Baltimaade keemiaolümpiaad tõi Eestile pronksmedali

18. mai 2026

11.–13. mail toimus Riias 32. Baltimaade keemiaolümpiaad (BChO), kus selgusid Eesti ja teiste Baltimaade esindajad 10.–19. juulil Usbekistani pealinnas Taškendis toimuvale 58. rahvusvahelisele keemiaolümpiaadile. Eestit esindanud Karlis Suvi saavutas üldarvestuses 5. koha ja pälvis III järgu pronksmedali.

Balti keemiaolümpiaadil osales kokku 27 õpilast. Esimese koha saavutas Läti õpilane Pēteris Imants Mežciems. Auhinnad andsid üle Läti Ülikooli keemiaosakonna juhataja professor Agris Bērziņš ning Läti haridus- ja teadusministeeriumi talentide vanemspetsialist Renāte Fernava.

Eestit esindasid Karlis Suvi, Nurkhan Torekhanov Miina Härma Gümnaasiumi 12. klassist, Karl-Robin Koppel ja Georgi Samarski Gustav Adolfi Gümnaasiumi 11. klassist ning Ralf-Martin Olev Gustav Adolfi Gümnaasiumi 12. klassist. Võistkonda juhendasid mentorid Andreas Päkk, Kristi Koitla ja Vladislav Ivaništšev.

Üldarvestuses jagunesid Eesti õpilaste tulemused järgmiselt: Karlis Suvi saavutas 5. koha ja pälvis III järgu pronksmedali, Nurkhan Torekhanov sai 7. koha, Karl-Robin Koppel 11. koha, Georgi Samarski 16. koha ning Ralf-Martin Olev 18. koha.

11. mail toimus viietunnine eksperimentaalvoor ja 12. mail viietunnine teooriavoor. Balti keemiaolümpiaadi teooriavooru ülesandekomplekt koosnes kuuest ülesandest, mille töötas välja rahvusvaheline žürii.

Teooriavoorus lahendasid õpilased ülesandeid spektroskoopiast, neodüümiühendite keemilistest omadustest, mitsellide moodustumise termodünaamilistest aspektidest, elektrokeemiliste reaktsioonide kineetikast, klassikalisest kubaani ja basketaani orgaanilisest sünteesist ning biokeemiast tuntud ensüümkatalüüsitud reaktsioonidest.

Ülesannete autorid olid vastavalt Eivydas Trioška Leedust, Vladislav Ivaništšev Eestist, Deimantas Šmigelskas Leedust, Ritums Cepītis Lätist, Artjoms Ubaidullajevs Lätist ja Andreas Päkk Eestist. Õpilaste keskmine lahendatavus oli kõrgeim anorgaanikas (61,6%), orgaanikas (53,9%) ja bioorgaanikas (41,6%).

Eksperimentaalvoorus tuli õpilastel teha neli katset: määrata askorbiinhappe ja sidrunhappe sisaldust lahuses tiitrimeetriliste meetodite abil ehk happe-aluse tiitrimise ja redokstiitrimisega, teha orgaaniline mikrosüntees ja puhastada sünteesiprodukt ning määrata redoksreaktsiooni järk ja kiiruskonstant. Kõige edukamalt sooritasid õpilased orgaanilise sünteesi töö, mille keskmine lahendatavus oli 66,8%. Eksperimentaalvooru töötas välja Läti keemiaolümpiaadi žürii esimees Nauris Narvaišs koostöös Läti Ülikooli teadlastega.

Kuigi rahvusvahelise keemiaolümpiaadi temaatikale vastavad ülesanded olid sel korral tavapärasest kohati keerukamad, pakkusid need õpilastele siiski lahendamisrõõmu ja võimaluse autoritega arutleda. See näitab, kui oluline on olümpiaadidel erialaste huvidega noorte ja juhendajate tutvusringi avardamine. Lisaks ülesannete teoreetilise poole aruteludele tundsid õpilased huvi ka võimalike ülikooliõpingute ja karjäärivalikute vastu.

Vaba aja programmis toimusid õpilastele ja mentoritele ekskursioonid. Külastati Läti Ülikooli õppe- ja teaduslaboreid ning Riia vanalinna. Laborikülastuste käigus tutvustati uurimissuundi orgaanilise sünteesi ja analüütilise keemia valdkonnas.

Sarnaselt 2024. aastal Eestis peetud 30. Baltimaade keemiaolümpiaadiga osales ka tänavu üritusel Ukraina kaheksaliikmeline külalisvõistkond.

2027. aastal toimub järjekorras 33. Baltimaade keemiaolümpiaad taas Eestis.

Foto: erakogu