Eesti võistkond saavutas rahvusvahelisel matemaatikavõistlusel Balti Tee teise koha

Pilt1c

Rahvusvaheline võistkondlik matemaatikavõistlus Balti Tee toimus sel aastal 14.-18. novembril ning tähistas 35. toimumiskorda, kuid viiendat korda ajaloos võõrustas võistlust Tartu. Gümnasistidele mõeldud matemaatikavõistlus sai alguse 1990. aastal Riias, et mälestada Balti ketti – rahumeelset meeleavaldust Balti riikide iseseisvuse toetuseks. Eesti keeles on “Balti Tee” Balti keti aktsiooni ajalooline nimetus.

Võistlus, kus nelja ja poole tunni jooksul tuleb igal võistkonnal ühiselt lahendada 20 ülesannet algebra, geomeetria, arvuteooria ja kombinatoorika valdkondadest, eeldab võistkondadelt iga valdkonna head tundmist ning koostööoskust ülesannete lahendamisel. Iga ülesande eest on võimalik teenida maksimaalselt 5 punkti.

Varasemalt korraldati võistlust Emajõelinnas 1991., 1994, 2002, ja 2012. aastal. Seekord tulid Eestisse oma matemaatilisi teadmisi võistlusel proovile panema võõrustajate kõrval Läti, Leedu, Soome, Rootsi, Taani, Norra, Island, Poola, Saksamaa põhjapoolsete liidumaade võistkond ning külalisena kutsutud Ukraina noortekoondis.

Tänavust võistlust iseloomustasid tavapärasest mõnevõrra raskemad ülesanded. Kahes ülesanded ei jõudnud täislahenduseni ükski võistkond, veel kolmes ülesandes leidsid õige lahenduse vaid ühe maa õpilased. Võistluse kõige raskemaks osutunud ülesandes tuli tõestada, et kui tasandil märgitud N punkti hulgas, millest ükski kolm ei asu kolmel sirgel, leidub punktide kolmik, mida läbiv ringjoon ei läbi ühtegi teist märgitud punkti, siis selliseid kolmikuid peab leiduma vähemalt N/3 tükki. Ainsana teenisid nullist erineva punktiskoori selle ülesande eest Eesti õpilased, kes said 3 punkti.

Raske ülesannete komplektiga said kõige paremini hakkama Poola õpilased, kes kogusid 77 punkti 100 võimalikust. Suurepärase soorituse teinud Eesti võistkond tuli 64 punktiga teisele kohale, viimasel kahel aasta võidutsenud sakslased jäid seekord 57 punktiga kolmandaks. Neljandaks tulid külalised Ukrainast ning viiendaks meie lõunanaabrid Lätist, kes võõrustavad võistlust omakorda järgmisel aastal.

Eesti võistkonda kuulusid Hugo Treffneri Gümnaasiumi 11. klassi õpilane Ervin Ivanov ning 12. klassi õpilane Mattias Jõgi, Nõo Reaalgümnaasiumi 11. klassi õpilane Kaarel Toomet, Tallinna Tõnismäe Reaalkooli 12. klassi õpilane Artur Bentsa ning Prantsusmaal elav lõpuklassi õpilane Madis Roosma.

Võistkonna juhendajateks olid Tartu Ülikooli üliõpilane Aleksei Ganyukov ning Cambridge’i Ülikooli värske vilistlane Martin Rahe.

Varasemalt on Eesti tulnud Balti Teel teiseks ka aastatel 2001 ja 2021, aastal 1999 õnnestus võita seni ainus esikoht.

Võistlus toimus Tartu Ülikooli Delta keskuses. Vaba aja programmis oli meie külalistel võimalik nii tutvuda Tartu linna suurimate vaatamisväärsuste – Teaduskeskuse Ahhaa ning Eesti Rahva Muuseumiga, kui ka mängida bowlingut.

Pidulik lõputseremoonia leidis aset Tartu Ülikooli aulas, kus osavõtjaid tervitasid presidendiproua Sirje Karis, Tartu abilinnapea Lemmit Kaplinski ning Teaduskooli direktor Ana Valdmann. Võitjatele rändkarika andis üle võistluse žürii esimees Oleg Košik.

Balti Tee 2024 korraldati Eestis Tartu Ülikooli teaduskooli ja Eesti matemaatikaolümpiaadi žürii koostöös. Korraldamist rahastas Haridus- ja Teadusministeerium ning toetas Tartu Ülikooli Delta keskus.

Karjäär, mis muudab: riigiteadustest inseneeriasse

Karjäär, mis muudab: riigiteadustest inseneeriasse

Karjäär, mis muudab: moedisaineri unistusest tekstiilmaterjali inseneriks

Karjäär, mis muudab: moedisaineri unistusest tekstiilmaterjali inseneriks

Karjäär, mis muudab: insenerid aitavad päästa elusid

Karjäär, mis muudab: insenerid aitavad päästa elusid