Raketlane Ralf Lamp: haridust ei saa keegi sinult ära võtta

Eesti ägedaim teadussaade „Rakett69“ kimab igal laupäevaõhtul teadusorbiidil ning pakub nii väikestele kui ka suurtele vaatajatele uusi teadmisi ja kaasaelamisrõõmu. Osalejatele aga ka parajat närvipinget, sest igas episoodis tuleb kellelgi võistluselt lahkuda. Möödunud nädalal eetris olnud osa jäi viimaseks roheliste tiimi kuulunud Ralf Lambile.

Praegu TalTechi riistvara arenduse ja programmeerimise eriala I kursusel õppiv Ralf elab õpingute tõttu küll Tallinnas, aga pärit on Haapsalust. „Pean ennast Haapsalu poisiks, kuna just seal kujunes minust välja selline inimene, kes olen täna,“ on ta veendunud.

Läbi tiheda sõela „Rakett69“ saatesse pääsenud Ralfi jaoks pole võistlemine võõras, kuna ta on aastaid tegelenud tippspordiga ning isegi mõned tiitlivõistluste medalid võitnud: nooremana mõõtis ta meetreid basseinis, hiljem kergejõustikustaadionil. „Tippsort polnud siiski päris minu tassike teed, otsisin endale väljundeid, kus saaksin ennast loomingulisemalt proovile panna,“ tunnistab noormees. „Just loomingulisus on ühendav sõna kõiges, millega olen hiljem tegelenud. Tehnilist loomingut käisin väljendamas Keila mudellennuklubis, ettevõtlusliku loomega sain end proovile panna tehes õpilasfirmat KÄKO, mis pälvis isegi Eesti parima õpilasfirma võistlusel patendivolinikekoja eripreemia.“ Eneseväljenduse pani Ralf proovile ka osaledes Läänemaa Ühisgümnaasiumi muusikalis „Kuidas Kuningas Kuulsaks Kippus“, kus kehastas Majorit. „Kõige enam sütitab mind aga teadmatuse ja teadmiste piire kompav kosmosevaldkond, millega olen hiljuti hakanud süvendatult tegelema ja liitusin tollel hetkel veel abituriendina Tudengisatelliidi organisatsiooniga, kus olen täna tarkvaraarendaja.“

Ralf leiab, et haridus, erinevalt teistest varadest nagu rahakott või koduvõtmed, on üks väheseid, mida keegi ei saa sinult ära võtta. „Just seepärast ongi hea haridus oluline, see garanteerib tänapäeva maailmas sulle edu. Hea teadmistepagas saadab sind läbi elu keerdkäikude ja mida suurem su silmaga nähtamatu abimees, seda ladusam on teekond.“

Enda kõige lemmikumaks õppeaineks pidas ta koolis alati matemaatikat. „Ilmselt peitub selle taga adrenaliin, mida pakub probleemi lahendamine, millele annab hoogu õige vastus kinnitamaks, et teed midagi õigesti.“

Ralf on kindel, et reaalained hakkavad õpilasele meeldima, kui ta on kogenud eduelamust. „Paratamatult tajuvad nõrgemad õpilased eduelamust protsessist märgatavalt tuhmimates toonides. Tihti „lahendusena“ käsitletud taseme ühtlustamine gruppideks jagamise näol küll leevendab olukorda, kuid ei lahenda seda,“ on ta veendunud. „Et noor oleks võimeline omandama uut teemat ja saama probleemide lahendamise eduelamust, tuleks keskenduda eelnevalt matemaatilise vaistu tekitamisele. Matemaatika õppekava on aga tohutult täis pakitud teemasid, mida lapsed peavad teadma ja päriseluliste seoste loomine jääb hetkel vaid tekstülesannete tasandile.“ Noormees leiab, et paljud õpetajad küll mahutavad tundidesse matemaatilise vaistu treenimist, kuid rangete õppekavaraamide tulemusena karistab see õpilasi, kuna peavad kohustusliku osa kiiremini võtma ja omandatu võib kasutuks osutuda.

Ralf peab endale enim eeskujuks olnud pedagoogiks vene keele õpetajat, mis on üllatav, sest see õppeaine ei istunud talle kohe üldse. „Minu gümnaasiumi vene keele õpetaja ja ühtlasi klassijuhataja Tiiu Soostar on üks imeline näide heast õpetajast. Ta hindas meid kui indiviide ja võttes arvesse suurt taseme erinevust määras erinevalt ülesandeid, et teravamatel pliiatsitel ei hakkaks igav ja minusugused ei kaotaks lootust,“ meenutab raketlane. „Näitena saan tuua jutustamise, mis õpetajale mõistetavalt oli minu oskuste puhul lihtsalt pähe õppimine ning võimaldas pinginaabriga õppida hoopis teemaga kokkulangev venekeelne laul. Keele õppimine oli justkui kõrvalprodukt ja paratamatu, samal ajal saime tegeleda meelepärase ja nauditava tegevusega. Kindlasti on selliseid õpetajaid minu ümber olnud veelgi, kuid loomulikumalt omandatavate ainete puhul on raskem märgata õpetaja individuaalset lähenemist.“

Enda saavutustest rääkides tõdeb noormees, et pigem seostuvad need elus saadud oluliste kogemuste või mugavustsoonist välja astumisega. „Kindlasti on tore, kui pannes end proovile saadab edu ja sestap hindan „Rakett69“ saatesse pääsemist väga suure saavutusena. Peale saadet on minu fookus tudengisatelliidi projektil SUTS, mille jaoks järgnevate aastate jooksul tehtav peensusteni täpne töö ja edukus ongi minu järgmiseks püüeldav saavutus.“

Selline eesmärk tuleb suure tõenäosusega mingil moel kaasa lapsepõlvest, mil Ralf unistas piloodiametist. Praeguseks on säilinud sama suund (kõrgustesse), kuid eesootavad kõrgused on veelgi suurejoonelisemad. „Kosmosevaldkond on võitnud minu südame ja soovin panustada tulevikus just Eesti kosmosesektorisse, mis eestlaste intellektuaalseid võimeid arvesse võttes on minu arvates veel lapsekingades.“

Tagasi saates osalemisele mõeldes leiab raketlane, et see periood õpetas talle põhjaliku planeerimise olulisust ning seda, et selge ja üheselt mõistetav eesmärk tagab tõhusa koostöö. Samal ajal on elu õpetanud, et kõik ämbrid tuleb ikka ise läbi kolistada. Kuigi sel korral tuli Ralfil raketipardalt lahkuda, siis loodame, et paljude läbikolistatud kasulike ämbrite, põhjaliku planeerimise ja tõhusa koostöö tulemusel näeme teda juba lähiaastatel uutes kosmilistes kõrgustes.

„Rakett69“ saatesari valmib Eesti originaalformaadi põhjal Eesti Teadusagentuuri ja produktsioonifirma Vesilind koostöös. Projekti rahastab Eesti Teadusagentuur Euroopa Liidu kaasrahastusel. Teadusvõistlus alustas ETV ekraanil esmakordselt 2011. aastal. Kõik senised hooajad ja saated on leitavad Jupiteris https://jupiter.err.ee/1038463/rakett-69.

Artikli autor: Helen Saluveer, Rakett69 kommunikatsioonijuht. Avaldatud Fortes.