Ettevõtted kaasaegse hariduse olulise lülina

Õpilased tutvumas lubjakivitööstusega

Enam kui 7 aastat on juhtiv lubakivi toodete ettevõte Nordkalk AS järjepidevalt teinud koostööd erinevate üldhariduskoolidega, et muuta noorte õppetööd päriseluliseks ning mitmekesiseks ja ühtlasi anda õpilastele, õpetajatele aga ka lastevanematele parem arusaam, mida tänapäevane lubjakivi kaevandamine ja lubjakivi toodete tootmine endast kujutab.

Millest ühist tegutsemist alustada?

Koostöö kooliga sai alguse 2000. aastaste algusest, kui Rakke Gümnaasiumi (praeguseks Rakke Kool) õpilased hakkasid lähinaabruses asuvat Nordkalki tehast regulaarselt külastama. Ajapikku märkasid külastuste läbiviijad, et tutvustuste käigus jagatav teave kipub õpilaste kõrvust mööda minema. Seetõttu otsustati leida viis, kuidas teadmisi noorte jaoks senisest enam praktiliste tegevustega siduda.

2014/2015. õppeaastal jõuti esimeste loengute ja praktiliste tundideni, mida viisid läbi Nordkalki töötajad: tegevused toimusid tehase nii koosolekuruumides, laboris aga ka karjääris. Tundide planeerimisel vaatasid ettevõtte ja kooli esindajad ühiselt riiklikud õppekavad läbi ning leiti teemad, kus ettevõte saaks omalt poolt panustada. Nordkalk AS personalidirektori Svetlana Moksi sõnul annab Rakke tootmistehase tegevusi mitmel moel õppetööga siduda.

Kooliga tehtava koostöö arendamisel oli väga oluline ettevõtte juhtkonna toetus, kes pidas ühist tegutsemist vajalikuks hoolimata tõsiasjast, et õppetegevusse panustamisega kaasnesid kulutused. “Juhtkonna liikmed olid esimesed, kes hakkasid koolis tunde andma“, märkis Moks. „Ühel nendest oli väljapaistev õpetaja anne, nii noored kui ka täiskasvanud kuulasid lausa suu ammuli.” Koostöö edenedes kaasati ainetundide andmisse teisigi Nordkalki spetsialiste ja juhte. Soovijad said võimaluse anda ainetunde paaridena, et end klassi ees kindlamalt tunda. Moksi sõnul ei ole aastate möödudes ettevõttes olnud puudust töötajatest, kes enda tööd ja tegevusvaldkonda õppetöö raames noortele tutvustada soovivad.

õpilased karjääriga tutvumas

Õppeainetest toimuvad näiteks keemia tunnid tehase laboris ning sooja ilmaga näidatakse muuhulgas ka lubja kustutamist. Ajaloo tundides arutatakse lubjatööstuse ajalugu ning karjääriõppes arenguvõimalusi tänapäeva tööstusettevõttes. Koostööd tehakse ka keskkonnaõpetuses, loodusõpetuses ja tööõpetuses, seejuures on rõhuasetus teadmiste sidumine igapäevaeluga. “Praktiliste näidete osas on meie tööohutusjuht teinud väga head tööd. Ta seob ohutuse ja turvalisuse teemad noorte argipäevaga. Paralleele tuuakse näiteks seljakoti raskusega, muru niitmisega ja telefoni kasutamisega liikluses.”

Koroona viiruse leviku tõttu on palju õppetööd tehase ruumides ära jäänud, kuid kooliga koos otsitakse aktiivselt viise tegevuste jätkamiseks distantsilt.

Koolidega koos tegutsemine loob väärtust ettevõtte jaoks

Lisaks Rakke koolile on Nordkalk partneriks erinevatel viisidel ka teistele õppeasutustele. Näiteks saadetakse Väike-Maarja Gümnaasiumisse maapõue proove, mida õpilased oma kooli laboris uurivad. Samuti käivad Nordkalk AS üksustes erialasel praktikal Tallinna Tehnikaülikooli ja Tartu Ülikooli keskkonnakaitse ja geoloogia tudengid. Mõistagi lisanduvad nimekirja külastusgrupid üle Eesti, keda alati lahkelt vastu võetakse.

“Püüame olla koolide ja teiste huviliste jaoks nii avatud, kui võimalik. Soovime näidata, et kaevandusettevõtted on tähtis osa majandusest ja annab meile olulist toorainet. Looduslikke mineraale, kaasa arvatud Eesti rahvuskivi, paekivi, kasutame väga palju igapäevastes tehnikavahendites nagu telefonid ja autod, selle abil parendame mulda, et saada paremat põllumajandussaaki, puhastame vett ja õhku. Ettevõttena tagame, et meie tegevuste käigus taastatakse keskkond parimal võimalikul viisil. Oluline on teha selgitustööd ning kummutada arusaama, et tänapäevane tootmine on saastav ning keskkonnavaenulik. Tootmisettevõtete tõrjumine meie mandrilt ei tee elu meie planeedil ilusamaks ja rohelisemaks,” märkis Moks.

Kohaliku suure tööandjana on kooliga tehtava koostöö raames tähtsal kohal ka noortele tuleviku perspektiivide ning arenguvõimaluste selgitamine. Nii arutletakse karjääriõppe tundides noortega väiksemate piirkondade töövõimaluste ja -tingimuste üle. “Kui vestlesime õpilastega välismaal töötamisest, jõudsime üheskoos järeldusele, et sealsed tingimused on samaväärsed, mis kohalikus tehases. Vahe seisneb ainult selles, et ollakse enda perest ja lähedastest oluliselt kaugemal. Õnne saab leida ka Eestis ning väljaspool suurlinnu. Selleks, et leida vajaliku kvalifikatsiooniga töötajaid viie või kümne aasta pärast, on juba täna oluline vaadata tulevikku ning selles omalt poolt pidevalt panustada. Täna oleme kahjuks olukorras, kus insenere ja spetsialiste on tehasesse väga raske leida. Panustades noortele vajalike teadmiste andmisesse juba praegu, võime loota, et järgmiste aastate jooksul hakkab see ennast ära tasuma, ” lisas Moks.

Koostööks tuleb tegutseda koos

Õpilased frontaallaaduri juures

Kooli ja partneri ühise tegutsemise kavandamisel ning arendamisel on oluline kaasata ettevõtte juhtkonna esindaja ning koolist võimalusel nii direktor kui ka õppejuht. Tegevuste detailsemal kavandamisel kaasatakse täiendavalt aineõpetajad ning ettevõtte spetsialiste. Partnerite regulaarne suhtlus tagab koostöö kindluse ja sujuvuse, mille tulemusena laienevad ühised tegemised sageli ka õppetöövälistesse sfääridesse. Näiteks kutsutakse Rakke kooli alati Nordkalki poolt korraldatavatele avalikele üritustele. Kõige suuremad neist on Euroopa maavarade päev ning ettevõtte suvepäevad, mille puhul osa tegevusi toimusid kooli staadionil kehalise kasvatuse õpetaja juhendamisel. Moksi sõnul on väikses kohas omavaheline kontakt lähedasem ning see loob palju võimalusi üksteise kaasamiseks.

Mõtteid ja ideid koostöö arendamiseks

Pahatihti jääb nii koolidel kui ka ettevõtetel ühiste tegevustega alustamine selle taha, et ei osata kuskilt pihta hakata. Eesti Teadusagentuuri koordinaatori Eva Pruusapuu sõnul on väga tänuväärne, et koolid ja nende partnerid jagavad oma kogemusi üritustel esinedes ja töötubades, innustades seeläbi mõttekaaslasi koostööpartnereid otsima. “Koolide ja kooliväliste partnerite koostöö toetamiseks oleme teadusportaalis www.miks.ee teinud kõigile huvilistele kättesaadavaks praktilise abimaterjali, milles on toodud 12 koostöövormi lühikirjeldused koos heade praktikate näidetega“.

Praktilise abimaterjali koostas OÜ Merkuur ning üks autoritest, Liis Proos märgib, et see on mõeldud, kes soovivad edendada oma piirkonna hariduselu ja toetada kogukondlikku koostööd. „Koolide ja kooliväliste partnerite koostöö võimaldab viia õpilasteni põnevad päriselulised teemad ja praktikute inspireerivad kogemused. Koostatud tugimaterjal annab hea ülevaate Eesti koolides rakendavatest koostöövõimalustest, kus kaasatakse aktiivselt õppetöösse kooliväliseid partnereid, et rikastada igapäevast õppetööd ning luua õpilastele võimalusi väljaspool kooli toimuvateks õppetegevusteks.“

Tutvu koostöövormide kogumikuga:
https://www.miks.ee/partnerile/leht/koolide-ja-koolivaliste-partnerite-koostoovormid

Lisainfo:
Eva Pruusapuu

eva.pruusapuu@etag.ee

Autor: Mare Vahtre

 

 

 

Karjäär, mis muudab: riigiteadustest inseneeriasse

Karjäär, mis muudab: riigiteadustest inseneeriasse

Karjäär, mis muudab: moedisaineri unistusest tekstiilmaterjali inseneriks

Karjäär, mis muudab: moedisaineri unistusest tekstiilmaterjali inseneriks

Karjäär, mis muudab: insenerid aitavad päästa elusid

Karjäär, mis muudab: insenerid aitavad päästa elusid