Alkoholist tingitud kõhunäärmepõletik on Eestis aladiagnoositud

28. jaanuar 2025

Pankreatiit ehk kõhunäärmepõletik on haiglaravil viibivate patsientide seas üks levinumaid seedetrakti haigusi. Valdaval osal juhtudest on haiguse põhjuseks sapikivitõbi ehk biliaarne pankreatiit või ka alkoholi liigtarvitamine. Tallinna Reaalkooli õpilane Ardi Raag analüüsis aastatel 2018–2022 Lääne-Tallinna Keskhaigla kirurgia- ja sisehaiguste kliinikus statsionaarsel ravil viibinud patsientide pankreatiidi põhjuseid ning leidis, et alkoholi osa pankreatiidi põhjustajana on statistikas alakajastatud.

Kõhunääre on oluline organ

Kõhunääre ehk pankreas on siseelund, mis kaalub tervel täiskasvanud inimesel ligikaudu 100 grammi ja on umbes 14–25 cm pikk. Kujult meenutab pankreas külili olevat J-tähte. Pankreasel on kaks peamist ülesannet: esiteks toodab ja eritab see ensüüme seedetrakti ja teiseks hormoone vereringesse. Pankrease toodetud hormoonidest on kõige olulisemad veresuhkru taset reguleerivad insuliin ja glükagoon, mille eritumise häired põhjustavad esimest ja teist tüüpi diabeeti. Pankrease seedeensüüme on aga väga mitmeid ja neid saab liigitada nelja rühma: valke lagundavad proteaasid, rasvu lagundavad lipaasid, süsivesikuid lagundavad amülaasid ja nukleiinhappeid lagundavad nukleaasid. Seega toodab pankreas pea kõiki toitainete lõhustamiseks ja edasiseks omistamiseks vajalikke ensüüme.

Kõhunäärmega seotud põletik ja selle põhjused

Organismi normaalse talitluse korral toodab pankreas seedeensüüme, mis muudetakse aktiivseks siis, kui nad on pankreasest väljunud. Kui pankrease ensüümid aktiveeruvad pankreases enneaegselt, ründavad need toidu asemel pankreast ennast, põhjustades näärme eneseseedimist ning pankreatiiti – kõhunäärmepõletikku. Põletik võib iseenesest taanduda, kuid tagajärjeks võib olla ka ulatuslik rakkude kahjustus ning eluohtlikud tüsistused. Pankreatiidi peamised põhjused on liigne alkoholitarbimine ja sapikivitõbi. Nende põhjustatud on 70–80% pankreatiidi juhtudest. Sapikividest tingitud ehk biliaarne pankreatiit tekib siis, kui sapikivi pankrease juha ummistab ja seedenõre ei saa pankreasest välja. Alkohol ja selle ainevahetussaadused kahjustavad pankrease seedeensüüme tootvaid rakke. Alkohoolse pankreatiidi tagajärjel suureneb pankrease ensüümide süntees ja väheneb eritumine, mille tulemusel ensüümid neid tootvates rakkudes kuhjuvad ning aktiveeruvad enneaegselt. Alkohol mõjutab eeskätt pankrease väikseid juhasid, suurendades pankrease eritise voolavust ja tekitades väikestes kanalites valgukorke, millest moodustuvad nn kivid. Kivid ja juhade kahjustus põhjustavad juhade ummistuse, lupjumise, sidekoestumise ning pankrease põletiku. Nii alkoholist kui ka sapikividest tingitud pankreatiidid võivad olla nii ägedad kui ka kroonilise loomuga. Pankreatiidil on mitmeid erinevaid tüsistusi, kuid selle tulemusena võib lõpuks välja areneda organpuudulikkus ning harvad pole ka kaasnevad surmajuhtumid.

Alkoholist põhjustatud kõhunäärmepõletik on levinum kui ametlikust statistikast nähtub

Tallinna Reaalkooli gümnasist Ardi Raag koondas oma uurimistöösse viie aasta (01.01.2018–31.12.2022) andmed Lääne-Tallinna Keskhaiglas kirurgia- ja sisehaiguste kliinikus ravil olnud 515 pankreatiidi diagnoosiga patsiendi kohta. Patsiendid olid suunatud sinna erakorralise meditsiini osakonnast. Haiguste üle arvepidamiseks kasutatakse rahvusvahelist haiguste klassifikatsiooni süsteemi (RHK-10). Pankreatiiti tähistavad seal kolm koodi: K85 – äge pankreatiit, K86.0 – alkoholi põhjustatud krooniline pankreatiit ja K86.1 – muu krooniline pankreatiit. Ardi võttis uurimistöö valimisse kõik haigusjuhud, mis vastasid klassifikatsiooni süsteemi järgi nendele koodidele, kuid ta jaotas haigusjuhud vastavalt pankreatiidi tekkepõhjusele mõnevõrra erinevalt: alkohoolne, biliaarne ja muu tekkepõhjusega pankreatiit. Alkohoolseks liigitas ta pankreatiidi juhul, kui haigusloos esines haigestumisele eelnev selgelt ülemäärane alkoholi tarvitamise episood ning ülejäänud võimalikud pankreatiidi põhjused olid välistatud. Biliaarseks luges ta pankreatiidi juhul, kui haigel oli diagnoositud sapikivi või muu mehaaniline takistus sapiteedes. Kõik need patsiendid, kelle puhul polnud tegemist alkohoolse või biliaarse pankreatiidiga, moodustasid muu põhjusega pankreatiidi grupi. Ardi leidis, et uuringusse kaasatud 515 patsiendist 288-l (55,9%) esines alkohoolne, 154-l (29,9%) biliaarne ja 73-l (14,2%) muu pankreatiit.

Selgus ka, et alkohoolse pankreatiidi gruppi kuuluvat 288 patsienti viibisid uuritaval perioodil pankreatiidi tõttu haiglaravil kokku 466 korral. Samas oli neist 466 juhust vaid 135-l korral märgitud diagnoosiks alkohoolset pankreatiiti tähistav kood K86.0 ning ülejäänud 331 haigusjuhtu, mille põhjuseks haigusloo järgi oli samuti alkohol (71% kõigist alkohoolse pankreatiidi juhtudest), jäid rahvusvahelise koodisüsteemi järgi statistikas kajastamata.

Alkoholi põhjusena kajastamata jätmine tulenes peamiselt järgmistest põhjustest:

Haiglaravile sattusid patsiendid ägeda pankreatiidi või kroonilise pankreatiidi ägenemise tõttu ning see kodeeriti RHK-10 järgi ägeda pankreatiidi koodiga K85. Alkoholist põhjustatud pankreatiidi diagnoos K86.0 tähistab eeskätt kroonilist pankreatiiti, mis tavaliselt haiglaravi ei vaja. See oli peamine põhjus, miks alkohol pankreatiidi põhjusena diagnoosis ei kajastunud.
Pankreatiidi sümptomid ei tekkinud vahetult alkoholi tarvitamise järel. Ajaks, mil haigus välja kujunes ning patsient haiglasse sattus, ei esinenud tal enam alkoholijoovet, mistõttu polnud ka seda võimalik diagnoosis kajastada.

Alkoholikahjud on ühiskonnale kulukad

Ardi Raag analüüsis ka uuritaval perioodil Lääne-Tallinna Keskhaigla kõigi tegelike alkohoolse pankreatiidi juhtude raviks kulunud summat ja see oli kokku üle 2,1 miljoni euro (2 158 896 eurot). 135 haigusjuhtu, mis olid RHK-10 järgi alkohoolseks pankreatiidiks kodeeritud, hõlmasid sellest 441 073,50 eurot ehk üksnes 19,5% tegelikust alkohoolsele pankreatiidile kulunud ravirahadest. Alkohoolseks pankreatiidiks klassifitseerimata, kuid tegelikult suure tõenäosusega samuti alkohoolsete pankreatiitide raviks kulus 1 826 410,50 eurot ehk 80,6% tegeliku alkohoolse pankreatiidi ravirahadest.

Uuringust võis veel järeldada, etalkohoolse pankreatiidi rühmas domineerisid tööealised mehed ja biliaarse pankreatiidi rühma moodustasid ülekaalukalt pensioniealised naised. Muu tekkepõhjusega pankreatiidi grupis olid pigem vanemaealised inimesed.

Ardi Raagi uurimistöö ”Alkohoolse ja biliaarse pankreatiidi analüüs Lääne-Tallinna Keskhaiglas aastatel 2018–2022“ osales 2024. aasta õpilaste teadustööde riikliku konkursi lõppvoorus ja valiti Akadeemiakese toimetuse eriauhinna saajaks, milleks oli töö täismahus avaldamine. Ardi Raagi uurimistööd juhendasid õpetaja Tiina Talvi ja dr Andres Kork. Töö ilmus õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake, Akadeemiake 46 (2024) 10.

Uudisloo koostas Pille Säälik (Ravimiamet; SA Akadeemiake)

Loe teisi õpilaste teadustööde konkursi artikleid Akadeemiakese erinumbrist.