„Rakett 69“ võitja Andri Türkson: alati tuleb uuteks väljakutseteks valmis olla

Andri on Tartu poiss. Seal sündinud, kasvanud ning ülikoolilinnas elab ta siiani õppides hetkel Miina Härma Gümnaasiumi 11. klassis. Uudishimulik ning meisterdamishuviline on ta juba väikesest peale. „Lasteaias meisterdasin vabal ajal paberist kolmemõõtmelisi kujukesi ja mänguasju, millega arendasin oma ruumilist mõtlemist. Mäletan, et kuidagi sai paberist isegi täitsa usutav kollane Lamborghini tehtud,“ meenutab raketlane. „Suurt rolli mängis minu lapsepõlves ka Minecraft, millest kokku pandud kujud olid inspireeritud. Siiski veetsin enamuse oma ajast mitte mängus ringi seigeldes, vaid creative modes redstone’i ehk elektrianaloogiga masinaid ehitades.“

Huvi teaduse vastu tärkas Andris samuti juba noores eas. „Algklassides käisid vanemad õpilased meile teadusteatrit tegemas ja mäletan, kuidas see mulle muljet avaldas. Sel ajal oli „Rakett 69“ mu lemmiksaade ja ootasin selle vaatamist igal nädalal,“ tunnistab noormees. „Värvikalt on ka meeles, kuidas me vanaisaga igasugust vana elektroonikat lammutasime ja ühest vanast mänguasjast sai minu elektroonikahuvi alguse. Selle sees oli patareipakk, mootor ja lüliti. Nendest ma siis proovisin igasuguseid leiutisi ehitada. Mootor on mul kusagil sahtlis vist tänaseni alles!“

Mehhatroonika paelub Andrit siiani, sellega tegeleb ta peaaegu igapäevaselt nii hobikorras kui ka mõne muu projekti nagu näiteks TalTechi Enginaator võistluse või Ventspils IT Challenge raames. „Kodus on mul oma töötuba, kuhu on aastatega kogunenud üha rohkem tööriistu, ilmselt kõige kasulikum neist on 3D printer. Mõnede mu projektide hulka kuuluvad muu hulgas loovtööna valminud 3D prinditud puldiauto, linnulauluga äratuslamp (Ventspils ITC), motivatsioonikast (Ventspils ITC), kiirteede klaviatuur, 3D prinditud rool ja pedaalid arvutimängu tarvis, hulganisti kaamera tarvikuid, kuid ka minu „Rakett69“ teadusteatrivooru infrapunalaser ja pommi kujutav rekvisiit olid otsast lõpuni enda kätega valmistatud,“ loetleb raketlane.

Lapsena sooviski raketlane leiutajaks saada ning mingil moel on soov püsinud siiani. „Nüüdseks on see täpsustunud – alguses oli plaan lihtsalt inseneriks hakata, nüüd aga tean, et tahan minna õppima just mehhatroonikat. Hetkel töötaksin kõige meelsamini prototüüpimise mehhatroonikainsenerina, kuid see pole veel kindel, mis tegelikult elu toob.“

Kogu selle teadus- ja tehnoloogiategevuse kõrval peab noormees oluliseks ka kultuuri ja sporti. „Käin kaks korda nädalas MHG segakooris ja Tartu Noortekooris laulmas, lisaks tegelen lasteaiast saati jalgpalliga, seega varsti juba 12 aastat. Hetkel mängin FA Tartu Kalev esinduse eest esiliiga b-tasemel.“ Andrile meeldib ka filmindus ja videote tegemine. „Sõpradega on valminud ka paar lühifilmi ning YouTube’i kanalil on juba 100 videot.“

Mitmekülgsete huvidega noormees usub, et hea haridus on kõige muu alus. „Haridus avab maailma uksed ning lugematuid võimalusi. Kuid haridus ei ole vaid matemaatika ja füüsika, vaid ka kultuuritaju, head kombed ja muud oskused,“ leiab ta. „Kui haridus on kõrgel tasemel, siis see loob meile kõigile parema ühiskonna, kus elada. Ma ei näe mingit põhjust, miks mitte meie ühisesse tulevikku läbi hariduse investeerida.“

Koolitundidest meeldib Andrile eelkõige füüsika, sest enda sõnul paelub teda asjade olemus ning seaduspärasused käitumiste taga. „See arendab loogilist mõtlemist ning mängib kriitilist rolli igapäevastest asjadest arusaamisel. Minu arvates on tohutult põnev, kuidas kõiki asju meie maailmas saab kirjeldada läbi teaduse, olgu selleks siis füüsika, keemia, matemaatika või hoopis bioloogia. Lisaks tuleb füüsika kasuks erinevate asjade ehitamisel ning nende jaoks arvutuste tegemisel.“

Andri otsusel pälvis LHV antava võitjat enim mõjutanud õpetaja preemia tema füüsikaõpetaja Riina Murulaid. „Temaga on olnud kõige põnevamad arutlused ja füüsikalised selgitused igapäevaste nähtuste taga. Nii võib tihti avastada, et sellest vesteldes on märkamatult alanud järgmine tund. Riinal on justkui supervõime kõiki maailma teemasid seletada sellise õhinaga, nagu oleks ta need ise avastanud ja tihti ei jää nii endalgi muud üle, kui olla sellest maailmast vaimustuses. Ükskõik, mis päev ka ei oleks, on tal alati sära silmas ja naeratus suul. Ma arvangi, et hea õpetaja on see, kellel on oma aine vastu tõeline kirg.“

„Rakett 69“ saated inspireerisid Andrit juba väikese poisina ning 11. klassi jõudnuna tundis ta, et nüüd on tema kord. „Tahtsin end proovile panna ning saate ülesanded on just sellised, milles ma hea olen – kiire mõtlemise ja loogikaga seotud praktilised ülesanded, enamasti reaalainete teadmiste põhjal.“ Eelmistest hooaegadest on tal enim meeles 10. hooaja võitnud Uku Andreas Reigo. „Käisin siis juba Miina Härma Gümnaasiumi põhikoolis ja nägin teda kui iidolit, meie oma kooli õpilast, kellel õnnestus saavutada midagi erakordset,“ meenutab Andri. „Selle ja paljude muude võistluste tõttu on ta üks minu suurtest eeskujudest tänaseni. Uku võit oli ilmselt ka see, mis pani mulle pähe kinnisidee „Rakett 69“ saates osaleda, sest ma tahtsin olla nagu tema.“

Nüüd saab ta ise noortele eeskujuks ja inspiratsiooniks olla. Oma noore ea kohta on Andril palju saavutusi ette näidata: rahvusvahelise Ventspils IT Challenge 1. ja 3. koht, Viie Kooli Võistlusel füüsikas 2. koht, füüsikaolümpiaadi vabariiklikku vooru pääsemine kolm aastat järjest, jalgpallis Pärnu Summer Cupi 1. koht 2021. aastal. „Edaspidi tahaksin võita TalTechi insenerivõistluse Enginaator ning kui ma enda õpilasfirma teen, siis ka sellega võistlustel ja laatadel osaleda ning võita,“ on järgmised sihid paigas.

Saatest võttis ta lisaks esikohale kaasa ka uued sõbrad, kes poisile igal moel eeskujuks on. „Kaasvõistlejate pühendumus õppimisse pani mind ka enda harjumusi muutma ning motiveeris veelgi paremini õppima. Näiteks oli täiesti ulmeline kuulda, kuidas Violeta põhimõtteliselt igapäevaselt kodus olümpiaadiülesandeid lahendab, ise samal ajal täiesti normaalset elu elades,“ imestab Andri. „Usun, et õige seltskond ja sõbrad on üks tähtsamaid faktoreid õppimise edukuses ja motivatsioonis ning sellepärast üritan seda ka meie klassis paremaks teha. Saates osalemine on veidike ka huvi filminduse vastu suuremaks muutnud ja mõistsin, kui lahe see päriselt on. See on samuti üks võimalik karjäärivalik – kui just mitte peamise töökohana, siis hobina kindlasti.“

Igapäevaselt leiab Andri rõõmu väikestest asjadest ning õnneprotsessist. „Elu on voolamine, mitte sihtpunkti jõudmine. Ei tasu liialt jääda asjadesse kinni, tuleb võtta muutused avasüli vastu ja olla alati uuteks väljakutseteks valmis, sest ainult sina saad oma enda elu põnevaks teha,“ usub noormees. „Ma lähen elu vooluga kaasa ning naudin iga jõekäändu, olgu vesi kuitahes tormine. Kiire elutempo juures tuleb võtta aega, et seda nautida. Ega vaba aega ei tule kuskilt juurde, kui sa seda ise ei tekita. Oluline on, et teeksid asju, mis sulle endale meeldivad, sest lõpuks ei tule keegi teine sind juhatama, kuidas sinu elu elada, ega kontrollima, kas sa seda õigesti teed.“

Lugu ilmus Fortes.