Raketlane Roosmarii Villems: soovin luua midagi oma kätega

“Rakett69“ osaleja Roosmarii Villems on noor, kelle teekond teaduse ja reaalainete juurde algas ammu enne esimest koolipäeva. Täna õpib ta Nõo Reaalgümnaasiumis, on osalenud TÜ Teaduskooli olümpiaadikursustel ning peab oma suurimaks saavutuseks julgust tulla saatesse. „Olen enda üle väga uhke,“ ütleb ta ausalt.

Roosmarii käis põhikoolis Türil, kuid edasiste õpingute puhul sai otsustavaks huvi reaalainete vastu. „Mind on pikalt huvitanud eelkõige matemaatika ja füüsika, seega tundus Nõo Reaalgümnaasium loogilise valikuna,“ selgitab ta. Eriti sügav suhe on tal matemaatikaga – ainega, mis on teda köitnud juba varasest lapsepõlvest. „Juba enne kooliaega sorisin oma õe matemaatikavihikutes ja püüdsin aru saada, mis seal toimub. Leidsin isegi paar viga, mille peale õde vihikud mult ära võttis,“ meenutab Roosmarii muigega.

Kui matemaatika pakub talle selget loogikat ja struktuuri, siis füüsika meeldib just seetõttu, et seal ei piisa ainult arvutamisest. „See on nagu matemaatika, aga lisaks tuleb osata valemeid rakendada ja vahel leida hoopis teistsugune tee õige vastuseni jõudmiseks,“ kirjeldab ta.

Keeruliste ainete õppimisel hoiab Roosmarii motivatsiooni üleval selgeks saamise tunne. „Mind motiveerib see rahulolu, mis tekib siis, kui pingutus on tehtud ja uus teema lõpuks paika loksub,“ ütleb ta. Samas tunnistab ta, et keeled on olnud tema jaoks keerulisemad. „Ma pole leidnud enda jaoks süsteemset õppimisviisi, mis aitaks grammatikat ja muid asju paremini omandada.“

Õppimisharjumuste osas on Roosmarii teekond olnud katsetusterohke. Põhikoolis ta teadlikult ei õppinudki, sest tahtis näha, kui palju õpetajad suudavad tunnis selgeks teha. Nõo Reaalgümnaasiumis on ta hakanud oma süsteemi tasapisi leidma. „Viimasel ajal on mind üllatanud see, et lihtsalt õpiku mitu korda järjest lugemine päriselt toimib – sest miks meile need õpikud muidu antud on, kui neist õppida ei saa,“ nendib ta.

Suurt rolli Roosmarii arengus on mänginud tema põhikooli matemaatikaõpetaja Lea Allik. „Ta aitas mind alati TÜ matemaatikakursustega ning saatis mind olümpiaadidele ja teistele matemaatikavõistlustele,“ räägib Roosmarii. Õpetaja uskus temasse ka eksamiperioodil. „Õpetaja ootas minult põhikooli lõpus matemaatikaeksamilt 100% tulemust ja selle ta ka sai.“ Roosmarii ütleb, et kui ta jõuab “Rakett69” finaali, valib ta just Lea Alliku end enim mõjutanud õpetajaks.

Vabal ajal on Roosmarii väga mitmekülgne. Ta tantsib rahvatantsu, laulab kooris ja mängib bridži. Rahvatantsupisiku sai ta emalt ning sellega on ta tegelenud juba teisest klassist. Lisaks meeldib talle oma kätega midagi luua – ta koob, heegeldab ja meisterdab. „Üsna sageli satub mulle kätte ka mõni huvitav raamat, mis saab paari päevaga läbi, ja siis algab juba uue raamatu otsing,“ lisab ta. Praegu tegeleb ta ka õpilasfirmaga KülgeKa, mille eesmärk on muuta inimeste igapäevaelu mugavamaks, valmistades ise õmmeldud lisataskuid asjade paremini organiseerimiseks.

Saatesse kandideerimine oli Roosmarii jaoks ammune unistus. „Olen lapsest saadik “Rakett69” vaadanud ja alati imestanud, kui targad seal osalejad on,“ räägib ta. Türil tunnustati tublimaid õpilasi üritusel Õiesadu, kus Roosmarii pälvis viimastel aastatel reaalainetes Suure Õie. „Mind tutvustavasse teksti oli lisatud, et tulevikus olen ka mina “Rakett69” pardal. Ma ei tahtnud neid alt vedada, sest see oli ka minu enda suur unistus.“

Võtetel üllatas Roosmariid enim kontrast ootamise ja tegutsemise vahel. „Üllatas see, kui pikk oli ootamine ülesannete vahel ja samas kui kiiresti lahendamise aeg tegelikult möödus,“ kirjeldab ta. Samuti avaldas muljet inimeste hulk, kes saadet teevad. „Kui palju inimesi on igapäevaselt saate ettevalmistusse kaasatud – seda ei osanud ette kujutada.“

Saate käigus õppis Roosmarii enda kohta nii mõndagi. „Sain aru, et suudan pingeolukorras rahulikuks jääda ja keskenduda,“ ütleb ta. Lisaks meeldib talle keerulisi probleeme lahendada just siis, kui aeg on piiratud ja panused kõrged.

Kuigi võistlusmoment oli tugev, kirjeldab Roosmarii osalejatevahelist õhkkonda pigem meeskondlikuna. „Ülesannete ajal olime rivaalid, aga kohe pärast arutasime kõik koos, milline oleks olnud parim lahendus,“ räägib ta. Ühiselt peeti ka punktitabelit ja arvutati, kellel on suurim võimalus teadusteatrisse jõuda. Koostöö sujus tema sõnul tänu sellele, et kuulati üksteist ja püüti teineteist mõista.

Tulevikku vaadates näeb Roosmarii end eelkõige insenerina. „Soovin luua midagi oma kätega,“ ütleb ta, lisades, et teadus ja tehnoloogia käivad tema jaoks käsikäes. Saates osalemine pole tema plaane lukku löönud, vaid pigem lisanud uusi sihte. „Praegu on kõik veidi laiali ja sõlmes. Mul on umbes aasta aega, kuni pean valima eriala, ja kui sellest jääb väheks, siis kaalun ka kaitseväkke minekut.“

Eesti arengusse soovib Roosmarii panustada eelkõige teadusvaldkonnas, jagades teadushuvi ja innustades lapsi teaduse juurde. „Insenerina tahan luua midagi uut, mis oleks kasulik kõigile,“ sõnab ta.

Noortele, kes kahtlevad, kas teadus võiks neile sobida, on tal lihtne sõnum: „Teadusega ei saa tegelikult mitte tegeleda – kõik meie ümber on omamoodi teadus. Tuleb lihtsalt leida see valdkond, mis sind ennast kõnetab.“

Vaata Rakett 69 16. hooaja saateid järele siit.