Antimikroobse resistentsuse teadlikkuse nädal: mida uurivad meie teadlased?

26. november 2025

18.–24. novembrini tähistatakse ülemaailmset antimikroobse resistentsuse (AMR) teadlikkuse nädalat. Nädala eesmärk on kutsuda inimesi üles antibiootikume vastutustundlikult tarvitama ning tähelepanu juhitakse sellele, mida igaüks meist antimikroobse resistentsuse vähendamiseks ära teha saab.

Antibiootikumiresistentsus ehk olukord, kus bakterid on muutunud mitmete antibiootikumide suhtes tundetuks ehk resistentseks, on kiiresti kasvav probleem, mis mõjutab nii inimeste, loomade kui ka keskkonna tervist. Miljoneid elusid bakterhaigustest päästnud antibiootikumide ulatuslik ja sageli ebaõige kasutamine ohustab lisaks rahvatervisele ka keskkonnakaitset ja toidujulgeolekut.

Ravimiameti hinnangul ohustab vastutustundetu antibiootikumikasutus inimeste ravivõimalusi, kiirendab resistentsete patogeenide levikut ning soodustab resistentsuse kandumist keskkonna kaudu tagasi inimestele ja loomadele.

Kust resistentsus tuleb ja kuhu see edasi liigub?

Antibiootikumide ja antibiootikumiresistentsusgeene kandvate bakterite püsivus pinnases, veekogudes ja jäätmevoogudes loob omavahel seotud võrgustiku, kus ravimresistentsus võib akumuleeruda, rekombineeruda ja levida.

Just neid varjatud antibiootikumiresistentsete mikroobide rändeid ja levikuteid uurivad Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudis keskkonnamikrobioloogia ja -biotehnoloogia töörühma teadlased. Uuringuid viivad nad muu hulgas läbi väga erinevates ökosüsteemides.

„Keskkonna biotehnoloogia“ õppekäik Tartu reoveepuhastusjaama.

Leviku uurimine

Töörühm kasutab nüüdisaegseid DNA- ja RNA-põhiseid meetodeid, bioinformaatikat ja masinõppe meetodeid, mis võimaldavad:

kaardistada resistentsusgeene kandvaid baktereid erinevates keskkondades;
uurida, millised tingimused soodustavad resistentsuse levikut keskkonnas;
hinnata, kas keskkonnas leiduvad resistentsusgeene kandvad bakterid võivad potentsiaalselt ohtu kujutada.

Selline käsitlusviis on oluline, et mõista antibiootikumiresistentsuse leviku mehhanisme keskkonnas, hinnata sellega seotud riske ning kujundada teaduspõhiseid antibiootikumiresistentsuse seire- ja ohjemeetmeid.

Mikroplastiku ja antibiootikumidele resistentsete mikroobide leviku seost veekogudes uurivad Tartu teadlased Eesti Teadusagentuuri poolt rahastatud projekti „Mikroplastikuga seotud mikrobioomi ökoloogia seotud veeökosüsteemides“ raames.

Pinnakatete antimikroobne resistentsus

Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi mikroobide ja materjalide vastasmõjude uurimisgrupi poolt 2023. aastal avaldatud uuring näitab, et nakkuste levikut piiravate materjalide, sealhulgas baktereid hävitavate vasel ja hõbedal põhinevate puutepindade toime oleneb suuresti kasutustingimustest ning suur osa baktereid jääb alati ellu.

Hiljutine jätku-uuring aitas kummutada selliste materjalide kasutamise üht peamist murekohta, milleks on ellu jäänud bakterite üldise vastupanuvõime võimalik suurenemine ja uute ravimresistentsete tüvede areng.

Artikkel avaldati Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi kodulehel.