Eesti Teadushuvihariduse Liidu kevadkool andis inspiratsiooni ja innustas koostööle

Aprillis olid Põltsamaal koos teadushuvihariduse edendamisest huvitatud osapooled, peamiselt üldharidus- ja huvikoolide õpetajad ning ringijuhendajad. Toimus Eesti Teadushuvihariduse Liidu kevadkool. Kuidas saame pakkuda kvaliteetsemat huviharidust, kuidas noortele teadushuviharidus vastupandamatuks muuta ja kõige tähtsam – kust leida ringijuhte? Küsimustele otsiti vastuseid toetudes rahvatarkusele, et mitu pead on ikka mitu pead ja ühenduses peitub jõud.

MTÜ Eesti Teadushuvihariduse Liit on tegutsenud veidi üle aasta. Liit asutati eesmärgiga toetada LTT-valdkonna (loodus- ja täppisteadused ning tehnoloogia) huviringe.

Kevadkoolis tuli algusest lõpuni sõnavõttudest ja aruteludest välja kõige suurem murekoht – ringijuhtide leidmine, nende töötasu ja koolitusvõimalused. Võib leida missioonitundega huvilisi, näiteks vilistlasi, kes koolis mõne ringitunni enda kanda võtavad; võib leida tudengeid, kes tahavad praktikat teha; valdavalt on nõus aineõpetaja tundidele lisaks ka ringi juhtima, aga sellest on vähe. Nagu on vähe ka ringijuhtidele makstavat töötasu – kui kohalik omavalitsus ei toeta, siis on tasu pigem sümboolne.

Suurim tulevikulootus oli kevadkoolis osalenutel see, et üldharidust ja huviharidust ei pakuta ühel hetkel enam eraldi, vaid need sulavad loomulikul moel üheks. See tuli välja ka kevadkooli esimeses osas, inspiratsioonihommikul, mida juhendas Harald Lepisk – inspiratsioonikoolitaja enesearengu, loovuse ja ettevõtlikkuse alal.

Ühiselt mõeldi, missugused keskkonnad ja üritused paeluvad noori LTT-ainetega tegelema (telesaade Rakett 69 loeti asendamatuks), kuidas inspireerida noori teadusest vaimustuma, kuidas õpilased ise innustaksid teisi õpilasi. Näiteks juutuubereid on noorte seas populaarsed, aga kui paljud neist populariseerivad teadust?

Siis mindi külla Põltsamaa Ühisgümnaasiumisse, et rohkem teada saada kooli LTT-huviringidest ja küberkaitse õppesuunast.

7.-12. klasside õppealajuhataja Tiia Mikson sõnas, et õpilaste ja õpetajate digitaalset kirjaoskust on koolis kõvasti arendatud. Gümnaasiumisse võetakse õpilased vastu huvipõhiselt, mis on õppima toonud palju poisse. Õppesuunad on reaalsuund ja infotehnoloogia, reaal- ja loodussuund ning küberkaitse. Just viimane on Põltsamaa Ühisgümnaasiumile au ja kuulsust toonud. Koolis tegutseb 36 huviringi, mis pakuvad tegevust õpilastele 1. kuni 12. klassini.

Kevadkooli lõpetasid ettekanded Teadushuvihariduse Liidu tegevustest 2017. aastal (kohe-kohe saab valmis koduleht, mis viib kokku lapsevanema, kes otsib lapsele LTT-huvialaringi; ringi, kes otsib juhendajat ja juhendaja, kes otsib ringi) ning kvaliteedist huvihariduses, millest rääkis Kaur Kötsi. Ja päris päeva lõpuks toimus psühholoog Grete Arro motivatsioonikoolitus.

Kevadkoolis osalenute jaoks oli väga oluline, et saadi asjalikult, üksteist inspireerivalt arutada teadushuviharidusega seotud probleeme ja kui lahendusi ka kohe ei leitud, siis vähemalt teeotsad, mida mööda edasi minna, on olemas. Teadushuvihariduse Liidu tegevusega saab tutvuda kodulehel www.teadushuvi.ee

Tekst ja foto: Madli Leikop