuaalselt tähelepanu pöörata ja tänu sellele olen praegu see, kes olen.“ Tüdruk usub, et hea haridusega jõuab kaugele. See avab uksi, kuna oskad erinevaid asju.

Koolis naudib Kai eriti matemaatika- ja füüsikatunde. „Olen suur loogika ja arvutamise fänn ning need ained annavad mulle selleks alati võimalusi. Samuti on ka keeled huvitavad ning samas vajalikud. Ega ka keemial ning geograafial midagi viga pole, kuid need pole just kõige lemmikumad.“

Õpetajatest toob Kai enim esile oma matemaatikaõpetajat Triin Pärnpuud. „Ta annab mulle alati tunnis nuputamiseks raskemaid ülesandeid ning seletab kõik asjad alati hästi ära. Ta usub alati, et saan ülesandega hakkama, ning et mulle võib raskemaid asju rahumeeli anda. Samas pole ta mitte ainult hea õpetaja, vaid ka lihtsalt äge inimene,“ kiidab tüdruk.

Aktiivse ja mitmekülgsena on Kail käed-jalad tegemisi täis, ta on aktiivne nii Kaitseliidus kui ka oma valla ja noortekeskuse tegevuses. 2023. aastal valiti ta lausa Lääne ringkonna aasta Kodutütreks. Muidugi on nüüd üheks saavutuseks ette näidata ka Rakett69 saates osalemine, paari aasta pärast loodab Kai aga gümnaasiumi medaliga lõpetada. Ning siis juba uute eesmärkide suunas liikuda.

Kui lapsena unistas raketlane muusiku või kunstnikuna karjääri teha, siis hetkel on kaalumisel mitu erinevat suunda. „Kindlasti on inseneeria, nii 3D kui ka üldisem, mulle koos arhitektuuriga väga meelepärased, aga ka majandus ning kultuurivaldkond on hetkel valikus. Õnneks olen alles 10. klassis ning on aega veel mõelda,“ jätab Kai valikud lahtiseks.

„Rakett69“ saate fännideks on kogu Kai pere ning mitte vaid vaatajatena. Kai vanem õde Lii osales ka ise 11. hooajal võistlusel, seega tuli ka tüdrukul end nüüd proovile panna. „Eelmisel aastal käisin katsetel, kus ma väga kaugele ei jõudnud, aga sel aastal oli ülihea tunne, kui teaduslabürinti sisse sain ning seejärel ka põhivõistlusele jõudsin!“ rõõmustab ta. Möödunud hooaegadest on talle lisaks oma õele enim meelde jäänud Karl Vilhelm Valter 7. hooajast ning Vootele Mets 10. hooajast.

Oma õnnetunnet suurendab Kai mitmel moel. „Mu õnneallikad on erinevad, olenevalt olukorrast. Kui olen üksi või tahan üksi olla, siis pliiats kätte ning joonistama, kõrvaklapid kõrva või kitarri ja klaveriga viisikesi ümisema,“ lisab tüdruk. „Aga suurimat õnne pakuvad pere ja sõpradega veedetud momendid. Matkad ja jalutuskäigud õues, lauamänguõhtud või isegi ainult koos multikate või filmide vaatamine on alati tuju tõstvad.“ Kai lisab, et üritab alati leida kõiges positiivseid külgi ning võtta osa igast üritustest. Mälestuste loomine on hästi tähtis, sest neid meenutades on alati hea tuju, lisab raketlane.