Ettevõtjate appihüüd ehk kuidas lahendada inseneride kriis

Foto: Marek Metslaid

Inseneride puudus on üks Eesti tööstuse teravamaid probleeme. Lahenduste leidmises on suur roll ka riigil – nii haridus- kui ka tööjõupoliitika kujundamisel.
Tuleviku tööjõu foorumil rääkisid inseneride puudusest kaubandus-tööstuskoja juht Mait Palts, Milrem Roboticsi teadus-arendusdirektor Raul Rikk, tööandjate keskliidu volikogu liige ja Eesti masinatööstuse liidu nõukogu esimees Veljo Konnimois ning Incap Corporationi ostujuht Hanno Septer.
Work in Estonia poolt korraldatud tööjõu foorumil „Eestile on kombeks üks insener korraga?“ tõdesid töösturid ja ettevõtlusorganisatsioonide esindajad ühispöördumises, et inseneride puudus on kriitiline ning ettevõtete konkurentsivõime säilitamiseks on vajalik riigi kiire sekkumine.
Tööjõu ja -oskuste prognoosisüsteemi OSKA uuringu järgi jääb töötlevas tööstuses aastaks 2030 puudu 2/3 inseneridest. Eesti ülikoolilõpetajad katavad vaid 1/3 töötleva tööstuse tulevikujuhtide ja -spetsialistide vajadusest. „Eesti ettevõtjatel on oluliselt lihtsam võtta tööle Eesti inimesi. Välismaalt värbamine on vajalik siis, kui Eestist enam inimesi ei leia ning koolitamine võtab aega. Kahjuks ei lõpeta paljud tudengid valitud erialal õpinguid või siirduvad pärast lõpetamist mujale valdkonda tööle. Andsime foorumil Eesti tööstusettevõtetele hääle, et nad saaksid ise oma probleemidest rääkida ja pakkuda välja ka lahendusi,“ ütleb Work in Estonia programmi juht Anneli Aab.
Tööjõufoorumi lõpuks esitasid ettevõtlusorganisatsioonid ja ettevõtted Eesti erakondadele ühispöördumise, milles küsitakse toetust olulistele muudatustele riigi talendipoliitikas.
Inseneride kriisi lahendamiseks pakkusid ettevõtjad ja nende esindajad välja neli ideed.
Rohkem tähelepanu reaalaladele
Peame seadma fookuse Eesti enda inseneride ja tehniliste tippspetsialistide koolitamisele. Mõistagi vajab Eesti nii humanitaar- kui ka reaalvaldkonna spetsialiste ning eksperte, kuid majanduse tegelikkus, ettevõtete poolt loodavate toodete ja teenuste kasvav keerukus ning tehnoloogilisus nõuab tehniliste ja insenerierivaldkondade senisest palju suuremat esindatust õpilaste ja tudengite eriaalavalikute hulgas. Eesti ettevõtjad on juba näidanud valmidust koostöös avaliku ja kolmanda sektori partneritega sellesuunalistesse programmidesse ise investeerida. Ent samuti vajavad toetust ja nõustamist ettevõtjad, kes tahavad inseneride toel oma tootmise teadmispõhisust tõsta, kuid kel puudutavad teadmised ja kogemused selle läbiviimiseks. Ülikoolide, tootmisettevõtete ja Eesti kapitali sünergia ei teki iseenesest, vaid vajab lisaks võimaluste loomisele ka aktiivset kureerimist ja toetamist. Teame nii Euroopa, Põhja-Ameerika kui ka Aasia edukate riikide varal, et pikaajaliste konkurentsieeliste ja jõukuse kasvatamise eelduseks on selge üleriigiline kokkulepe, et reaalerialad, oskus- ja kutseharidus, inseneeria ja tehnoogiaõpe saavad eelistähelepanu osaliseks.
Vabastame insenerid sisserännu piirarvust
OSKA uuringu andmetel jääb Eestis ainuüksi tänaste ettevõtete konkurentsivõime ja Eesti suhtelise jõukuse säilitamiseks järgmisel kümnendil puudu ligi 8700 spetsialisti, kellest vaid kolmandiku suudab Eesti ise koolitada. Ülejäänud insenerid tuleb ettevõtetel värvata väljastpoolt Eestit, mida takistab sisserännu piirarv – 1311 inimest 2022. aastal. IKT sektoris sisseviidud erand on end õigustanud – ohustamata Eesti sis-serännupoliitikat, on see kaasa toonud tippspetsialistide värbamise lihtsustamise ning selle sektori ettevõtete kiire areng ja panuse kasv Eesti jõukusesse on olnud ilmne – sealt tulnud lisajõukusest, sealhulgas kiirest palgamaksude kasvust võidavad ühtmoodi nii Eesti pensionärid kui ka haigekassa kaudu raviteenuseid saavad eestimaalased. Eesti tööstusettevõtted maal ja linnas vajavad sama erandit ka tehniliste spetsialistide, valdavalt inseneride värbamise hõlbustamiseks. Inseneride abil automatiseerime Eesti ettevõtteid, viime kokku Eesti ülikoolidesse sündivad teadmised arenevate tööstusettevõtetega ning viime Eestit üleilmses majandusahelas kõrgema lisandväärtusega toodangu ja teenuste poole.
Palganõue võiks olla valdkonna keskmine
Kaotame kõrgemat lisandväärtust luua aitavate tehniliste spetsialistide palganõude. Tööstusettevõtted Eesti maapiirkondades ja linnades, kes soovivad liikuda kõrgema lisandväärtuse poole, peavad investeerima tippspetsialistide värbamisse, paljudes sektorites on aga takistuseks karm seadusnõue tagada välismaalt värvatud tippspetsialistidele vähemalt 1,5-kordne keskmine palk. Välisvärbamise tegelikkus on, et Eestisse saab värvata kõige hõlpsamini meiega sotsiaalmajanduslikult sarnases arengufaasis olevatest riikidest ning paljudele ettevõtetele, kes tehniliste tippspetsialistide abiga oma järgmist arenguhüpet planeerivad, käib alguses selline palganõue üle jõu. Pole ühte keskmist tippspetsialisti või inseneri palgataset – see kõigub tööstusvaldkonniti ning parem lahendus oleks (vajadusel) seada ettevõtetele kohustus tagada valdkonna keskmine palk. Kontrollitud sisseränne ning kõrget lisandväärtust loov majandus on samaaegselt täidetavad eesmärgid.
Investeering töötajasse ei tohiks olla erisoodustus
Konkurentsivõimeliste ja suurt lisaväärtust loovate ettevõtete ja töötajate suhted on viimastel aastakümnetel täielikult muutunud, aga seadusandlus ei arvesta Eestis tegelikkusega, kus ettevõtted peavad hoolt kandma palju enama kui ainult töötajate palga eest – investeeringuid töötajatesse ei tohi käsitleda erisoodustusena. Talentide ja tippspetsialistide pärast konkureerivad ettevõtted ei piirdu täna ainult töötajate kompensatsiooni atraktiivsena hoidmisega, vaid peavad investeerima kaasaegsete organisatsioonide töökeskkonda, heaolusse, töötajate füüsilise ja vaimse tervise tagamisse ning tihti ka töötajate pereelu toetavatesse tugiteenustesse. Eesti riik trahvib täna mitmeid nendest tegevustest, maksustades neid erisoodustusena, mida need tänapäeval kindlasti ei ole. Töötajatesse, töökeskkonda ja töösuhte arendamisse ja hoidmisse investeerimine ei ole põhjendamatu erisoodustus, vaid suuremat lisandväärtust loovates sektorites miinimumstandard, mida eeldavad ettevõtetelt mitte ainult töötajad, vaid ka ühiskond.
Tasub teada
Ettevõtjate põördumisele kirjutasid alla Mait Palts (Eesti Kaubandus-Tööstuskoda), Arto Aas (Eesti Tööandjate Keskliit), Jukka Patrikainen (ABB Baltikum), Raivo Vasnu (NPM Silmet), Veljo Konnimois (Eesti Masinatööstuse Liit ja Radius Machining), Kuldar Väärsi (Milrem Robotics), Otto Pukk, (Incap Corporation ja Eesti Elektroonikatööstuse Liit) ja Kristel Leif (Solaride).

Artikkel on pärit Eesti Tööandjate Keskliidu lehelt, mille leiad SIIT