“Rakett69” 16. hooaja parim tüdruk Roosmarii Villems: kõik teed on lahti

Teadussaate „Rakett69“ 16. hooajal pälvis parima tüdruku tiitli ning sellega kaasnenud 6000-eurose preemia tüdrukute tehnoloogiakoolilt HK Unicorn Squad Nõo Reaalgümnaasiumi õpilane Roosmarii Villems. Kokkuvõttes võistlusel 3. koha saavutanud tüdruku sõnul silmapaistev auhind tema tulevikuplaane ei muutnud, küll aga andis tunde, et võimalusi on rohkem ja kõik teed on lahti.

Roosmarii, Sa pälvisid “Rakett69“ 16. hooaja parima tüdruku auhinna – mida see tunnustus sinu jaoks isiklikult tähendab?

Väga hea tunne on olla selle auhinna omanik ja ma olen selle üle päriselt väga õnnelik. See tähendab minu jaoks seda, et mu pingutusi märgati ja see annab mulle kindlust juurde. Samas on see ka nagu kinnitus, et ma saan hakkama ja olen õigel teel. See motiveerib mind kindlasti edasi tegelema sellega, mis mulle meeldib.

Kas Sul on olnud hetki, kus oled tundnud, et reaalteadused on justkui “poiste ala”? Kui jah, siis kuidas oled selliste stereotüüpidega toime tulnud?

Jah, mul on olnud selliseid hetki, kus on jäänud mulje, et teadus on pigem poiste ala. Aga tegelikult mõjus see mulle hoopis vastupidi – see tekitas minus rohkem huvi. Ma ei saanud aru, miks peaksid ainult poisid neid asju tegema, tahtsin ise ka proovida. Mul tekkis selline sisemine tunne, et miks mina ei või, ma olen ju sama võimekas või isegi parem. See andis mulle motivatsiooni ja pigem tõukas mind edasi, mitte ei hoidnud tagasi.

Millal Sul tekkis huvi matemaatika, tehnoloogia ja loodusteaduste vastu?

Mul on see huvi olnud juba lapsest saadik. Väiksena meeldis mulle näiteks juhtmetega mängida ja mul oli isegi hüüdnimi “Iti”, sest see teema huvitas mind nii palju. Mind paelus, kuidas asjad töötavad ja miks midagi nii toimib. Ka koolis sain palju praktilisi kogemusi – ehitasime lihtsaid elektrisüsteeme, katsetasime erinevate materjalidega ja õppisime läbi tegemise. Need kogemused jäid mulle väga hästi meelde ja sealt kasvas see huvi edasi.

Kuidas Sa kirjeldaksid oma teekonda “Rakett69“ saates – mis oli kõige raskem ja mis kõige ägedam kogemus?

Minu teekond saates oli päris konarlik ja täis üllatusi. Kuna see oli mu esimene kord proovida, siis ma ei arvanud alguses üldse, et kaugele jõuan. Mõtlesin pigem, et saan kogemuse ja proovin järgmisel aastal uuesti. Aga kuidagi läks nii, et sain järjest edasi ja edasi. Kui juba teaduslabürinti jõudsin, siis oli tunne, et ma ei suuda uskuda, et see päriselt toimub.

Kõige ägedam oligi see tunne, et ma suudan rohkem, kui ise arvasin, ja et suudan ka pingelistes olukordades hakkama saada. Kõige raskem oli kindlasti teadusteater, sest seal tahtsid kõik silma paista ja ettevalmistus võttis palju aega. Lisaks oli kogu see mitmepäevane väsimus päris suur katsumus.

Miks tüdrukuid on tehnoloogia- ja insenerivaldkonnas endiselt vähem kui poisse?

Ma arvan, et see on suuresti harjumuse ja varasemate arusaamade küsimus. Pikka aega on neid valdkondi peetud pigem poiste alaks ja see mõtteviis on jäänud. Aga see muutub vaikselt. Üha rohkem tüdrukuid julgeb proovida ja läheb nendesse valdkondadesse. Mida rohkem neid juurde tuleb, seda loomulikumaks see muutub.

Kas Sa oled märganud, et tüdrukud mõnikord alahindavad oma võimekust reaalainetes?

Jah, eriti põhikoolis oli seda näha. Tegelikult paljud tüdrukud tahavad tegeleda reaalainetega, aga neil puudub enesekindlus või ettekujutus, kuidas neid aineid õppida. Sageli nad lihtsalt ei usu, et nad on piisavalt head, kuigi tegelikult on. See on pigem enesekindluse küsimus, mitte võimekuse.

Millist rolli mängivad eeskujud – näiteks naisinsenerid või teadlased – selles, et tüdrukud julgeksid rohkem teaduse poole liikuda?

Kindlasti annavad eeskujud inspiratsiooni ja näitavad, et ka naistel on võimalik teaduses suuri asju saavutada. See annab julgust juurde. Samas ma arvan, et ei tasu piirduda ainult naiseeskujudega – ka meestelt saab väga palju õppida. Lõpuks loeb see, kuidas inimesed mõtlevad ja tegutsevad, mitte see, kas nad on mehed või naised.

Millised oskused või omadused on teaduses kõige olulisemad?

Minu jaoks on kõige olulisem see, et suudad probleemi ette kujutada. Kui ma suudan selle enda peas visualiseerida, siis on palju lihtsam aru saada ja lahendada. Kui seda pilti ette ei teki, siis läheb palju raskemaks. Muidugi on olulised ka loogika, loovus ja visadus, aga see ettekujutus aitab mind kõige rohkem.

Kui mõelda Eesti tulevikule, siis millistes teadus- või tehnoloogiavaldkondades näeksid Sa rohkem naisi?

Tahaksin näha rohkem naisi just inseneerias, IT-s ja energeetikas. Need on valdkonnad, mis mõjutavad meie tulevikku väga palju ja kus oleks oluline, et oleks rohkem erinevaid vaatenurki ja ideid.

Kas see auhind on mõjutanud ka Sinu enda tulevikuplaane?

Otseselt ei ole see minu plaane muutnud, aga see on andnud mulle kindlust juurde. Pigem on nüüd tunne, et võimalusi on rohkem ja kõik teed on lahti. See kogemus on lihtsalt näidanud, et tasub proovida ja end proovile panna.

Milline oleks Sinu unistuste projekt või leiutis?

Ma tahaksin luua midagi, mis suudab energiat paremini ja efektiivsemalt salvestada. Tegelikult ei ole meil nii palju puudust energiast, vaid pigem sellest, kuidas seda salvestada. Kui see probleem lahendada, aitaks see väga paljusid valdkondi ja muudaks maailma toimimist paremaks.

Kui saaksid ühe sõnumi saata kõigile Eesti tüdrukutele, kes praegu koolis õpivad, siis mida Sa neile ütleksid?

Ma ütleksin, et leidke enda jaoks see, mis teid päriselt huvitab, ja ärge laske kellelgi öelda, et te ei saa hakkama. Teadus on igal pool meie ümber ja see ei ole ainult poiste ala. Kui keegi nii ütleb, siis näidake neile vastupidist.

Vaata Rakett 69 16. hooaja saateid järele siit.