Tulihingelist astronoomiahuvilist Taavi Niitteed kannustab teadusepopulariseerimisel tegutsema missioonitunne

Tõrva astronoomiaklubi eestvedaja Taavi Niittee on justkui Hunt Kriimsilm, kes on definitsioon väljendist „kes teeb, see jõuab“.  

Taavi on õppinud aastakese Eesti Maaülikoolis tootmistehnoloogiat, mis kahjuks jäi küll pooleli, kuid hiljem suundus ta Võrumaa Kutsehariduskeskuses omandama metallide töötleja erialal (rakenduskõrgharidus). Hobiastronoom pole formaalselt teadust õppinud, kuid sellest hoolimata paelub teda astronoomia ning teadusmaailm. 

Mitmekülgne hobientusiast on töötanud erinevatel ametitel alates ajakirjanikust kuni praeguseks töötades mehhaanikuna. Vaba aeg kulub Taavil Tõrva Astronoomiaklubi eestvedamisse ning lisaks ka koos sõpradega elavdades Tõrva kultuurielu juba 13 aastat.  

 Kuidas astronoomiahuvi alguse sai? 

 Huvi astronoomia vastu sai alguse väga noorena, kui juhtusin ikka Tõrva servas elades vahel pimedatel sügisöödel taevasse vaatama ning mõtlema, et mis asjad need tähed ja hele Linnutee triip on. Paraku perekonnast keegi nendele küsimustele mingeid häid vastuseid anda ei osanud. Lõpuks juhtusin (umbes 11-12 aastaselt) juhuslikult Jaak Jaaniste ja Enn Saare raamatule “Täheatlas”, kus oli kõik elementaarsed asjad meid ümbritseva universumi kohta lahti seletatud. Kui mõistsin, et kaugel peavad olema tähed, paistmaks meile sisuliselt punktvalgusallikatena ning kui palju neid on Linnutees ja teistes sadades miljardites galaktikates, siis käis peas mingi “plõks” ära. Peale seda olin n.ö konksu otsas ning hakkasin astronoomia kohta omal käel rohkem uurima.  

Toona oli internet veel üsna noor, seega põhiinfo tuli raamatutest nagu näiteks kogumikust “Universum” (1998). Seda raamatut sai noorena mitu korda läbi loetud ning vaadatud sealseid esimesi värvifotosid Hubble kosmoseteleskoobi poolt. 
Puberteediiga möödus igas mõttes üsna tormiliselt, kuid tegelesin endiselt ohtralt lugemisega – eriti palju lugesin just ulmeraamatuid ja kõiksugu populaarteadust bioloogiast füüsikani. Otseselt astronoomiale kusjuures ei keskendunud. 

 Täisikka jõudnult avastastasin USA astronoom Carl Sagani suurepärased raamatud ja dokumentaalsarja Cosmos (originaalne 1980. aasta sari), mis taas-äratas muuhulgas ka huvi füüsika ja astronoomia vastu. Sagani raamat “Deemonitest vaevatud maailm” oli üheks elumuutvaks teoseks, mis rõhutas kriitilise mõtlemise tähtsust ning teadusliku meetodi olulisust. Leidsin end ühel hetkel mõistvat, kuidas ja miks erinevad vandenõuteoreetikud, usklikud ja pseudoteadlased on langenud mõtlemist moonutavate väärarusaamade lõksu. Sealt edasi olen olnud üsna tulihingeline religiooni ja ebateaduste kriitik. 

Samal ajal füüsika ja astronoomiaga olin vähemalt sama huvitatud bioloogiast ja evolutsioonipsühholoogiast, eeskätt läbi Richard Dawkinsi raamatute. Need kaks suuremat teadusharu (astronoomia ja bioloogia) vastasid minu jaoks kahele suurimale küsimusele inimolemasolu kohta – kuidas tekkis ja areneb universum ning kuidas on välja kujunenud elusloodus, sealhulgas inimesed. Ehk kus me oleme ja miks me oleme sellised nagu me oleme (nii füüsiliselt kui vaimselt).  

Siis kui hakkasin tegelema Tõrva Astronoomiaklubiga, töötasin üsna põhjalikult läbi paar värskemat ülikooli tasemega astronoomiaõpikut ning viisin ennast baas-tasemel kurssi tänapäevaste teadmistega meist ümbritsevast universumist ning viisidest kuidas neid teadmisi läbi vaatluste kindlaks tehakse. 

Samas pean märkima, et ma ei ole teadlane ning mu olemasolevad teadmised on enamasti kontseptuaalsed, kuna ma ei oska neid lahti seletada matemaatiliselt. 

Millega täpsemalt Tõrva Astronoomiaklubi tegeleb? 

Väga lühidalt kosmosega seotud teaduse populariseerimisega igal moel. Enamus ajast kirjutame artikleid astronoomia ja kosmosetehnoloogia kohta, jagame huvitavaid fotosid, animatsioone ja videoid sotsiaalmeedias, tegeleme astrofotograafiaga ning jagame tehtud fotosid vabalt ja tasuta kõigiga, kes nende vastu huvi tunnevad. Kui ilm soosib ja on aega muude toimetuste kõrvalt, siis korraldame Tõrvas või selle lähedal avalikke teleskoobivaatlusi ning viimasel aastal oleme avanud kaks astrofotograafianäitust Pärnus Pernova loodusmajas ning Tõrva keskväljakul. 

Sotsiaalmeedias on meie põhilisteks kanaliteks Facebookis Tõrva Astronoomiaklubi ja Instagramis Tõrva Astronoomiaklubi lehed. Kõik sealsed artiklid ja fotod on dubleeritud blogis aadressil astromaania.ee, kus on praeguse seisuga juba üle tuhande postituse.  

Tõrva Astronoomiaklubi astrofotosid näeb meie Vikipeedia lehel või Astrobini nimelise astrofotograafiaplatvormi kontol Tõrva Astronoomiaklubi. 

Klubi on meil tegelikult üsna väike – aktiivseid liikmeid on kolm-neli. Valdav enamus sellega tegelemisest jääb minu kanda, aga ma ei heida seda kellelegi ette, kuna huvi ja seega vastutus asja vastu on ju eelkõige minul endal. Klubimaja või observatooriumi meil ei ole ning astrofotograafiaga tegelen koduaiast. 

Paar aastat tagasi sai koos klubiliikme ja sõbra Elton Pulleritsuga Tõrvas korraldatud ka astronoomiaringi, kuid see jäi lõpuks huviliste nappuse tõttu pooleli. Oleme kaalunud sellega uuesti alustamist, kuid päevatöö ja pere kõrvalt on aega üsna vähe. 

Kui küsida, et miks seda kõike põhimõtteliselt tasuta teha, siis eks see põhiliselt missioonitunnetus ole. Tänapäeval leidub eeskätt internetis nii palju rumalust, ebateadust, väärarusaame, et sooviks seda omalt poolt natukene parandada. Tahaks ise elada ja tahaks, et mu lapsed elaksid maailmas, kus inimesed mõtlevad natukene rohkem suurematele asjadele kui seda on argipäevased saginad. Teiseks on astronoomiast kirjutamine suurepärane viis seda ka enda jaoks üha paremini arusaadavamaks teha. 

Kuidas sündis idee luua Tõrva Astronoomiaklubi? 

Ajalehereporterina töötades mõistsin mingi hetk, et kõige paremini tulevad välja ikkagi need artiklid, mis puudutasid mingil määral teadust. 

 Ühel hetkel tekkis koos lähemate sõpradega rääkides mõte (umbes aastal 2016), et võiks kirjutada mingi projekti ja soetada teleskoop, millega oleks huvitav ise vaadata ja teistele ka näidata. Järgnes pikk periood, kus kirjutasin mitu projekti, mis said paraku negatiivse otsuse. Lõpuks aga olin oma projektiga silma jäänud Eesti Teadusagentuurile, mis kinkiski MTÜ Tähetipule (MTÜ, mis sai loodud projektide esitamiseks ja mis on Tõrva Astronoomiaklubi juriidiliseks aluseks) lihtsalt soovitud teleskoobikomplekti, toetamaks teadusepopulariseerimise tegevusi. See oli aastal 2018 ning seda võibki nimetada Tõrva Astronoomiaklubi alguseks, sest teleskoobivaatluste korraldamiseks sai samal ajal loodud ka samanimeline Facebooki leht. 

Peagi mõistsime, et Eesti ilmastik on niivõrd heitlik ja pilvine, et regulaarsetest teleskoobivaatlustest ei tule tõenäoliselt midagi välja. Samas huvi endal oli astronoomia vastu nii tugev, et lugemise kõrvalt hakkasin vaikselt Facebooki lehele kirjutama (enda arvates) huvitavaid uudisartikleid. Samal ajal vahetasin töökohta, kus reporteri asemel sai minust mehhaanik, kuid harjumus igapäevaselt kirjutada oli niivõrd tugev, et lihtsalt jätkasin sellega hobi korras ja Facebookis. Siin-seal kirjutasin artikleid ka Postimehele. 

Ütlasi tekkis üsna tugev hobi astrofotograafia vastu, millega siis paralleelselt tegelen siiani, kasutades fotode jagamiseks samuti Tõrva Astronoomiaklubi nime. 

Ja nii see asi siis edasi veeres. Nüüdseks on meil teleskoope tänu Tõrva valla, Kohaliku omaalgatuse ja meie jälgijate toetusele mitu tükki ning praktiliselt iga sobilik õhtu/öö kulub taeva pildistamisele. 

Kes on Teie suurim(ad) eeskuju(d), kes on teid kõige enam mõjutanud või inspireerinud? 

Kindlasti astronoom Carl Sagan, evolutsioonibioloog Richard Dawkins, filosoof Sam Harris. 

Sagani poolelt imetlen eelkõige tema oskust teadust ja universumit kirjeldada lihtsalt, arusaadavalt ja isegi veidi poeetiliselt, rõhutades samal ajal kriitilise mõtlemise tähtsust. Sagan suri paraku juba 1998. aastal, kuid tema raamatud ja teadusari Cosmos on endiselt selline lugemine/vaatamine, millega võiks igaüks tutvuda. Dawkins on suurepärane kirjanik bioloogia teemal ning kriitilise mõtlemise ja ateismi aluste selgitamisel. Neuroteadlane Sam Harris on suurepärane mõtleja/filosoof teemadel, mis puudutab vaimsust ilma väitmata midagi üleloomuliku või kahtlast ning ülistab ausust enda ja teiste vastu igas olukorras. 

Kui veel nimesid nimetada, siis võlgen kujutlematult suure tänu Eesti astronoomidele Jaak Jaanistele ja Enn Saarele, kell eelmainitud teos “Täheatlas” omal ajal tõelise huvi sütitas. Kui seda poleks olnud, siis oleks olevik tõenäoliselt väga teistsugune.  
Siis veel briti teadlasele Brian Coxile, kes on peale Sagani üks parimaid teaduse populariseerijaid. Ulmekirjanikud Arthur C Clarke, Isaac Asimov, Dam Simmons. Füüsikud Richard Feynman, psühholoog Paul Bloom jne. 

Milline on astronoomiaklubi tulevik?  

Jätkame jõudumööda sellega, millega siiani tegelenud oleme – ehk siis astronoomia populariseerimisega kirjas ja pildis. Astrofotograafiaga tegeleme endiselt edasi ja loodetavasti üha paremas kvaliteedis, kuna meil nüüdseks olemas kõik vajalik tehnika Päikesesüsteemi planeetide ja süvataeva pildistamiseks. Oleks vaid selgeid ja pimedaid öid rohkem. 

 Tõrva Astronoomiaklubi parimate astrofotodega saab kõige paremini tutvuda Tõrva keskväljakul suve lõpuni üleval oleva välinäituse kaudu. Seal on lisaks fotodele ka üsna palju lihtsasti mõistetavaid ja põnevaid astronoomiafakte. 

 Taavi kutsub üles kõiki astronoomiahuvilisi osalema harival ning ainulaadsel Astronoomiafestivalil, mis sel aastal leiab aset 9.-13. augustil Ristna sadamas, Harjumaal.  
 
Loe lähemalt Astronoomiafestivali kohta siit: https://www.astromaania.ee/2024/06/astronoomifestival-2024-ootab-osavotjaid.html