Raketlane Tuuli Hanson: kõik õnnestumised ja ebaõnnestumised on põhjusega

Roheliste tiimis end 15. hooaja kolme parima raketlase hulka võistelnud Tuuli Hansonit innustab igapäevaselt uudishimu. Laia silmaringiga nutikas tüdruk tegeleb paljude hobidega, osaleb olümpiaadidel, veab skaudirühma ja õpib headele tulemustele Tallinna Reaalkoolis. Aga see pole veel kaugeltki kõik, mis tema päevadesse mahub.

Tuuli sõnul on tal erinevaid vaimustusi olnud palju – uudishimu on teda viinud erinevatesse paikadesse. „Algklassides tegelesin karate ja ujumisega, mängisin plokkflööti ja kitarri ning käisin loodusringis,“ loetleb ta oma põnevaid hobisid. „Olen juba lasteaiast saadik käinud kooris laulmas, täna laulan oma kooli segakooris. Umbes 13-aastasena sattusin skautlusesse ja löön seal aktiivselt kaasa tänaseni.“ Lisaks leidis tüdruk enda kinnitusel väga juhuslikult ka väitlemise, millega tegeles kolm aastat. Hetkel käib ta aga skautlusele ja koorile lisaks ka rahvatantsus, mis talle tõeliselt meeldib. Aga seegi ei ole veel kõik. „Tervisespordi mõttes käin aeg-ajalt ka matkamas, geopeituse aardeid otsimas, orienteerumas ja muudel spordiüritustel,“ jätkab Tuuli oma tegevuste nimekirja. „Võtan juba põhikoolist alates osa ka erinevatest olümpiaadidest (lingvistikast maateadusteni ja matemaatikast bioloogiani, sel suvel käisin lausa Hiinas IESOl) ja muudest üritustest Mudel ÜROst keskkonnakonverentsideni välja.“ Lisaks fännab ta ka vabatahtlikutööd, iganädalasele skaudijuhirollile lisaks lööb kaasa festivalide korralduses ja on käinud ka loomade varjupaigas. „Enamasti viib üks hobi teiseni, sest kui kuulen põnevatest võimalustest, siis otsustan üsna tihti kampa lüüa!“ lisab ta rõõmsalt teema kokkuvõtteks.

Tuuli arvates on hea haridus parim relv, kuidas tänases keerulises maailmas toime tulla. „Haridus ei tulene ainult koolipingist, vaid kõigist kogemustest, üritustest ja väljakutsetest, mida inimene kogeb,“ on ta veendunud. „Muidugi on vaja omada põhiteadmisi reaalainetest ja keeltest, aga detailsed faktiteadmised ei ole alati kõige olulisem asi, mida koolist kaasa võtta.“ Tema hinnangul on palju kriitilisem soetada nn vaimne tööriistakomplekt, millega saab õpitud ja enda ümber leiduvates teadmistes orienteeruda. „See tagab paindlikkuse ja võime lahendada uusi probleeme, sest ollakse tuttav lahenduste otsimise tööriistadega,“ lisab ta selgituseks. „Neid tööriistu – nagu näiteks kriitiline mõtlemine, analüüsivõime ja seoste märkamine – saab arendada ainult hea formaalse ja mitteformaalse hariduse koostöös.“ Tuuli on veendunud, et õppijas peab tekkima ja säilima huvi, seda tuleb toita ja julgustada ning anda konstruktiivset tagasisidet. See algab tema sõnul juba varajasel haridusteel ja vaid nii saab välja areneda segase maailma jaoks valmis tööriistadega inimene.

Tüdruk ise on koolitundidest enim nautinud loodusõpetust ja bioloogiat. „Armastan looduses käimist ja nendes õppeainetes tunnen kohe, et õpitust on päriselt kasu – näiteks saan end ümbritsevast soost paremini aru,“ kasutab ta koolist saadud teadmisi elulistes olukordades. „Üldiselt on koolis õppimine minu jaoks pisut ühetaoline ja eelistan õppida tegevuse käigus – eelkõige kui mul on teatud probleem, mida tahan lahendada, ja mul on vajadus otsida vajalikud teadmised selle lahendamiseks.“

Reaalteaduste populariseerimisest rääkides leiab Tuuli, et probleemile lähenetakse valest otsast. „Selle asemel, et motiveerida õpilasi tegelema reaalainetega ja siis leidma midagi, mida reaalharidusega peale hakata, tuleks neile hoopis näidata erinevaid masinaid, julgustada vaatama tähti, värvima lõnga, lahendama mõistatusi, liikuma looduses ja lihtsalt päris maailmaga rohkem kokku puutuma,“ pakub ta lahendusi. „Sedasi tekib asjast loomulik huvi ja kui peas tekib küsimus „miks see ometi nii on?“, tulevad appi reaalained ning nende õppimine ei ole valulik ja ebameeldiv, vaid kasulik ja huvitav.“ Tema sõnul ei pea küsimus „miks“ tekkima ainult reaalainete valdkonnas, sest inimest ei saa sundida millestki huvituma, vaid selle peab igaüks ise leidma. „Esmalt tuleb leida piisavalt huvitav probleem ja siis tekib huvi lahenduste vastu iseenesest,“ on ta kindel.

Tuuli sõnul on tal olnud nii Kalamaja põhikoolis kui Tallinna Reaalkooli gümnaasiumiosas tõeliselt pühendunud õpetajaid. „Põhikoolist meenub esimesena mu klassijuhataja Margarita Vähejaus. Ta on imeline õpetaja, sest pingutab väga palju, et tunde põnevamaks teha, kasutades erinevaid mänge ja grupitöid,“ on tüdruk tänulik. „Inimesena on ta imeline suhtleja, täidab oma positiivsusega kogu ruumi ja kuulab ära iga õpilase mured. Ta korraldas meie klassile nii palju ägedaid väljasõite ja projekte, mis toetasid õppetööd ja liitsid meie klassi.“ Ta meenutab, et käis klassiga näiteks vehklemas, mis inspireeris Tuulit mõnda aega lausa vehklemistrennis käima.

„Põhikoolis oli mulle inspiratsiooniks ka keemiaõpetaja Ene Trepp. See muhedus, millega ta oma tunde peab, on imetlusväärne!“ on Tuuli siiani vaimustunud. „Kõik esmapilgul keerulised teemad said lihtsateks osadeks lahti võetud ning läbi nalja ja eluliste näidete ära seletatud. Muidugi tuli olla tähelepanelik ja korralikult kaasa teha, aga see ei olnud eriti keeruline, sest õppimine oli muudetud lõbusaks. Mõned plaanitud klassireisid Mariaani süvikusse ja Amazonasesse jäid küll kahjuks tegemata.“

„Gümnaasiumis on mind väga mõjutanud geograafiaõpetaja Piret Karu. Mulle väga meeldib, kui süstemaatiliselt on kõik tema kursused üles ehitatud ja kuidas tunnitempo on alati paras, me ei pea venitama „igavamate“ teemadega,“ räägib tüdruk veel ühest inspireerivast pedagoogist. „Ta oli väga suureks abiks olümpiaadiks ette valmistumisel ja toetas mind kuni rahvusvahelise võistluseni välja!“

„Teine väga inspireeriv õpetaja on mu eesti keele ja kirjanduse õpetaja Kristi Koit,“ jätkab ta loetelu. „Mulle on alati lugeda meeldinud, aga kui kuulata teda kirjandusest rääkimas, tekib mul tahtmine kogu maailma raamatud läbi lugeda, sest ta suudab neid väga intrigeerivalt tutvustada. Tunnis teeme alati palju arutelusid ja valikuvabadust on palju.“

Tuuli arvates on hea õpetaja välja paistmisel oluline osa klassi toetusel, kes peab laskma õpetajal õpetada ja oma teadmisrõõmu jagada. „Kui õpetaja peab ainult distsipliini hoidmisega tegelema, on väga raske inspireeriv olla,“ arvab raketlane. „Hea õpetaja peab oma ainet nii armastama, et lihtsalt kiirgab seda välja. Õpilasi tuleb võtta kui inimesi ning olla neile oma suhtumise ja käitumisega eeskujuks. Siis ei ole õppeaine ainus, mida õpilased õpivad.“

Alles 11. klassis käiv tüdruku saavutuste nimekiri on pikk. „Iga ägedast projektist osavõtmine on omamoodi saavutus,“ on ta rahul. „Minu kõige ägedamad „saavutused“ on tulnud siis, kui olen läinud madalate ootustega katsetama ja ennast proovile panema. Ma ei sihi protsessis lõpptulemust, vaid teekonda ennast, sest oluline on nautida tegevust ja kui kuhugi toredasse kohta välja jõuab, on see lihtsalt lisavõit.“ Näiteks sattus Tuuli nii rahvusvahelisele maateaduste olümpiaadile, võitis põhikooli meistritiitli väitluses ja pälvis Tallinna Aasta õpilane 2021 tiitli. „Väga uhke olen ka oma kätega loodu üle: mitmete käsitööesemete seas näiteks Haapsalu sall ja laagrites ehitatud metsaonnid,“ loetleb ta oma käelisi oskuseid. „Pean väga oluliseks saavutuseks ka kogukondadesse kuulumist: mul on olnud õnne tutvuda ja õppida nii mitmetelt vingetelt inimestelt ja nendega koos vägevaid mälestusi luua. Üheks selliseks kogukonnaks on kindlasti raketlaste kamp, mis jätab minusse kustumatu mälestuse kogu eluks.“

Ühe saavutuse saab ta oma nimekirja veel lisada – ta võitis „Rakett69“ saates parima tüdruku tiitli. „Uskumatu – see tabas mind väga ootamatult. Saatesse kandideerides ei olnud mingi raha võitmine üldse mu eesmärk, tahtsin lihtsalt vinget seiklust saada,“ lisab ta selgituseks. „Ma kannan seda tiitlit uhkusega ja kui suudan inspireerida vähemalt ühte tüdrukut saatesse kandideerima ja rohkem teadusega tegelema, siis olen igatahes palju võitnud!“ Tuuli sõnul tõestab see auhind, et kui on huvi ja natuke õnne, siis võib jõuda väga kaugele! „Igaüks meist võib olla parim – mul on väga vedanud, et sain saates tuttavaks mitmete teiste imeägedate tüdrukutega.“

„Rakett69“ saatesse tuli Tuuli nagu paljud teisedki – lapsepõlves saate vaatamisega kaasnenud inspiratsiooni ellu viima. „Olen väiksest saadik saadet vaadanud ja imetlenud, kui targad ja ilusad inimesed seal osalevad,“ räägib ta vaimustunult „Kui ise kandideerimiseks piisavalt vanaks sain, siis ootasin mõne aasta, enne kui proovi tegin, sest arvasin, et vanemana on mul parem võimalus saatesse saada.“ Lõpliku kindlustunde sai tüdruk aga siis, kui eelmise hooaja osaleja Aaron rääkis, kui vinge kogu see kogemus oli ja julgustas ka Tuulit ennast proovile panema.

Varasemaid hooaegu meenutades tunnistab Tuuli, et imetles alati sinise tiimi tüdrukuid. „Kuna sinine on mu lemmikvärv, siis elasin neile alati kõige enam kaasa,“ muigab tüdruk. „Eriti suure vaimustusega vaatasin noorena Frida Laigut, kes lihtsalt tegi kuidagi kõigile poistele ära. Hiljem imetlesin Karolini, kes ajas lihtsalt kogu aeg nii tarka juttu, Saskiat, sest kuigi ta oli kõige noorem, tegi ta oma tiimis kõige rohkem, ja Smaragdat, kes lihtsalt oli nii uskumatult äge ja särav.“ Nüüdseks on Tuuli mitmete endiste osalejatega ka isiklikult kohtunud ning selle üle on tal eriti hea meel.

„Raketis osalemise kogemust ei saa sõnadega kirjeldada – see oli lihtsalt liiga äge!“ on Tuuli oma osalemise üle õnnelik. „Näha päris telesaate võtteid, lahendada megavingeid ülesandeid, teha teadusteatrit, saada tohutult lahedad sõbrad ja muidugi – õppida akutrelli ja teisi tööriistu kasutama. See on ainult murdosa kõigest sellest, mida ma kogesin.“ Ta leiab, et saates osalemine tegi teda veelgi julgemaks ja andis võimaluse end proovile panna pingelises olukorras, kuhu muidu ei satuks. „Samuti õpetas osalemine mind hindama õnne olulisust muu tegevuse kõrval,“ lisab ta kokkuvõtteks.

Tulevikku vaadates sõnab tüdruk, et kindlat karjääriplaani pole tal kunagi olnud. „Mäletan, et ühel hetkel lasteaias kaalusin jäätiseauto omanikuks hakkamist, sest arvasin, et saan siis ise piiramatult jäätist süüa,“ muigab ta lapseea unistusi meenutades. „Nüüd on olukord pisut teine, valikuid on palju ja mul ei ole veel kindlat sihti valitud – plaan muutub üsna tihti.“ Tuuli sõnul on hetkel mõtted bioloogia, geenitehnoloogia ja materjaliteaduse suunas liikunud. „Mulle meeldib juhtimine ja kunagi loodan asutada oma ettevõtte, mis aitaks maailma kestlikumaks muuta,“ räägib ta oma plaanidest. „Tahan mingi perioodi kindlasti töötada õpetajana, sest noorte inspireerimine on tore.“

Mis teeb Tuuli õnnelikuks? „Tasakaal. Mulle väga meeldib erinevaid asju proovida, seniseid ja uusi sõpru kohata ja nendega seiklustesse sattuda, sest enamasti saab siis koos palju naerda. Samas on minu jaoks pidevaks toimetamiseks äärmiselt oluline saada korralikult ööund, süüa mitmekülgselt, ennast liigutada ja võtta ka aega enda maha laadimiseks, et jaguks ikka energiat vingete asjade tegemiseks,“ räägib ta oma õnnevalemist. „Kuigi see kõlab klišeena, siis aeg-ajalt tuletan endale meelde, et liiga palju ei pea kõige pärast põdema ja etem on lihtsalt tunda rõõmu väikestest asjadest ning oma õnne teistega jagada. Püüan olla iga päev selline inimene, kellega ise suhelda tahaksin ning skautliku põhimõttele kohaselt teha iga päev vähemalt üks heategu endale või teistele.“

Milliseid põhimõtteid Tuuli oma elus kasutab? „Esiteks – tee proovi! Kui sellest mõttest midagi väga halba tulla ei saa, siis on see katsetamist väärt,“ alustab ta soovitustega. „Teiseks – küsi ja sulle antakse – alati maksab uurida, sest maailm on võimalusi täis, lihtsalt tuleb julgeda küsida ja küll need lahendused ka tulevad.“ Tüdruku kolmandaks põhimõtteks on usaldada elu. „Kõik õnnestumised ja ebaõnnestumised on põhjusega. Kunagi tagasi vaadates on see kõik väga loogiline,“ on ta kindel.

„Rakett69“ saatesari valmib Eesti originaalformaadi põhjal Eesti Teadusagentuuri ja produktsioonifirma Vesilind koostöös. Projekti rahastab Eesti Teadusagentuur Euroopa Liidu kaasrahastusel. Teadusvõistlus alustas ETV ekraanil esmakordselt 2011. aastal. Kõik senised hooajad ja saated on leitavad Jupiteris https://jupiter.err.ee/1038463/rakett-69.

Artikli autor: Helen Saluveer, Rakett69 kommunikatsioonijuht. Avaldatud Fortes.