Teekond vaimse tervise uurimusest Londoni teadusnädalani

Õpilase huvi vaimsete häirete vastu päädis kolme eriauhinnaga ning võimalusega esindada Eestit Londoni teadusnädalal.

Hugo Treffneri vilistlast Kea Rael Kukke on pikalt paelunud vaimset tervist puudutavad teemad. Sestap ei olnud tal vaja pikalt vaagida, kui koolis oli vaja leida uurimistöö fookus. Nii sündis koostöös juhendajaga idee uurida noorte suhkru- ja kofeiinijookide tarbimist aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) võtmes.

Tartu Ülikooli Kliinikum selgitab aktiivsus- ja tähelepanuhäiret (ATH) kui ühte sagedasemat psüühikahäireid lapse- ja noorukieas, millele iseloomulikke tunnuseid esineb 3−10% koolilastest, poistel 3 korda sagedamini kui tüdrukutel. ATH levinum nimetus on hüperaktiivsus (ingl k Attention Deficit Hyperactivity Disorder). ATH-le on iseloomulik halb tähelepanuvõime, püsimatus, impulsiivsus ja hajameelsus.

Kea Raeli uurimuse eesmärk oli anda ülevaade aktiivsus- ja tähelepanuhäire üldisest olemusest, sümptomitest, diagnoosimisest ning leevendamiseks kasutatavatest ravimitest. „Lisaks analüüsisisin erinevate Eesti koolide kaheksandate klasside õpilastelt kogutud andmeid,“ kirjeldab ta ning lisab: „Uurisin legaalsete stimulantide tarbimise, selle töö puhul kofeiini ja suhkru seost ATH sümptomite esinemisega ehk otsisin kinnitust teadlaste püstitatud niinimetatud iseravimise hüpoteesile, mille kohaselt ATHga inimesed üritavad stimulante tarvitades alateadlikult oma sümptomeid leevendada (end “ise ravida”).“

Töö alguses seadis ta endale ühe põhihüpoteesi, milleks oli: tugevamalt väljendunud ATH sümptomitega noored tarbivad rohkem suhkrut ja kofeiini sisaldavaid jooke ning kaks lisahüpoteesi: poisid tarbivad mainitud jooke rohkem kui tüdrukud; poistel on rohkem impulsiivsusele ja tüdrukutel rohkem hajameelsusele viitavaid sümptomeid. Põhihüpotees ehk iseravimise hüpotees kinnitust ei saanud, sest enamiku sümptomite ja jookide tarbimise vahel ei olnud usaldusväärset seost, aga mõlemad püstitatud lisahüpoteesid osutusid tõeseks.

Uurimistööd tagant järgi analüüsides leiab Kea Rael, et kõige olulisem on paika panna kindel piiritletud fookus, sest mahukasse teemasse on lihtne ära uppuda. „Hea on uurida teemat, millest on juba mingid eelteadmised, kuid samas ei tohi piirduda ainult varasemate avastustega,“ hoiatab ta ja täiendab: „Mul vedas, et sain kasutada Tartu Ülikooli psühholoogide poolt kogutud kvaliteetset ja põhjalikku andmekogumit ning lisada samade andmete põhjal tehtud töödele oma vaatenurk,“ tõdeb Kea Rael.

Koolitöö viis konkursile

Tänu uurimistöö juhendaja suunamisele, esitas Kea Rael tehtud töö õpilaste teadustööde riiklikule konkursile, mis andis võimaluse osaleda Eesti Teadusagentuuri poolt korraldataval õpilaste teadusfestivalil. „Ürituseks ettevalmistumise kõige aeganõudvam osa oli postri kujundamine, sest see pidi olema nii esteetiline kui ka infotihe. Õnneks on internetis olemas veebileht Canva, kus on lihtne selliseid informatiivseid materjale kujundada,“ kirjeldab ta.

Teadusfestival möödus tema jaoks väga kiiresti ja meeleolukalt: „Veetsin terve esimese päeva seistes ja jutustades. Minu uurimistöö pakkus huvi väga erinevas vanuses ja huvidega inimestele,“ jutustab ta. Positiivse kogemusena tõi Kea Rael välja selle, et töid hinnanud žüriiga vesteldes ei olnud õhus pinget ning tundus, et kõik said tegelikult midagi uut teada.

Õpilaste teadustööde riiklikult konkursilt pälvis Kea Rael tehtud töö eest kolm eriauhinda: Sotsiaalministeeriumilt, Tervise Arengu Instituudilt ja Swiss Youth in Science’ilt. Viimane andis võimaluse esindada Eestit Londoni teadusnädalal ehk International Youth Science Forum’il (LIYSF).

Väärt kogemus kogu eluks

Kea Real kirjeldab Londoni teadusnädalat kui ühte tema elu kõige vahvamat kogemust. Kokku osales foorumil 410 noort 84-st erinevast riigist, alustades Põhjamaadest nagu Taani või Rootsi ning lõpetades kaugete Aafrika või Kariibi mere riikidega.

Teadusnädala vältel lasus tal võimalus külastada Londonis asuvaid teadusasutusi ning seigelda ka mööda Inglismaad. Näiteks käia Oxfordis ja Cambridge’is, et tutvuda sealsete teadusasutustega. Lisaks toimusid igal õhtul vabaajategevused nagu aardejaht, rahvusõhtu, rahvusvaheline kabaree, sportlik seiklusmäng Hyde pargis ja palju-palju muud. Veel said soovijad käia teatris, külastada Buckinghami paleed, Tower of Londonit, Stonehenge’i ja London Eye vaateratast.

Teadusnädala põhirõhk oli erinevate teadusalade tutvustamisel. Kuigi Kea Rael on eelkõige meditsiinihuviline, siis tänu loengutele ja külastustele sai silmaringi avardatud ka muudel teemadel nagu kosmoseinseneeria, kriminaalteadus ja mehhatroonika. „Siiski kuulasin ka loenguid oma erialal vajalikel teemadel, näiteks mikrobioloogiast, keemiast ja mükoloogiast,“ kirjeldab ta. Lisaks said kõik osalejad arendada tiimitööoskusi läbi erinevatele grupitööde. „Pidime kriminaalteaduse loengu lõpetuseks grupiga mõtlema välja lahenduse Waterloo metroojaama rattavarguste vähendamiseks,“ toob Kea näite. Lisaks said kõik käe valgeks rahva ees esinemisega. „Ühe loengu jätkuks mõtlesime välja      esituse eelnevalt kuuldu kohta – meie tegime näidendi Marsile mineku ja sealse eluolu kohta ning etendasime seda ülejäänud 380 inimese ees,“ selgitab Kea Rael.

Kea sõnul on teadusnädal lisaks teaduse populariseerimisele ka imeline paik, kust leida endale sõpru kogu eluks. Kuna igal valitud loengul ja külastusel viibiti erineva seltskonnaga, sai ta tuttavaks väga rahvusvahelise seltskonnaga.

Soovitused tulevasele õpilaste teadustööde riikliku konkursi osalejale

Kui on plaan õpilaste teadustööde riiklikust konkursist osa võtta, soovitab Kea Rael teha teadusfestivalil esitlemise ajaks tööle vastav teema endale selgeks nii, et sellest saaks aru ka kõige teemakaugem inimene. „Mida teaduslikum töö, seda rohkem peab selle selgitamisel vaeva nägema, sest keegi ei jaksa tundmatus teaduskeeles lõpmatult numbreid ja statistikat kuulata,“ suunab ta.

Algaval sügisel alustab Kea Rael õpinguid Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas.

Loe Kea Raeli töö “Aktiivsus- ja tähelepanuhäire sümptomid ning legaalsete stimulantide tarvitamine” kokkuvõtet õpilaste teadustööde kogumikust (lk 80) siit.

Autor: Kiiri Lättekivi