Annika Moppel pälvis Euroopa noorteadlaste konkursil tunnustuse ning jagab enda kogemusi konkursil osalemisest 

459415629_967151308758968_8116655100719818330_n

9.-14. septembrini Poolas, Katowices toimunud Euroopa Liidu noorte teadlaste konkursil EUCYS (European Union Contest for Young Scientists) pälvis Annika Moppel eripreemia T4EU Allience Prize. Oma uurimistööga „Venemaa propagandavõtted infosõjas: Krimmi silla plahvatuse ja Rossiiskaja Gazeta näitel“ oli Moppel ainuke preemiasaaja, kelle uurimus oli valminud sotsiaalteaduste valdkonnas. 

Annika on praeguseks Tartu Ülikooli arstiteaduskonna tudeng, kes selle aasta kevadel veel abituriendi staatuses osales õpilaste teadustööde riiklikul konkursil, kus ta pälvis enda uurimistööga esimese koha gümnaasiumi astmes ning mitmeid eripreemiaid. Samuti sai ta ka preemiaks võimaluse Eestit esindada Euroopa Liidu noorte teadlaste konkursil.  

Kuidas Annika enda uurimistöö teemani jõudis? 

Noor neiu valis enda uurimistöö teemaks just propaganda temaatika, kuna teda on alati huvitanud diplomaatia ning kunagi ta unistas diplomaadi ametist. Uurimistöö teemat otsides jäi Annikale kohe silma infosõja poleemika ning parasjagu oli Ukrainas käimas ulatuslik sõda, mis innustas teda rohkem asjaoludesse süüvima. Uurimistöö täpsema fookuse leidmiseks läks tal pool aastat aega, kuna propaganda ja sõja teema on väga keerukad ning teemas on palju nurki, mida uurida.  

EUCYS-el osalemise kogemus 

Annika oli kogu konkursil ainus eestlane, mis tekitas temas alguses üksildustunnet. Peagi mõistis neiu, et see on just väga hea võimalus kohtuda inimestega erinevatest kultuuriruumidest. Nii sai noor neiu uusi sõpru ja kontakte Soomest, Rootsist, Norrast ning paljudest teistestki riikidest. 

Lisaks oli Annika jaoks väga huvitav, kuidas ometi erinevaid emakeeli kõnelevad inimesed suutsid kõigest hoolimata siiski leida ühise keele, kuna ta ise arvas varem, et ei suuda leida välismaalastega nii head kontakti kui eestlastega.  

Samuti olid ka tööd hinnanud žürii liikmed väga toredad ning Annika julgustas teisi noori mitte neid kartma. „Nendega oli avatud ja mõnus arutelu minu uurimistöö ning üldiselt propaganda teemadel. Eks tuli ka ette ebameeldivaid arutelusid sõja teemal, kuid seda oli konkursikaaslaste poolt, kes võib-olla polnud ka nii kursis antud situatsiooniga,“ sõnas Annika.  

Kõige meeldejäävamaks peab noor neiu konkursi eelviimast ning viimast õhtut, kus ta sai palju aega veeta koos enda uute sõpradega. „Vestlesime hiliste õhtutundideni hotelli fuajees, kuna jutuainet jätkus meil kauemaks. Lisaks oli minu jaoks väga põnev avastada ka Katowice võlusid ning see oli nagu väike kultuurireis minu jaoks. Kõige olulisem on siiski see, et leidsin endale uue sõbra, kellega mul on sarnane mõtteviis ja me klapime väga hästi.“  
 
Noorteadlane õppis EUCYS-el osalemise käigus kõige enam seda, et tuleb julgeda ise arutelusid alustada. Nii leidis ta ennast esimesel õhtul mõtisklemast, kas jääda hotelli järgmiseks päevaks ette valmistuma või minna hoopis tutvumisõhtule.  „Ma võtsin lõpuks julguse kokku ning suundusin tutvumisõhtule, kus ma mitte kedagi ei teadnud. Kohal olles mõtlesin omaette, et miks ma siia tulin, aga lõpuks astusin võhivõõraste juurde ning alustasin nendega vestlust. Nendest saidki minu uued sõbrad. See oli täielik eneseületus minu jaoks, kuna tavalises olukorras ma poleks julgenud sellist asja teha. Samuti kartsin ka EUCYS-ele tulekut, kuna ma vaatasin, et teiste tööd on kõrgtasemel füüsika, keemia ning teistestki valdkondadest. Kohapeal mõistsin, et siin pole midagi karta ning juba see, et me oleme EUCYS-el näitab meie tööde kõrget taset. Selleks, et midagi uut õppida või areneda tulebki väljakutsetele vastu seista ja need vastu võtta.“ 

Foto: EUCYS

Annika õpib praegu Tartu Ülikoolis arstiteadust, kuna talle väga meeldib keemia ja anatoomia. „Selle erialani jõudmisel on tegelikult humoorikas lugu. Alguses mu vend tegi nalja, et Annikast saab ühel päeval arst, aga lõpuks see polnudki enam nii naljakas. Kui koolis hakkasid meditsiini tunnid, siis mul aina huvi kasvas selle valdkonna vastu,“ lausus Annika entusiastlikult. 

Noorel neiul on ka mõtteid kunagi Saksamaale edasi õppima minna, kuna see riik meeldib talle ning ta on ka kuus aastat saksa keelt õppinud.  

European Union Contest for Young Scientists ehk EUCYS on Euroopa noorteadlaste kõige olulisem teadusvõistlus, mida korraldatakse aastast 1989. Tänavu toimus konkurss juba 35. korda ning tõi kokku osalejaid 38 riigist. Võistlustulle asus pea 150 noort, vanuses 14-20. Konkursi võitjate nimekirja leiab võistluse kodulehelt ning ülevaate toimunust konkursi Facebooki lehelt. 13. septembril toimunud auhinnatseremooniat on võimalik järele vaadata YouTube’i keskkonnas
 
Annika jagas ka viit nõuannet, kuidas õpilaste teadustööde konkursil edukas olla: 

1. Õpilaste teadustööde riiklik konkurss on erakordne võimalus suhelda omavanuste noorteadlastega. Seega ei tasu sellesse suhtuda kui võistlusse, vaid kui võimalusse ennast arendada ja uusi sõprussidemeid luua. 

2. Soovitan enda uurimistööd tutvustava ettekande žürii liikmetele korralikult läbi mõelda, et see ei veniks liiga pikaks, aga annaks samas edasi kõige olulisema. 

3. Samamoodi tuleb läbi mõelda oma plakati kujundus nii, et see oleks sisukas ja jääks juba kaugelt silma. 

4. Zürii liikmeid ei tasu karta – nad küll hindavad kõiki uurimistöid ja küsivad vahel natuke keerulisemaid küsimusi, kuid samas jagavad nad ka häid näpunäiteid ning innustavad uurimistööga jätkama. 

5. Tulemustest hoolimata tasub olla uhke tehtud töö üle, sest see on andnud sulle tohutu kogemuste- ja teadmistepagasi, millele tulevikus toetuda.   

Karjäär, mis muudab: insenerid aitavad päästa elusid

Karjäär, mis muudab: insenerid aitavad päästa elusid

Karjäär, mis muudab: insener harutab maailma juppideks lahti

Karjäär, mis muudab: insener harutab maailma juppideks lahti

Karjäär, mis muudab: kohalikust planetaariumist Euroopa Kosmoseagentuuri

Karjäär, mis muudab: kohalikust planetaariumist Euroopa Kosmoseagentuuri