Eesti teaduse populariseerimise elutööpreemia pälvis Ene-Margit Tiit

12. november 2025

Täna Tallinnas toimunud Eesti Teadusagentuuri teaduskommunikatsiooni aastakonverentsil anti välja traditsioonilised Eesti teaduse populariseerimise auhinnad ja mitmed eripreemiad innustavalt teadusest kõnelejatele.

Auhinnafond suurusega 36 000 eurot jagunes viie kategooria võitjate vahel. Tiiu Silla nimelise elutööpreemia pikaajalise süstemaatilise teaduse ja tehnoloogia populariseerimise eest sai Tartu Ülikooli matemaatilise statistika emeriitprofessor Ene-Margit Tiit, kes on matemaatilise statistika suuna rajaja ning pikaaegne eestvedaja Eestis, muutes keerulise statistika arusaadavaks ja ühiskonnale kasulikuks.

Ta on kujundanud statistilise kirjaoskuse mõistet ja õpetanud avalikkust andmeid kriitiliselt mõistma. Ene-Margit Tiit on suunanud avalikke arutelusid teemadel nagu sündimus, perepoliitika, ebavõrdsus ja regionaalareng. Oma tööga on ta mõjutanud poliitikakujundust ja toonud ühiskonda andmepõhist mõtlemist.

„Ene-Margit Tiit on oma järjekindla pühendumuse ja siira sooviga Eestit paremaks paigaks muuta andnud kuivale statistikale inimliku mõõtme,” selgitas Eesti Teadusagentuuri juhatuse esimees Anu Noorma. “Tema julged kirjutised ja kitsaskohti valgustavad esinemised on aidanud ühiskonnal mõista, et arvud ei ole pelgalt numbrid – need peegeldavad inimeste elu ja heaolu. Lisaks on ta rikastanud eesti keelt täpse ja selge erialaterminoloogiaga ning tänu temale on meie igapäevakeelde jõudnud ka sellised sõnad nagu valim ja üldkogum.“

Riiklikud preemiad andis üle Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Triin Laasi-Õige, tänades kõiki, kes tegelevad teaduskommunikatsiooni ja teaduse populariseerimisega. „Usun, et te pingutate kõigest väest, et juurutada Eestis teaduspõhist mõtteviisi, et teha selged teadussõnumid avalikkusele kuuldavaks ja nähtavaks,“ ütles Laasi-Õige. „Inimeste usaldus teaduse vastu ei teki iseenesest — see tuleb välja teenida läbipaistvuse, aususe ja avatud suhtluse kaudu. Hea teaduskommunikatsioon seda teebki.“

Lisaks elutööpreemiale jagati välja tunnustused järgmistes kategooriates:

Kategooria „Teaduse ja tehnoloogia populariseerimine audiovisuaalse ja elektroonilise meedia abil”

Peapreemia pälvis ERRi Raadioteatri teaduslik lühikuuldemängusari „Reis loomariigis”, mis vahendab lugusid loomade elust nii noortele kui vanematele kuulajatele. Tänu sarjale on tuhanded kuulajad saanud värvika ettekujutuse erinevate olendite elust ning see on avardanud nende arusaamist loomariigist. „Reis loomariigis“ on kujunenud ERRi raadiojaamade kahe aasta enim kuulatud saatesarjaks. Projekti juhib produtsent Tiina Vilu-Demjanov.
II preemia pälvis meetrikonventsiooni 150. juubelile pühendatud videosari „Mõõdetud maailm”, mis tutvustab metroloogiat – mõõtmisteadust, mis mõjutab igapäevaelu igal sammul. Sari teeb keerulise metroloogiateaduse kättesaadavaks ja kaasahaaravaks, olles kasulik abivahend koolidele ja noortele. „Mõõdetud maailm” on AS Metroserdi ja ERR Novaatori koostöös valminud 11-osaline lühivideosari, mis on professionaalselt teostatud, laia levikuga ja populariseerib teadust põnevas formaadis. Videosarja produtsent on Airi Kaunissaare, operaator Kristjan Madalvee ja helioperaator-valgustaja Siim West.

Kategooria „Teaduse ja tehnoloogia populariseerimine trükisõna abil”

Peapreemia sai Raivo Mänd raamatusarjade „Elusolendite käitumise evolutsioonilis-bioloogilised põhiprintsiibid, nende roll inimkäitumises ja seos ühiskonna ees seisvate eksistentsiaalsete probleemidega“, kus tutvustatakse käitumise evolutsioonilist päritolu ja selle mõju inimühiskonna probleemidele ning „Noppeid ühe Eesti loodusteadlase eluteelt“ eest, milles autor jagab oma teadlase teekonda, innustades noori teadusteele.
II preemia sai Erik Abneri raamat „Eesti kivistised. Algaja fossiiliküti abiline”, mis täidab Eesti paleontoloogia populariseerimises pikaajalise tühimiku ja innustab noori teadust avastama. Lihtsasti kirjutatud ja rikkalikult illustreeritud raamat on kiiresti muutunud populaarseks ja võetud õppematerjalina kasutusele ka koolides ning loodushariduskeskustes. Raamatu toimetas Triin Olvet, teadustoimetaja Sander Olo.
Samuti pälvis II preemia Ilmar Tomuski lasteraamat „Paul hakkab inseneriks“, mis tutvustab inseneeriat mänguliselt ja lihtsas keeles. Raamat innustab lapsi loovalt mõtlema, katsetama, meisterdama ja teadusega sõbraks saama. Kirjanik Ilmar Tomuski, TalTechi teadlaste ning Rahva Raamatu kirjastuse koostöös valminud raamat aitab kasvatada huvi tehnoloogia ja inseneeria vastu ning muudab teaduse arusaadavamaks. Samastades end raamatu peategelasega, tekib lapsel usk iseendasse ja oma võimetesse. Raamatu projektijuht on Cia-Helena Meldo.

Kategooria „Tegevused/tegevuste sarjad teaduse ja tehnoloogia populariseerimisel“

Peapreemia sai 15 aastat Tartu Ülikooli väärikate ülikooli ja selle eestvedajad – Elukestva õppe keskuse juhataja Tiia Ristolainen, programmi algataja Mari Suurväli ja programmijuht Viire Sepp. 15 aastaga on väärikate ülikooli programmis osalenud ligi 10 000 üle 60-aastast täiendusõppijat. Ainuüksi möödunud aastal osales programmides auditoorselt ja veebi kaudu kokku üle 4300 väärikas eas õppija. Praeguseks tegutsevad väärikate ülikooli programmid juba 19 Eestimaa piirkonnas.

Kategooria „Parim teaduse ja tehnoloogia populariseerija“

Peapreemia pälvis järgmisel aastal oma 80. sünnipäeva tähistav Koit Timpmann, kes vaatamata kõrgele eale tegutseb jätkuvalt aktiivselt Tartu Ülikooli Füüsika Instituudis, kus ilmestab loenguid demonstratsioonkatsetega ning peab põhikooli ja gümnaasiumi õpilastele arvukalt huviloenguid. Tema hästi planeeritud ja meisterlikult esitatud katsed toovad füüsika ilu nähtavale ning aitavad keerukaid nähtusi selgelt mõista.
Peapreemia pälvis samuti karismaatiline teadlane Maria Murumaa-Mengel, kes arendab digikirjaoskust, loob uuenduslikke teaduskommunikatsiooni formaate ja koolitab erinevaid sihtrühmi. Tema inimlikult kõnetavad ja teaduspõhised selgitused aitavad mõista infokorratust ja sotsiaalmeedia mõjusid. Ta on hinnatud teaduskommunikatsiooni saadik, kes suudab keerulised teemad erinevate sihtrühmadeni jõudes täpselt ja köitvalt edastada ning see teeb Mariast ühe mõjukaima teaduse populariseerija Eestis.
II preemia pälvis Eero Uustalu, kes on üle 20 aasta inspireerinud tuhandeid noori avastama füüsika ilu. Rändõpetajana on ta viinud läbi praktilisi õpikodasid enam kui poolesajas koolis üle Eesti, muutes abstraktse teaduse käegakatsutavaks. Tema loodud olümpiaadiülesanded on aidanud Eesti noortel võita medaleid rahvusvahelistelt olümpiaadidelt.
II preemia pälvis ka teadusajakirjanik Airika Harrik, kes on viie aastaga panustanud oluliselt Eesti teaduskommunikatsiooni, vahendades teadust vilunult nii veebis, raadios kui ka teles ning jõudes aastas 130–150 teadlaseni. Tema unikaalne humanitaarne taust ja ajakirjanduslik julgus avada teaduse keerukust kasvatab pikaajalist ühiskondlikku usaldust teaduse vastu. See teeb temast Eesti teadusajakirjanduse ühe olulisema ja mitmekülgsema hääle.

Lisaks riiklikele teaduse populariseerimise auhindadele anti välja ka mitmed eriauhinnad.

Eesti Teadushuvihariduse Liidu (TEAHU) tunnustuse „LTT valdkonna aasta õpilane 2025“ pälvis August Kitzbergi nimelise Gümnaasiumi 11. klassi õpilane Piia Marjak. Tunnustuse „LTT valdkonna parim huvialaõpetaja 2025“ laureaat on Pernova Hariduskeskuse tehnoloogiasuuna õpetaja Ants Selgoja. Eriauhinnad andis üle TEAHU juhatuse esimees Heilo Altin, kes tõstis esile, et huviharidus on noorte talentide ning teaduspõhise maailmavaatega ilmakodanike kasvulava. „Ants ja Piia on inspireerivad näited teadushuviharidusest – legend ja noor, kelle tegemised ehitavadki meie päris Eestit,“ lisas Altin.

Tartu observatooriumi ja ESERO Eesti tunnustuse “Linnutee Täht” loodus- ja täppisteaduse edendamise eest pälvis Tallinna Nõmme Gümnaasiumi füüsikaõpetaja Erkki Piisang. Preemia andsid üle ESERO Eesti juht Heli Lätt ja Tartu observatooriumi direktor Antti Tamm, kes kinnitasid, et sel korral läks tunnustus inimesele, kes oma eeskujuga sütitab uudishimu ja viib seeläbi noored teaduse avarustesse – õpetajale, kelle mõju ulatub kaugele väljaspool klassiruumi.

Eesti teaduse populariseerimise auhinna eesmärgiks on tunnustada Eestis teaduse populariseerimisega tegelevaid inimesi ning anda hoogu teadust ja tehnoloogiat avalikkusele tutvustavatele tegevustele. Auhinda rahastab Haridus- ja Teadusministeerium ning seda annavad koostöös välja Eesti teaduste akadeemia ja Eesti Teadusagentuur. Eesti teaduse populariseerimise auhinda antakse välja alates 2006. aastast. Kõigil sel konkursil auhinna või tunnustuse pälvinutel on õigus kasutada „Riiklikult tunnustatud teaduse populariseerija” logomärki.

Tänavu juba 18. korda toimunud teaduskommunikatsiooni konverents kandis sel korral pealkirja “Teaduskommunikatsiooni roll ühiskonnas” ning võttis sel korral fookusesse teaduse usaldusväärsuse ja teaduskommunikatsiooni rolli ühiskondlike protsesside mõjutamisel.

Vaata konverentsi järele ETAGi YouTube’i kanalist.

Vaata siit konverentsi fotogaleriid.

Vaata siit fotogaleriid auhindade üleandmisest.

Fotod: Mailis Vahenurm