„Rakett69“ finalist Jan Hendrik Järvemets: võimalusi ei tohi käest lasta

Pärnust pärit ja praegu Tallinna Reaalkooli 10. klassis õppiv Jan Hendrik Järvemets saavutas „Rakett69“ 15. hooajal suurepärase 2. koha. „Tegime imelist tiimitööd, aga sidrunid ei tahtnud koostööd teha,“ meenutab ta finaalvõistlust. Samal ajal vaatab nutikas noormees tulevikku optimistlikult. „Võimalusi ei tohi käest niisama lasta, kõik arendab ja viib elus kaugemale.“

„Lugesin lapsena alati „Imelise Teaduse“ ajakirju ning kuna seal mainiti palju NASA-t ja mulle pakkus astronoomia väga palju huvi, siis unistasin tookord NASA-s töötamisest,“ räägib Jan Hendrik oma kunagistest plaanidest. Praegu tulevikusiht enam nii täpselt paigas ei ole, aga aega selle seadmiseks on veel piisavalt.

Lapsepõlvetegemistesse mahtus poisil peale teadusajakirjade lugemise ka palju muud – näiteks 9 aastat klaveri- ja tennisemängu. „Kaks aastat tagasi lõpetasin Pärnu Muusikakooli, aga mängin klaverit edasi ja nüüd käin Tallinna Kanutiaia huvikoolis,“ jutustab Jan Hendrik. „Mängisin 9 aastat ka tennist, kuid nüüd on läinud nii kiireks, et enam sellega tegeleda ei jõua. Selleks, et ikka vähemalt natukenegi spordiga tegeleda, käin ma mõnikord hommikuti jooksmas ning tihti uisutamas.“

„Osalesin lapsena ka Pärnu Mai Kooli robootikaringis, kus sain arendada nii praktilisi oskusi kui ka programmeerimist – käisin tänu sellele lausa rahvusvahelisel võistlusel Slovakkias,“ jätkab raketlane oma erinevate hobide tutvustamist. „Tegelesin päris mitu aastat 3D printimisega, mis meeldib mulle siiani. Aastaid tagasi oli mu hobiks ka rahvatants, mängisin kooli bändis ja õppisin Pärnu huvikoolis kokandust.“ Praegu osaleb poiss aktiivselt kooli õpilasesinduse tegevuses ning suureks huviks on kujunenud keemia.

Koolis meeldivadki Jan Hendrikule enim just reaalained. „Alguses matemaatika ning hiljem ka keemia, bioloogia, füüsika, geograafia. Olen iseseisvalt keemiat ja füüsikat palju juurde õppinud ning see on olnud väga kasulik aineolümpiaadide jaoks,“ lisab ta selgituseks. „Reaalainete õppimise teeks huvitavamaks see, kui neid siduda päriseluga. Selliste seoste loomine annab õpilastele palju arusaamu juurde. Ka praktiliste tööde või näidiskatsete tegemine reaalainete tundides teeb õppimise palju toredamaks.“

Just mitmed reaalainete õpetajad on seda suutnud ning Jan Hendrikut seeläbi mõjutanud. „Eraldi tooksin välja kindlasti keemiaõpetaja Heli Salundi, kes suutis tekitada minus suure huvi keemia vastu,“ on ta tänulik. „Paari aastaga suutis ta anda mulle väga palju teadmisi, mida olen saanud kasutada lausa rahvusvahelistel olümpiaadidel. Ta alati toetas aineolümpiaadidel osalemist ning aitas ettevalmistusega.“ Lisaks nimetab raketlane Pärnu Mai Kooli 5.–9. klassi klassijuhatajat Aira Petersoni, kes õpetas klassile nii geograafiat, bioloogiat, loodusõpetust kui ka inimeseõpetust. „Geograafia- ja bioloogiateadmised on mul enda meelest väga head ja selle eest saan tänada just teda. Lisaks suutis õpetaja väga hästi leida seoseid erinevate õppeainete vahel ning selle oskuse sain temalt kaasa,“ meenutab Jan Hendrik põhikooliõpinguid.

„Mind teeb õnnelikuks, kui minu pingutustele järgneb ka edu. Näen väga palju vaeva, et enda unistusi ellu viia,“ tutvustab raketlane oma põhimõtteid. Ja edukas on Jan Hendrik olnud väga paljudes valdkondades. „Peamisteks saavutusteks pean kindlasti häid tulemusi erinevatel olümpiaadidel. Kuigi olen osalenud nii keemia, füüsika, matemaatika, geograafia, bioloogia, loodusteaduste, eesti ja inglise keele, ajaloo, ühiskonnaõpetuse olümpiaadidel, siis keemias olen saavutanud kõige silmapaistvamaid tulemusi,“ on ta rahul. „Sel õppeaastal võitsin näiteks keemiaolümpiaadi lõppvooru.“ Noormees on käinud ka mitmel rahvusvahelisel olümpiaadil, näiteks 2023. aasta lõpus Tais Bangkokis loodusteaduste olümpiaadil (IJSO), kus pälvis pronksmedali, 2024. aasta aprillis Luksemburgis Euroopa eksperimentaalteaduste olümpiaadil (EOES), kus sai samuti pronksmedali. „Samale olümpiaadile lähen ka sellel aastal ning see toimub juba aprilli lõpus Horvaatias Zagrebis. On väga uhke tunne esindada rahvusvaheliselt enda riiki ja olla valitud Eesti tiimi,“ on Jan Hendrik tänulik. „Suur lootus on saada järgmisel ja ülejärgmisel aastal rahvusvahelisele keemiaolümpiaadile (IChO). Muidugi pean ka „Rakett69“ finaali jõudmist suureks saavutuseks, see on samuti andnud mulle palju võimalusi.“

Jan Hendrik jõudis saatesse sõprade eeskujul – mitmed neist olid eelnevatel hooaegadel kandideerinud või osalenud. „Olen saadet varasematel aastatel hoolega jälginud ning ka põhikooli füüsikaõpetaja Aarne Paul soovitas mul väga osaleda,“ meenutab noormees. „Olen talle tänulik, sest muidu võib-olla polekski kunagi proovinud.“ Eelnevatest hooaegadest olid talle eriti meelde jäänud Smaragda (13. hooaeg), samuti ka Andri ja Rudolf (14. hooaeg). „Kindlasti on saates osalemine andnud mulle palju esinemis- ning tiimitööoskust,“ arvab ta praegu.

Jan Hendriku raketilend oli vinge – ta jõudis finaali välja. „Tegime imelist tiimitööd, aga sidrunid ei tahtnud koostööd teha,“ on poiss nukker. „Olin väga pettunud, et finaali väikese ebaõnnest tuleneva ebaõnnestumise pärast kaotasime, midagi ise valesti me ju reaalselt ei teinud.“

„Üks asi, millest ma aastate jooksul aru olen saanud on see, et ükskõik kui raske on, alla ei tohi anda,“ hoiab ta pea siiski püsti. „Mida rohkem pingutada, seda lihtsam ja parem hiljem on. Võimalusi ei tohi käest niisama lasta, kõik arendab ja viib elus kaugemale.“

Artikli autor: Helen Saluveer, Rakett69 kommunikatsioonijuht. Avaldatud Fortes.