“Rakett69” 16. hooaja silmapaistvaim raketlane Kristjan Lepp: mulle meeldib teoreetiline ajutöö rohkem

Teadussaate “Rakett69“ 16. hooajal tegi Hugo Treffneri Gümnaasiumi 10. klassi õpilane Kristjan Lepp tugeva ja meeldejääva võistluse, jõudes finaali ning lõpetades kokkuvõttes teise kohaga. Lisaks pälvis ta ka hooaja silmapaistvaima raketlase tiitli ja rahalise preemia tehnoloogiaettevõttelt Bolt – tunnustuse, mis tuli talle endalegi suure üllatusena.

Tagasi vaadates meenutab Kristjan, et juba hooaja keskel tekkis tal tunne, et finaalikoht on käeulatuses. „Üheks selliseks ülesandeks oli kindlasti vererõhu mõõtmine – roheline tiim sai minu juhtimise all oma mõõteriista valmis palju kiiremini kui teised tiimid,“ on ta uhke. Teine enesekindlust lisanud hetk saabus poolfinaalis: „Kui ma nägin, et see paistab olevat arvutusülesanne, siis sain kohe aru, et tõenäoliselt teen ma Roosile ära, sest olen matemaatikas väga tugev.“

Kuigi Kristjan tunneb end tugevalt teoreetilises mõtlemises, tuli tal hooaja jooksul ka mugavustsoonist välja astuda. „Üheks selliseks väljakutseks oli kindlasti Rube Goldbergi masina ehitamine. Mulle meeldib teoreetiline ajutöö rohkem kui praktiline kätetöö ja nüüd pidin ma korraga väga palju ehitama,“ tunnistab ta. Samas rõhutab noormees, et tema isiklik areng toimus kõigis valdkondades: „Olen võistlusel parandanud nii enda tehnilisi oskusi, teadmisi kui ka meeskonnatööd.“

Teekond finaalini ei olnud siiski lihtne. „Selliseid suuremaid kahtluse hetki oli kaks: enne teadusteatri võtteid ja enne finaali. Kogu minu vaba aeg oli suunatud võistlusele ja unetsükkel läks täiesti paigast ära – ma oleksin peaaegu isegi läbi põlenud,“ meenutab ta. Sellest hoolimata suutis Kristjan keskenduda ja edasi minna.

Finaalis tuli osalejatel ehitada keerukas ahelreaktsioonimasin ehk Rube Goldbergi masin. Kristjan lähenes ülesandele läbimõeldult: „Ma ei jahtinud võimalikult täpset tööaega, vaid püüdsin mõelda võimalikult palju elemente, mille töökindluses olen kindel ja mille tööaega on lihtne reguleerida.“ Oma masina juures toob ta esile nutikaid lahendusi: “Üks parimaid kohti oli see, kus akutrelli aku oli eraldatud ja sinna vahele oli ühendatud lüliti, mida oli lihtne vajutada.“

Finaali järel olid emotsioonid kahetised. „No muidugi eelkõige kurbus – ma olin võidule nii lähedal,“ ütleb ta ausalt. „Aga kui järele mõelda, siis paljud tugevad raketlased on jäänud teiseks. Ma jõudsin väga kaugele ja olen tegelikult oma tulemusega täiesti rahul.“

Tagantjärele teab ta ka, mida teeks teisiti: „Ma hakkaksin ehitamisega kõvasti varem pihta. Mul jäi selleks vaid üks nädal ja seda oli selgelt liiga vähe.“ Samas usub noormees, et finaali tulemust mõjutas palju ka juhus: „Rube Goldbergi masinas on nii palju väikseid asju, mida ei saa kontrollida – lõppude lõpuks on see ikkagi vedamise peale.“

Silmapaistvaima raketlase tiitel tuli Kristjanile aga ootamatult. „See oli minu jaoks väga suur üllatus – peaaegu kõik arvasid, et selle saab Timofey,“ tunnistab ta. Tunnustusega kaasnes ka 6000-eurone preemia Bolti poolt.

Olulist rolli Kristjani arengus on mänginud ka õpetajad. Eriti toob ta esile oma õpetaja Kristi Kiige Ülenurme Gümnaasiumist: „Tema tunnid olid alati huvitavad ja kaasahaaravad.“ Just see suutis noormehes süvendada huvi õppimise ja teaduse vastu. Seetõttu valis Kristjan just Kristi õpetajaks, kes sai “Rakett69” võistlusel LHV poolt teda enim mõjutanud õpetaja preemia – 5000 eurot. Kristjan rõhutab õpetajate rolli olulisust laiemaltki: „Õpilased veedavad suure osa päevast koolis, nii et õpetajad saavad neid väga palju mõjutada.“

Kuigi saatekogemus ei muutnud tema tulevikuplaane kardinaalselt, kinnitas see seniseid mõtteid. „Ma olen alles 10. klassis ja mul on veel aega mõelda,“ arvab Kristjan. Üks on siiski kindel: „Reaalainete rajal kavatsen ma kindlasti jätkata.“ Viie aasta pärast näeb ta end tõenäoliselt välismaal ülikoolis – teekonnal, millele “Rakett69” andis tugeva tõuke.

Vaata Rakett 69 16. hooaja saateid järele siit.