„Kunst või teadus“
17. novembril avatud näitus võtab esimest korda põhjalikuma vaatluse alla kunsti ja teaduse suhete ajaloo Eestis. Tänapäeval, mil üha suurem osa infost on visuaalne ja oskus pilte kriitiliselt tõlgendada järjest vajalikum, tasub värske pilguga vaadata ka ajaloolisi teadusjooniseid. Piltide ülesandeks ei ole ainult teaduse vahendamine ja illustreerimine, vaid need mängivad aktiivset rolli uute teadmiste loomisel.
Tähelepanu keskmes on loodus- ja meditsiiniteaduste visualiseerimine 19. sajandil ja 20. sajandi alguses. Sel ajal olid need teadusharud tihedalt põimunud rassiteaduse ja kolonialismiga. Nagu teadmiste ajalugu tervikuna, on ka pildid lahutamatult seotud võimuga.
Näitusel vaadeldakse Eesti teaduspildi vastuolulisi suhteid Vene impeeriumi valduste kaardistamise ja kontrollimisega. Fookuses on ka kogudes leiduva materjali päritolu ja muuseumieetika küsimused: kuidas leida uusi viise teaduskogude kujunemise ajaloos peituva sotsiaalse ebavõrdsuse ja tõrjutuse uurimiseks ja esitamiseks?
Nii Eesti teadusele kui ka kunstile andis tugeva tõuke ülikooli taasavamine Tartus 1802. aastal. Lisaks Tartu Ülikooli kogudele saab näha teaduspilte teiste Eesti teadus- ja mäluasutuste kogudest ning tutvuda joonistajate ja illustraatoritega, kes on siiani „päris“ kunstnike ja teadlaste kõrval varju jäänud. Tähelepanu juhitakse ka naiste unustatud rollile siinses kunsti- ja teadusloos. Ajalooliste teaduskogudega suhestub nüüdisaja kunstniku Kristina Normani loovuurimuslik teos „Võrdlev anatoomia“.
Tartu Ülikooli kunstimuuseumis on avatud „Maastikumaali geoloogia“, mis on käesoleva näituse osa. Näitus käsitleb geoloogia ja maastikumaali vastastikust mõju.
Näitus toimub Tartu Ülikooli muuseumi, Eesti Kunstimuuseumi ja Eesti Kunstiakadeemia koostöös.
Näitus on avatud 19. maini 2024.
