Eestis puudub ühtne süsteem kehavigastustega lõppenud elektritõukerattaõnnetuste kohta andmete kogumiseks

09. oktoober 2025

Tallinna Saksa Gümnaasiumi õpilase Laureen Kalveti uurimistöö eesmärgiks oli analüüsida elektritõukeratastega juhutnud õnnetustes saadud kehavigastuste statistikat. Üllatuslikult selgus, et Eesti tervishoiusüsteemis puudub ühtne süsteem sellistes õnnetustes saadud kehavigastuste andmete Tervisekassale raporteerimiseks. Selle põhjuseks on rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni praegu kasutuses olev, kuid vananenud versioon, mis ei erista elektritõukeratastega juhtunud liiklusõnnetustes saadud vigastusi teistest nn erikonstruktsiooniga mootorsõidukitega seotud vigastustest.

Elektritõukerattad on muutunud meie linnaliikluses väga tavaliseks. 2017. aastast alates kasvas elektriliste tõukerataste arv ja kasutamine Euroopas plahvatuslikult. Eestis alustas selle teenuse pakkumisega esimesena 2018. aastal Bolt. Eesti Liiklusseaduse kohaselt on elektriline tõukeratas kergliikur, mis mõistena seadustati 2021. aastal. Samas on palju elektritõukeratastega seonduvat veel reguleerimata. Tõukerataste arvu kasvuga on sagenenud ka nende osalusel toimunud liiklusõnnetused.

Tallinna Saksa Gümnaasiumi õpilase Laureen Kalveti uurimistöö eesmärgiks oli elektritõukeratastega juhtunud õnnetustes saadud kehavigastuste statistika uurimine, sest politsei hinnangul on kergliikuritega toimunud õnnetuste arv vähenenud, kuid meditsiinitöötajad seda ei kinnita. Vigastuse tõttu haiglasse jõudnud juhtumitest peab haigla raporteerima nii Tervisekassale, kes ravikulud hüvitab, kui ka Transpordiametile.

Algselt oli Laureenil kavas teha kogu Eestit hõlmav uurimistöö, aga esinduslike ja usaldusväärsete andmete saamine kogu Eestist osutus liiga keeruliseks. Seda põhjusel, et Eestis kasutusel oleva rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni (RHK) versioon (RHK-10) ei erista elektriliste tõukeratastega toimunud õnnetusi teistest erikonstruktsiooniga mootorsõidukitega (nt elektrirula, tasakaaluliikur, monoratas) juhtunud õnnetustest. Kuna riiklikult on kokku leppimata, kuidas elektrilise tõukerattaga juhtunud õnnetusi RHK-10 järgi kodeerida, siis tehakse seda tervishoiuteenuste osutajate lõikes väga erinevalt. Pärnu maakonnas on elektriliste tõukeratastega juhtunud õnnetuste kodeerimine RHK-10 järgi kõige selgemini kokku lepitud ja seetõttu valis Laureen uuritavaks piirkonnaks selle maakonna.

Laureen leidis, et kahe aasta (2021–2022) vältel jõuti Pärnu maakonnas juhtunud ja arstiabi vajanud elektritõukerataste õnnetuste järel Pärnu haigla erakorralise meditsiini osakonda (EMO) 97 korral. Valdav osa, 68% elektritõukeratastega sõitmisel juhtunud vigastusi, oli seotud meestega ning suur osakaal õnnetusjuhtumistest oli toimunud poiste ja noorukitega vanuses 5–14 (20 juhtumit).

Lisaks Tervisekassale raporteerimisele peavad haiglad esitama õnnetuste kohta andmed ka Transpordiametile, kuid väga täpset võrdlust Transpordiametisse jõudnud andmetega ei olnud uurimistöö raames võimalik teha. Selle üks olulisi põhjuseid oli, et Transpordiamet kasutab andmekogus teisi vanusegruppe. Siiski sai Laureen järeldada, et ka Transpordiameti andmetel oli suurimaks viga saanute grupiks nooremad mehed (vanusegrupid 18–24 ning 25–34 aastat). Veel nooremad vanusegrupid ei tulnud Transpordiameti statistikas märkimisväärselt esile, kuigi Pärnu haigla andmetel oli 5–14-aastaseid poisse vigastatute hulgas enim. Autor järeldas seetõttu, et Transpordiameti andmetes on nooremate poistega juhtunud õnnetuste arvu tugevasti alahinnatud.

Samuti selgus Laureeni töö õpilaste teadusajakirja Akadeemiake avaldamise protsessi käigus Transpordiametiga suheldes, et Liiklusseaduse rakendusakt nr 54 „Liiklusõnnetuse registreerimise, asjaolude väljaselgitamise ja arvestuse kord ning liiklusõnnetuste andmekogu pidamise põhimäärus“, mille alusel haiglad liiklusõnnetustes viga saanute andmeid Transpordiametile raporteerima peavad, on uuendamata ja ei too elektritõukeratastkui liiklusvahendit eraldi välja, nii et ka see võib haiglate raporteeritud andmetes ebatäpsusi tekitada.

Pärnu haiglas registreeritud elektritõukeratastega juhtunud õnnetustes saadud vigastuste analüüsil selgus, et enamik vigastusi olid kergemad pindmised vigastused – 46% juhtudest. Pindmine vigastus on näiteks marrastus, põrutus, verevalum, vigastus ilma lahtise haavata. Pindmistele vigastustele järgnesid luumurrud (27% juhtudest), millest esines enim küünarvarremurde (7 ravijuhtu), randme- ja käepiirkonna luumurde (6), kanna- ja jalamurde (5), kolju- ja näoluumurde (4) ning õlapiirkonna luumurde (3). Esinemise sageduselt kolmandal kohal olid haavad, mille hulgas oli suur osakaal peahaavadel (12 ravijuhtu).

13 vigastatut pidi jääma haiglaravile ja nende patsientide keskmine haiglas viibimise aeg oli keskmiselt 6,3 päeva, kuid see näitaja varieerus suuresti. Enamik patsiente vajas suhteliselt lühiajalist haiglaravi, kuid pikim haiglas viibitud aeg oli 33 päeva.

Uuritud ajavahemikul (2 aastat) olid Pärnu maakonnas elektritõukerataste õnnetustes vigastatute otsesed ravikulud 47 560 eurot. Ravijuhtumi keskmine kulu oli 485 eurot, mediaanväärtus aga 49 eurot, mis tähendab, et poolte ravijuhtude kulu oli väiksem kui 49 eurot. Kuna mediaanväärtus on palju madalam kui keskmine, siis viitab see sellele, et üksikud tõsised ja seetõttu ka väga kulukad ravijuhtumid tõstsid keskmise kulu oluliselt kõrgemaks. 11 kõige tõsisema juhtumi ravikulu oli kokku 40 417 eurot (kõik olid üle 800 euro) ning tegemist oli koljusiseste vigastustega, õlapiirkonna- ja õlavarremurdude ning küünarvarreluumurdudega. Autor toob välja, et kindlasti vähendaks elektritõukeratastega juhtunud õnnetuste tõsidust kiivri kandmine.

Laureen Kalveti õpilasuurimus „Elektriliste tõukeratastega juhtunud õnnetustega kaasnevad kehavigastused Pärnu maakonna näitel“ pälvis 2025. aasta õpilaste teadustööde riiklikul konkursil gümnaasiumiastme III preemia ja Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu tänukirja. Tööd juhendasid õpetaja Liisa-Marie Lääne (Tallinna Saksa Gümnaasium) ja Jane Idavain (Tervise Arengu Instituut).

Uurimistööga saab põhjalikumalt tutvuda õpilaste teadusajakirja Akadeemiake erinumbris ja ajakirjas Eesti Arst Elektriliste tõukeratastega juhtunud õnnetustega kaasnevad kehavigastused – Eesti Arst – Eesti Arstide Liidu ajakiri (Eesti Arst 2025; 104(9):489–492)

Kokkuvõtte koostas: Pille Säälik (Ravimiamet; SA Akadeemiake)

Vaata lugu ka Novaatorist.