Uurimistöö viis Laura-Maria Liiva Tartu laborist Londoni teaduslavale

Üks inspireeriv õpetaja, kiri teadlasele ja julgus võtta ette keeruline uurimisteema viisid Laura-Maria Liiva Tartu Ülikooli laborist ligi 500 kuulaja ette Londonis. Tänu osalemisele õpilaste teadustööde riiklikule konkursile esindas ta tänavu 19. juulist kuni 1. augustini Eestit Londoni rahvusvahelisel noorte teadusfoorumil London International Youth Science Forum (LIYSF).

Laura-Maria uurimistöö kandis pealkirja „Alumiinium-õhkkütuseelemendi suurima võimsuse ja kõrgeima energiatiheduse leidmine, varieerides anoodi ning pooltahkete ja vedelate elektrolüütide koostisega“ ning tööd juhendasid Tavo Romann ja Einike Reinvelt.

Lihtsamalt öeldes uuris Laura-Maria, kuidas saada alumiinium-õhkkütuseelemendist võimalikult suur võimsus ja energiatihedus. Selleks muutis ta elemendis kasutatava anoodi ja erinevate elektrolüütide koostist ning võrdles tulemusi. Uurimistöö ühendas keemia, energeetika ja inseneeria ning andis talle võimaluse töötada päris teaduslaboris.

Kõik sai alguse õpetaja soovitusest

Laura-Maria huvi keemia vastu sai alguse põhikooli keemiaringist. Tema õpetaja Alex Savolainen muutis keemia põnevaks ning soovitas teha gümnaasiumi uurimistöö koostöös Tartu Ülikooliga. Kümnenda klassi alguses kirjutas Laura-Maria Tartu Ülikooli teadlasele Tavo Romannile. Nii algaski tema töö alumiinium-õhkkütuseelementidega.

„Algul ei osanud ma arvata, kuidas see kõik hakkab välja nägema. Vahel kadus ka lootus, et võiksin tööga jõuda Õpilaste Teadusfestivalile, kuid siht oli silme ees ja kogemus oli väärt katsetamist,“ meenutab Laura-Maria.

Laura-Maria huvi energeetika vastu ulatub tegelikkuses varasemasse aega. Nimelt juba lapsepõlves oli üks sugulane rääkinud talle taastuvatest energiaallikatest ning gümnaasiumis saigi keemia entusiast seda valdkonda Tartu Ülikooli keemia instituudi laborites praktiliselt uurida.

Teistele noortele soovitab ta samuti teadlaste ja ülikoolidega ühendust võtta. Üks kiri võib tuua väärtusliku laborikogemuse, uued teadmised ning aidata paremini mõista, milline eriala võiks tulevikus sobida.

Kaks nädalat teadusest innustunud noorte keskel

Õpilaste teadustööde konkursilt pälvitud võimalus esindada Eestit Londoni STEM-suvelaagris viis Laura-Maria teiste teadusest huvituvate noorte keskele. Kahe nädala jooksul kuulas ta teadlaste loenguid, külastas laboreid ning kohtus teadushuviliste noortega kogu maailmast.

„Nautisin suvel õppimist rohkem, kui oleksin oodanud. Sain uutest teemadest teada otse oma ala professionaalidelt, nägin teistsuguseid elu- ja mõtteviise ning leidsin imelisi ja tarku sõpru üle maailma,“ räägib Laura-Maria.

LIYSF-il tutvus noor neiu väga erinevate teadusteemadega, alates universumi tekkest ja isepuhastuvatest pindadest kuni südamerakkude loomiseni. Kõige rohkem inspireeris teda aga keskkond, kus noored olid uudishimulikud, motiveeritud ning valmis oma ideid ellu viima.

Teadusfoorum õpetas Laurale ka seda, kui oluline on julgus küsimusi esitada ja inimestega rääkida. Ta nägi, kuidas teised noored läksid pärast loenguid teadlaste juurde, küsisid lisaküsimusi ja vahetasid kontakte.

„Praktika- ja koostöövõimalused saavad sageli alguse sellest, et lähed ja räägid. Õppisin, et julgus oluliste inimestega suhelda on tulevikus sama tähtis kui teadmiste omandamine,“ lisas Laura-Maria.

Kahe minuti pikkune esitlus viis suurele lavale

LIYSF-i teadusprojektide esitlusel tutvustas Laura-Maria oma uurimistööd kohtunikele ja teistele osalejatele. Üks kohtunik tuli pärast pikemat vestlust tema juurde tagasi, pani käima kaheminutilise taimeri ja palus kogu projekti põhisisu lühidalt kokku võtta ning Laura sai ülesandega väga kenasti hakkama.

Sama päeva õhtul saabus talle kiri, et ta on valitud kümne osaleja hulka, kes saavad oma projekti esitleda 490 inimese ees. Noortel oli oma töö tutvustamiseks kolm minutit ja kasutada ei tohtinud slaide. Laura-Maria harjutas esitlust koos nelja sõbraga korduvalt läbi. Sõbrad andsid talle tagasisidet ja esitasid keerulisi küsimusi, et ta oleks lavale minnes võimalikult hästi ette valmistatud.

Isegi peale pikka harjutamist oli närv esinemise eel siiski suur. „Kolm minutit enne minu korda tundsin, kuidas süda hakkas puperdama. Pidin endale meelde tuletama, et tuleb sisse ja välja hingata,“ meenutab ta. Hirmust hoolimata astus Laura-Maria lavale ja tutvustas oma tööd edukalt. Hiljem sai ta kohtunikult positiivset tagasisidet ja küsis julgelt ka tema kontakti.

Uurimistöö aitas valida tulevase eriala

LIYSF-i üks meeldejäävamaid õppekäike viis Laura-Maria Ühendkuningriigi Aatomienergiaametisse (UKAEA), kus noored tutvusid JET-i termotuumasünteesiseadme ja teadlaste igapäevatööga.

Laurale avaldas muljet see, et teadlased rääkisid ausalt nii tehnoloogia võimalustest kui ka piirangutest. Tema sõnul peakski teadusest rääkima läbipaistvalt ning selgitama ka seda, mida veel ei teata või millised probleemid vajavad lahendamist.

Praegu õpib Laura-Maria TalTechis elektroenergeetikat ja mehhatroonikat. Eriala meeldib talle, kuna see ühendab matemaatika, keemia, füüsika ja praktilise probleemilahenduse.

Uurimistöö, konkurss ja LIYSF aitasid tal erialavalikut teadlikumalt teha. Tulevikus soovib Laura-Maria läbida magistriõppe välismaal ning jätkata taastuvenergia tootmise või arendamise valdkonnas.

Anna oma uurimistööle võimalus jõuda kaugemale

Õpilaste teadustööde riiklikult konkursilt võttis Laura-Maria kaasa parema esinemis- ja suhtlemisoskuse, uued tutvused ning suurema enesekindluse. Ta õppis keerulist teadusteemat lihtsalt ja kaasahaaravalt selgitama ning ootamatutele küsimustele vastama.

Tema kogemus näitab, et uurimistöö ei pea jääma kooliarvutisse salvestatud failiks. Sellest võib saada võimalus jõuda teadusfestivalile, ülikooli laborisse või rahvusvahelisele teadusüritusele. Konkursil osalemine aitab saada tagasisidet, kohtuda teiste uudishimulike noortega ja avastada uusi õppimis- ning karjäärivõimalusi.

Kui oled uurinud mõnda enda jaoks olulist küsimust, siis kindlasti esita oma töö õpilaste teadustööde riiklikule konkursile. Mõnikord piisab ühest saadetud kirjast, lisakatsest või julgelt esitatud küsimusest, et avaneks uks, mille olemasolust sa varem ei teadnud.

Artikli autor: Kadri Martin