Eesti esimene tehisaruolümpiaadi lõppvoor pani noored proovile
14. aprill 2026

11.–12. aprillil toimus Tartu Ülikooli Delta keskuses esimest korda Eesti tehisaruolümpiaadi lõppvoor. Kahe päeva jooksul panid 23 noort proovile oma oskused masinõppes, loomuliku keele töötluses ja arvutinägemises. Esikoha võitis Hugo Treffneri Gümnaasiumi 10. klassi õpilane Kristjan Lepp.
Lõppvoorus osales 23 õpilast 11 koolist üle Eesti. Kõige rohkem võistlejaid oli Tallinna Mustamäe Riigigümnaasiumist. Esikoha saavutas Hugo Treffneri Gümnaasiumi 10. klassi õpilane Kristjan Lepp, kes kogus 270,71 punkti. Teise koha sai Kohtla-Järve Järve Kooli 9. klassi õpilane Alan Jerjomenko 262,25 punktiga ning kolmanda koha Tallinna Mustamäe Riigigümnaasiumi abiturient Trevor Kaarde, kes kogus 253,93 punkti.
Žürii liikme Jaan Aru sõnul aitab olümpiaad ehitada Eesti tulevikku tehisarurikkas maailmas, sest see võimestab tehisaruga tegelevaid koolinoori.
Enamik lõppvooru jõudnud õpilastest olid gümnasistid, kuid osales ka kolm 9. klassi õpilast. Noorim võistleja oli Tsirguliina Kooli 5. klassi õpilane Annaliisa Vare.
Viie tunni jooksul tuli osalejatel lahendada kolm ülesannet, millest igaüks keskendus eri tehisaruvaldkonnale. Kui eelvoorudes oli rohkem rõhku loogilisel mõtlemisel ja teadmistel tehisaru toimimisest, siis lõppvoorus pidid õpilased lahendama loomingulisi programmeerimisülesandeid. See eeldas head arusaama nii tehisaru mudelite aluseks olevast matemaatikast kui ka koodist.
Masinõppe ülesandes tuli võistlejatel ennustada elektrihinda aastate 2020–2024 andmete põhjal ajavahemikuks 2024. aasta suvest kuni 2025. aasta suveni. Loomuliku keele töötluse ülesandes pidid osalejad täiendama mudelit, mis liigitas ERR-i artikleid nelja kategooriasse, lisades sellele viienda jaotuse „sport“. Arvutinägemise ülesandes tuli sünteetilistelt jääpiltidelt leida pragude asukohad, analüüsides pikslite erinevusi.
Žürii esimehe Hendrik Pärli sõnul väärib tunnustust seegi, et ükski osaleja ei väljunud lahendustes võistlusreeglite piiridest. Rahvusvahelisel tehisaruolümpiaadil IOAI on see mitmele võistkonnale kaasa toonud diskvalifitseerimise.
Teisel võistluspäeval toimusid huviloengud. Masinõppe teadlane Kea Kohv rääkis oma kogemusest Kaggle’i masinõppevõistlustel ning jagas soovitusi, kuidas võistluskeskkonnas paremaid lahendusi leida. LHV andmeanalüüsi juht Janika Aan tutvustas, kuidas kasutatakse tehisaru praegu panganduses ja milliseid arengusuundi nähakse tulevikus. Arutelu käigus pakkusid ka õpilased välja ideid, kuidas panga süsteeme nutikamaks muuta.
Olümpiaadi viis ellu žürii koostöös Tartu Ülikooli teaduskooliga. Žürii esimees oli Hendrik Pärli ning liikmed Jaan Aru, Liisi Kauber, Nora Liive ja Johanna Gertrud Jõenurm. Olümpiaadi toetasid SA TI-Hüpe, Haridus- ja Teadusministeerium, Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituut, LHV, Swedbank ja Olympic EduSpace.
Eesti 1. tehisaruolümpiaadi tulemustaga saab tutvuda Tartu Ülikooli teaduskooli kodulehel.
Foto autor: Johanna Gertrud Jõenurm
Sündmused
Näitused

Ahhaa, hiidputukad!
AHHAA Teaduskeskus

Hüvasti, noorus! Kuidas sina tahad vananeda?
Eesti Tervisemuuseum
Tartu Ülikooli loodusmuuseumi näitus „Maa ja vee vahel – meie särisev suhe soodega“
Tartu Ülikooli loodusmuuseum, Vanemuise 46
Mis on valgus? Georg Friedrich Parroti füüsikakabinet
Tartu Ülikooli muuseum, Lossi 25


