Raketlane Sigrid Siinmaa: soovin mõne idee reaalseks süsteemiks ehitada

Põhikoolis Tallinna Ühisgümnaasiumis õppinud ning hiljem Gustav Adolfi Gümnaasiumi lõpetanud Sigrid Siinmaa huvi reaalainete vastu süvenes just gümnaasiumi reaalteaduste klassis. Nüüd õpib ta Tartu Ülikooli esimesel kursusel füüsikat, keemiat ja materjaliteadust. „Mulle meeldib, et ülikool on andnud mulle võimaluse tegeleda süvitsi just nende ainetega, mis mind juba varem rohkem paelusid,“ ütleb ta.

Kõige enam on Sigridit alati köitnud matemaatika. „Küllap sellepärast, et see aine on alati tundunud minu jaoks arusaadav ja loogiline ning pakkunud lahendamiseks huvitavaid probleeme,“ selgitab ta. Tema jaoks hoiab matemaatika mõtlemise teravana ning pakub erilist rahulolu. „Väga rahuldustpakkuv on see, kui olen pusinud mõne ülesandega pikemat aega ja jõuan lõpuks lahenduseni,“ tunnistab Sigrid, lisades ausalt, et vahel tuleb ka pettumus. „Ahastust tekitav on see, kui lahendus, milleni jõuan, on tegelikult vale ja pean kõigega otsast alustama.“

Keeruliste ainete õppimisel aitab Sigridil motivatsiooni hoida süsteemsus. „Sean endale väikseid eesmärke ja koostan plaani, mida ja mis järjekorras teen,“ kirjeldab ta. Pingutuse järel lubab ta endale ka väikese preemia. „See võib olla vaba aeg või lihtsalt mõni maiuspala – kohuke on ülihea.“ Samas tunnistab ta, et motivatsioon ei ole tema jaoks alati probleem. „Kui teema mind kõnetab, siis tekib juba niisama soov süveneda ja päriselt aru saada.“ Õppides eelistab Sigrid üht lihtsat, kuid toimivat nippi. „Mulle meeldib õpitud materjali endale ette rääkida,“ ütleb ta. Tema sõnul aitab valju häälega jutustamine teemat paremini kinnistada ning hiljem ka selgitada. „Sageli aitab mõtete oma sõnadesse panemine seda teemat palju paremini mõista.“

Teekonnal on teda toetanud mitmed õpetajad. Gümnaasiumis oli oluline roll matemaatikaõpetajal ja klassijuhatajal Kristel Tammel, kes innustas osalema ainevõistlustel ja aitas nendeks valmistuda. „Olime klassikaaslastega pärast tunde harjutamas, õppisime uusi teemasid ja käisime isegi õpetaja kodus ülesandeid lahendamas,“ meenutab Sigrid. „Alati oli tal varuks ka komme või kooki, et meie mõttetegevust ergutada.“

Vabal ajal loeb Sigrid raamatuid ja lahendab ristsõnu ning loogikamõistatusi. Ta hindab ka liikumist ja värskes õhus olemist – jalutab koeraga, käib jõusaalis ja ronimas. Suvel meeldib talle supitada, jalgrattaga sõita ja discgolfi mängida, talvel aga uisutada ja suusatada. Lisaks on tal praegu käsil ülikooliprojekt Tartu observatooriumiga, kus tema ülesanne on galaktikate andmete ja piltide visuaalne kontroll.

“Rakett69”-sse kandideeris Sigrid sooviga ennast proovile panna ja mugavustsoonist välja astuda. „Tahtsin lahendada huvitavaid ülesandeid ja näha, kui kaugele ma saates jõuan,“ ütleb ta. Eelmisel hooajal jäi ta teaduslabürindis pidama, kuid seekord õnnestus paremini. „Kuna sel aastal proovis saatesse pääseda ka minu vend, siis mõtlesin, et pakun talle veidi konkurentsi,“ lisab ta muigega. „Tundub, et see õnnestus.“

Võtetel üllatas Sigridit kõige enam võttepäevade intensiivsus. „Need olid väga pikad ja väsitavad, kuid lendasid mööda,“ kirjeldab ta. Samuti pani teda imestama, kui palju sättimist kaamera taga toimub ning et saadet ei filmitud alati kronoloogilises järjekorras. „Avastseeni filmimise ajal teadsid osalejad juba, kes võitis ja kes kaotas esimese ülesande, aga emotsioone välja näidata ei tohtinud.“

Saade õpetas Sigridile ka iseenda kohta. „Sain aru, et mulle meeldib võtta rohkem aega, et probleemi rahulikult lahti mõtestada,“ ütleb ta. “Rakett69” nõudis aga kiireid otsuseid. „Enne tundmatut ülesannet oli pinge alati laes, aga kui ülesandega tegelema hakkasin, rahunesin maha ja keskendusin ainult olulisele.“

Teiste osalejatega seostub tema jaoks nii konkurents kui ka tugev meeskonnavaim. „Filmimise ajal üritab iga tiim olla teistest parem, aga kui kaamerad kinni pannakse, valitseb pigem suur ühtsustunne,“ kirjeldab Sigrid. Tema hinnangul soodustab meeskonnavaimu ka uus formaat, kus tiimid pidevalt vahetuvad.

Eriarvamuste korral peab ta oluliseks rahulikku arutelu. „Tuleks minna tagasi algusesse ja probleemi igast otsast uurida,“ leiab ta. Kõigi ideed tuleks ära kuulata ning pingelises olukorras säilitada külm närv. „Vahel aitab ka see, kui igaühel on selgelt teada, mis on tema ülesanne.“

Tulevikus näeb Sigrid end tegutsemas kas teaduse või inseneeria valdkonnas. „Teadus on paeluv, sest mulle meeldib uurida ja süveneda,“ ütleb ta. Inseneeria köidab teda aga praktilise poole tõttu. „Tahaksin midagi ise välja töötada, ehitada, parandada – isegi vussi keerata.“ “Rakett69” tema tulevikuplaane otseselt ei muutnud, küll aga andis hindamatu kogemuse. „Sellise, mida on mujalt raske leida.“

Oma oskustest soovib Sigrid arendada eelkõige meeskonnatööd, suhtlemist ja eneseväljendust, samuti praktilisi käelisi oskusi. Eesti arengusse tahab ta kindlasti panustada, kuigi täpne valdkond pole veel selge. „Võib-olla teaduse või inseneeria kaudu – mulle meeldiks aidata mõni idee reaalseks süsteemiks ehitada.“

Seniseks suurimaks saavutuseks peab ta osalemist erinevatel võistlustel ja väliskogemusi Bulgaarias, Rootsis ja Soomes. „Viimase aja suurim saavutus on siiski julgus panna ennast kirja “Rakett69” saatesse ja edukalt eelvoorud läbida,“ ütleb ta.

Noori, kes kahtlevad teaduse sobivuses, julgustab Sigrid lihtsalt proovima. „Sa ei tea enne, kas miski sobib, kui sa pole seda katsetanud,“ sõnab ta. Tema soovitus on alustada väikestest sammudest, osaleda ringides ja võistlustel ning teha seda, mis endale päriselt huvi pakub.

Vaata Rakett 69 16. hooaja saateid järele siit.