Energiakriisi kajastuse intensiivsus meediaväljaannetes sõltub riigi asukohast ja energiapoliitikast

19. november 2024

Ilmselt pole inimest, keda viimastel aastatel jõudsalt tõusnud energiahinnad ja energiakriis puudutanud ei oleks. Energiakandjate hinnatõus on mõjutanud kõiki eluvaldkondi ja olnud üldise hinnatõusu üheks veduriks. Seda aktuaalset temaatikat on ulatuslikult kajastatud meediakanalites. Mark Anry Kriisa Tallinna Saksa Gümnaasiumist uuris energiakriisi kajastust 2022. aasta suvekuudel neljas Euroopa Liidu liikmesriigi kaheksas meediaväljaandes. Eesti paistis silma nii kajastuste rohkuse kui ka tavalugejale arusaadavasse vormi pandud energeetikasüsteemide tutvustusega.

Mis on energiakriis ja mis seda põhjustab?

Energiakriis väljendub tavatult kõrgetes hindades, mis raskendavad ühiskonnaliikmete igapäevaelu ning halvavad eri majandussektorite töövõimet. Kõrged hinnad on tingitud kütuste puudujäägist ja alternatiivsete energiaallikate vähesest või ajaliselt piiratud kättesaadavusest. 2022. aastal süvenenud energiakriisi peamiseks põhjuseks peetakse Venemaa vastaseid sanktsioone, mis on oluliselt mõjutanud Euroopa energiaturgu. Lisaks on rohepööre ja sellega kaasnevad investeeringud taastuvenergiasse ning süsinikuheite maksustamine tõstnud energia hinda. Mitmetes riikides märkimisväärset kaasajastamist vajav energiataristu süvendab energiakriisi aga veelgi.

Energiakriisi-teemalise meediakajastuse uurimine

Teadupärast on meedial suur võim ja mõju sellele, milliseks kujuneb avalik arvamus teatud küsimuste suhtes. Kaudselt on meedial ka võime mõjutada poliitilisi otsuseid. Meediakajastuse retrospektiivne analüüs võimaldab mõista avalikkuse arusaamu ja emotsioone olulistes küsimustes ning saada aru inimeste käitumisviisidest ja valikutest. Era- ja riikliku meedia võrdlus aitab analüüsida teema käsitlemise erapooletust ja tasakaalustatust, sest mitteavalikest allikatest rahastatud meediakanalitel võib olla teatud huvigruppide suurem surve.

Mark Anry Kriisa uurimistöö eesmärgiks oli analüüsida, kuidas kajastati energiakriisi erinevates Euroopa Liidu liikmesriikide meediaväljaannetes 2022. aasta suvekuudel, keskendudes riikidele nagu Saksamaa, Eesti, Hispaania ja Poola. Mark Anry kasutas uuringu läbiviimisel energiakriisi käsitlenud artiklite kvalitatiivset sisuanalüüsi. Uuring põhines nelja riigi meediaväljaannetel, kusjuures igast riigist valiti välja kaks meediaväljaannet (üks riiklik ja teine eraomanduses) ja nii tekkis töös huvitav võrdlus teemakäsitlusest riikide, aga ka meediaväljaannete omandisuhete lõikes.

Uurimistöö tulemused näitasid, et energiakriisi kajastamine varieerus riigiti: Saksamaal ja Eestis kajastati teemat rohkem riigimeedias, samas kui Hispaanias ja Poolas oli erameedia kajastus olulisem. Huvitav oli see, et energiakriisi temaatika oli nelja riigi võrdluses kõige olulisem Saksamaal (81 kajastust vaadeldud perioodil) ja Eestis (74). Seevastu Hispaania ja Poola meediaväljaannetest võis vastavasisulisi kirjutisi leida oluliselt vähem (vastavalt 46 ja 40 korral). Autor järeldab, et artiklite arv ja teemad varieerusid vastavalt riikide sõltuvusele Vene energiast ja muudele kohalikele teguritele. Näiteks Saksamaal keskenduti rohkem energiasäästule ja alternatiivsetele energiaallikatele, samas kui Poolas oli fookuses energiajulgeolek ja varustuskindlus. Eestis olid esiplaanil alternatiivsete energiaallikate temaatika, aga ka kavandatava LNG terminal tõhususe küsimused. Samuti köitis Eestis ajakirjanike tähelepanu rekordeid lööv elektrihind.

Energiakriisi kajastamine Euroopa Liidu liikmesriikide meediaväljaannetes 2022. aasta suvekuudel oli seega mitmekesine ja sõltus paljuski riikide spetsiifilistest oludest ja energiatarbimise struktuurist. Uurimistöö kinnitas, et Euroopa ajakirjandus näeb energiakriisi peamiseks ajendiks Vene energiatarnete peatumist.

Soovitused eri riikides

Energeetika teemade meediakajastus oli peamiselt suunatud vastava riigi elanikkonnale ehk lõpptarbijale, mistõttu teemat käsitleti selliselt, et tavainimene oleks võimeline keerulisest teemast aru saama. Artiklites kasutati pikemaid selgitusi ja lihtsustavat infograafikat või pakuti ka nn korduma kippuvate küsimuste-vastuste lähenemisviisi. Artiklid sisaldasid ka soovitusi lugejale, kuidas energiakriisiga toime tulla, ning töö autor nendib, et erinevates riikides mõnevõrra erinesid pakutavad lahendused. Näiteks Saksamaal soovitati vähendada gaasi- ja elektritarbimist, töötada kodukontoris, et seeläbi kütusekulu vähendada, või langetada tubade temperatuur 19°C-ni. Samuti soovitati köetavate veekogude (nt erabassein) soojendamine viia võimalikult madala temperatuurini. Eesti meedias jagati soovitusi elektripakettide vahetamiseks ning võtta kasutusele päikesepaneelid. Poola meedias soovitati aga energiasäästuks hoida aknaid suletuna, tõmmata ette kardinaid või kasvatada toataimi. Hispaania meedia eristus selle poolest, et tarbijatele nõuandeid ei jagatudki.

Mark Anry Kriisa uurimistöö “Energiakriisi kajastamine erinevate Euroopa Liidu liikmesriikide meediaväljaannetes 2022. aasta juunis, juulis ja augustis“ pälvis 2024. aasta õpilaste teadustööde riiklikul konkursil gümnaasiumiastmes Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Swiss Youth in Science eriauhinnad. Töö esindab Eestit Rahvusvahelisel Šveitsi talentide foorumil 2025 (ISTF). Uurimistööd juhendas õpetaja Ulla Herkel (Tallinna Saksa Gümnaasium). Töö täispikk versioon ilmus õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake, Akadeemiake 46 (2024) 3.

Uudisloo koostas Anne Reino (Tartu Ülikool)

Loe teisi õpilaste teadustööde konkursi artikleid Akadeemiakese erinumbrist.