Raketlane Kärt Pürn: me elame vaid korra ja kõiki võimalusi tuleks kasutada

Laupäeval pidi „Rakett69“ teadusvõistluselt lahkuma roheliste tiimi kuulunud Kärt Pürn, kuid saadud kogemus oli siiski vinge. „Nüüd tean palju rohkem selle kohta, kuidas käib ühe telesaate tegemine ja milline võimas meeskond peab koos töötama, et inimesed laupäeviti teleka ees istuda saaks,“ on ta tänulik.

Tartumaalt pärit ning praegu Hugo Treffneri gümnaasiumis õppiv Kärt on juba 9 aastat olnud kodutütar. „Mu nädalavahetusi sisustavad tihti erinevad matkad ja laagrid. Üleni roheline riietus, mida saates kandsin, pole mulle samuti võõras, sest kannan kodutütarde rohelist vormi ka mööda metsi mitmekümneid kilomeetreid matkates ja vahepeal erinevaid ülesandeid lahendades,“ muigab neiu. „Laagrites leidub tegevusi nii piparkookide küpsetamisest loomajälgede õppimiseni kui ka lõkete tegemisest laskmiseni.“

Iganädalaselt tegeleb Kärt ka tantsimisega. „Hetkel on minu põhiliseks tantsustiiliks hiphop, kuid lisaks tantsin discot ja varasemalt olen tantsinud ka show- ja jazztantsu. Nooremana tegelesin kergejõustikuga,“ loetleb ta oma sportlikke hobisid. „Vabal ajal meeldib mulle joonistada ja heegeldada, öösiti vaatan hea meelega tähti ja teisi taevakehasid. Põhikoolis käisin robootikaringis ja mängisin võrkpalli.“ Ning kui selle kõige kõrvalt veel aega üle jääb, sisustab raketlane selle talvel mäesuuskadega ja suvel veelauaga.

„Hea haridus annab meile laia silmaringi ja aitab kogu maailma toimimist paremini mõista,“ usub neiu. „Tihti kasutame igapäevaelus kunagi koolis õpitud teadmisi, näiteks erinevaid keeli, lihtsamat matemaatikat ja üldisemaid loodusteaduste põhimõtteid. Üleüldse arendab õppimine meie aju, parandades meie mälu ja aidates paremini luua seoseid erinevate asjade vahel, seega tuleb õppimine igal juhul kasuks.“

Põhikoolis olid Kärdi lemmikõppeained inglise keel ja matemaatika, ühel hetkel hakkas meeldima ka keemia. „Olin nooremana entsüklopeediatest perioodilisustabelit uurinud ja see lihtsalt tundus nii põnev. Keemiat loen siiani üheks oma lemmikutest. Gümnaasiumis hakkas mind rohkem huvitama bioloogia, eriti just geneetika ja anatoomia osa, sest tundsin, et sain paremini aru, kuidas inimesed üldiselt üldse töötavad. Ka ajalugu on minu jaoks üks väga huvitav õppeaine, kuna saan väga põhjalikke teadmisi asjade kohta, mis toimusid aastasadu tagasi ja mida ise võib-olla ette kujutada ei oskakski.“

Kärt leiab, et noortes saab huvi reaalainete vastu tekitada sellega, et alustada võimalikult varakult. „Kuna reaalained võivad paljude õpilaste jaoks olla liiga keerulised, võiks neid rohkem selgitada läbi igapäevaelu või lihtsate katsete, mis enamasti muudab teema noorte jaoks kohe huvitavamaks. Katsete olulisus on eriti tähtis just keemias ja füüsikas, kus näiteks ainetevahelisi reaktsioone või raskuskiirendust on niisama keeruline ette kujutada, aga kui õpetaja toob klassi ette katseklaasid või laseb meil teiselt korruselt midagi alla visata, on teema kohe arusaadavam ja põnevam.“ Talle meenuvad ka õpetajate välja mõeldud naljakad seosed või laused, mille abil valemid ära ei unune.

Samas leiab raketlane, et iga noor ei peagi olema reaalainete spetsialist, sest ühiskonnas on vaja ka humanitaarteaduste valdajaid, kes näiteks füüsika asemel tunneksid suurepäraselt kunstiajalugu, religioone või muusikat, sest ka nende teadmine on oluline.

End enim mõjutanud õpetajaks peab Kärt algklassiõpetaja Annika Tõnuristi. „Ta ei olnud lihtsalt hea õpetaja, vaid tänu talle olen kodutütar – ta juhtis Sillaotsa kooli kodutütarde rühma ja kutsus kõiki minu klassi tüdrukuid liituma. Saime temaga palju kasutada arvuteid ja tahvelarvuteid, mis õppimise kindlasti huvitavamaks muutsid,“ meenutab ta algkooliaega. „Tookord pidas õpetaja ka meie klassi blogi, kus kajastusid kõik klassiõhtud, õppekäigud ja muud tegemised, mida on tore uuesti vaadata ja meenutada. Et meid paremini motiveerida, lubas õpetaja Annika meil peale tublisti õppimist loosida endale preemia, seega saime vahel näiteks tunni lõpus midagi toredat mängida.“

Raketlane meenutab hea sõnaga ka põhikooli klassijuhatajat ja loodusainete õpetajat Monika Laisaart, kes andis tema klassile nii bioloogiat, geograafiat, keemiat kui füüsikat. Kui tal keemiatundides ülesanded varem valmis said, andis õpetaja lisaülesandeid, mis kasvatas neiu huvi keemia vastu veelgi.

„Mõlemad õpetajad on mind Rakett69-s nähes edu soovinud, seega usun, et õpilastele jäävad need õpetajad hästi meelde, kes neid ka pärast kooli lõpetamist edasi toetavad. Võiksin veelgi rohkem õpetajaid välja tuua, sest iga õpetaja kogu mu koolitee jooksul on mind kasvõi natukene positiivselt mõjutanud,“ usub Kärt.

Laia silmaringiga tüdruk usub, et kui mõnikord mingeid asju teha ei julge, siis tuleb mõelda, et me elame ainult ühe korra ja igasuguseid võimalusi tuleks kasutada. „Vahel ütleme seda sõpradega üksteisele naljaga, aga vahel on just sellist mõtteviisi vaja, et end kokku võtta ja midagi lahedat kogeda. Ka raketisaatesse kandideerimine võis algul tunduda hirmus, aga proovimata jätmine ja võimaluse kaotamine on ju veelgi halvem variant.“ Lisaks leiab Kärt, et ei tasu karta midagi uuesti proovida. „Läbi aja on olnud palju raketlasi, kes saatesse mitmendat korda kandideerivad ja alles siis edu saavutavad.“ Tüdruk katsetas saatesse pääsemist ka möödunud hooajal, kuid siis põhivõistlusele ei pääsenud. See aga motiveeris sel aastal veelgi enam pingutama ning nüüd oli koht 12 raketlase hulgas olemas. „Väiksena seda saadet vaadates tundsin alati, et tahaksin kunagi ise ka raketlane olla,“ on ta saavutatu üle õnnelik.

Kärt leiab, et saates osalemine andis talle üliägedad ja nutikad sõbrad, kellega koos seda saadet filmida oli ääretult vahva. „Ilmselt on kogu see teekond andnud mulle ka tohutult palju julgust. Samuti tean palju rohkem selle kohta, kuidas üldse käib ühe telesaate tegemine ja milline võimas meeskond peab koos töötama, et inimesed laupäeviti teleka ees istuda saaks.“ Lisaks mõistis ta sedagi, kui palju on ta ümber toetavaid inimesi, kes edu soovisid ja alati pöialt hoidsid. „Olen neile kõigile igati tänulik!“

Tänu julgusele paljude asjadega tegeleda ja erinevaid asju kogeda on Kärdil mitmeid muidki olulisi saavutusi. „2023. aastal valiti mind mitmete aktiivsete ja tublide kodutütarde hulgast Tartu ringkonna aasta kodutütreks. Suvel võitsin oma tiimiga Kodutütarde vabariikliku võistlusmatka Ernake ning oleme poodiumikohti saanud ka paljudel teistel võistlusmatkadel. Tunnen uhkust ka erinevatel olümpiaadidel saadud tulemuste üle, eriti hästi on mul läinud hoopis õigekirjaolümpiaadil, kus olen päris mitmel aastal maakonnas poodiumikohale jõudnud või isegi võitnud,“ on ta uhke. „Põhikooli lõpus anti mulle tiitel „Sillaotsa Kooli uhkus 2022“ ja oma koduvallas olen võitnud haridusstipendiumi. Ka oma tantsugrupiga olen erinevatel võistlustel häid kohti saanud.“

Praegu reaalainetes särava tüdruku lapsepõlveunistuseks olid aga hoopis algklassiõpetaja ja moedisaineri ametid. „Umbes 6. klassis ühiskonnaõpetuse tunnis ameteid uurides jäi mulle aga silma ametinimetus „biokeemik“, mis mind mõnda aega väga paelus, kuna keemia ja bioloogia koos tundusid ääretult põnevad. Veel olen mõelnud lennundusele ja geenitehnoloogiale, kuid kui ma peaksin kohe praegu otsustama, mida õppima minna, valiksin arstiteaduse. Õnneks on mul veel enne gümnaasiumi lõppu paar kuud aega, et erinevaid variante kaaluda ja midagi kindlalt ära otsustada.“

„Mind teeb õnnelikuks see, kui ma teen seda, mis mulle meeldib,“ on Kärt veendunud. „Ja veel õnnelikumaks see, kui ma saan seda teha oma sõprade või perega. Minu tuju muudab kohe paremaks näiteks nädalavahetus sõpradega metsas või perega õhtul lauamängu mängimine. Uued ja põnevad keskkonnad teevad mind samuti rõõmsamaks, mistõttu meeldib mulle näiteks uutesse kohtadesse reisida.“ Ning kuigi reis raketipardal on selleks korraks läbi, ootavad Kärti uued ägedad rännakud kaasas kuhjaga vingeid kogemusi ning palju toredaid uusi sõpru.

„Rakett69“ saatesari valmib Eesti originaalformaadi põhjal Eesti Teadusagentuuri ja produktsioonifirma Vesilind koostöös. Projekti rahastab Eesti Teadusagentuur Euroopa Liidu kaasrahastusel. Teadusvõistlus alustas ETV ekraanil esmakordselt 2011. aastal. Kõik senised hooajad ja saated on leitavad Jupiteris https://jupiter.err.ee/1038463/rakett-69.

Artikli autor: Helen Saluveer, Rakett69 kommunikatsioonijuht. Avaldatud Fortes.