Harrastusteadus kui avatud teaduse ja kaasamise nurgakivi

24. märts 2026

3.-6. märtsini toimus Soomes Oulus Euroopa harrastusteaduse konverents. Seda korraldab Euroopa harrastusteaduse ühing koos paljude partneritega iga kahe aasta järel. Korraldajatele suureks üllatuseks oli seekord huvi väga suur, osales üle 600 inimese Euroopast Austraalia ja Kanadani. See näitab harrastusteaduse, laiemalt kaasamise ja avatud teaduse olulisuse kasvu nii riikide tasemel kui ka Euroopa poliitikas laiemalt. Seda on märgata ka Eestis, kust oli seekord koguni üheksa osalejat Tartu Ülikooli loodusmuuseumist, Eesti Maaülikoolist, Tallinna Tehnikaülikoolist ja Eesti Teadusagentuurist.

Konverentsi avamisel tuletati meelde, et harrastusteadusel on vähemalt 33 erinevat definitsiooni. Ka konverentsi programmist oli näha, kui laialt saab seda vaadata alates teaduse populariseerimisest ja laste õuesõppest kuni inimeste kaasamiseni teaduskatsetesse ja aruteludesse ja nn ekstreemse harrastusteaduseni.

Vastavalt sellele oli ka programm väga tihe ja mitmekülgne, toimus sadu ettekandeid, ümarlaudu, arutelusid, töötube jm, lisaks üle saja posterettekande jpm. Kahjuks tuli sageli valida koguni kümne paralleelse tegevuse vahel. Selle eest oli teadlikult jäetud palju aega võrgustumiseks ja suhtlemiseks, mida ka väga aktiivselt ära kasutati. Muu hulgas pandi konverentsil alus näiteks Soome harrastusteaduse ühingu loomisele.

Konverentsil osalemine andis palju ideid ja laiendas koostöövõimalusi. See pakkus hulgaliselt võimalusi tutvusi luua ning leida sarnaste tegemiste või ideedega partnereid. Selgus, et harrastusteadusega seotud ideed ja soovid on üle maailma sarnased. On palju väga häid näiteid kodanikuteaduse projektidest, samas korduvad ka kodanike kaasamisega seotud murekohad.

Üritusel tõusid esile harrastusteaduse nö juhtriigid, nt Hispaania, Austria ja Holland. Mitmes riigis on harrastusteadus jõudnud riiklikesse strateegiatesse ja tegevuskavadesse, loodud eraldi rahastusmeetmed ja seda koordineeritakse riiklikult. Samuti toetavad seda paljud ülikoolid, näiteks on loodud nõustajate süsteem, harrastusteadus on valikaine või isegi kohustuslik või saab omandada mikrokraadi.

Rõhutati ka harrastusteaduse ja kaasamise järjest suuremat tähtsustamist Euroopa Horisondi, Erasmuse jm rahastustingimustes. Samuti on päevakorral küsimus, kuidas hinnata seda teadusasutuste ja teadlaste akrediteerimisel ja hindamisel ja neid motiveerida.

Palju räägiti Eestiski tuttavast teemast, et erinevad linnad või organisatsioonid sama riigi sees nö leiutavad jalgratast. Ei teata, mida teised teevad, ei leita sobivaid koostööpartnereid, igaühel on oma platvorm või andmebaas jms. Kaugemate riikidega koostöö takistus võib ootamatult olla ka geograafiline. Näiteks loodusvaatlusteks sobivaim aeg algab Lõuna-Euroopas aprillis, Kesk-Euroopas mais, aga Põhja-Euroopas võib see olla alles juunis.

Konverentsil tuli taas kord välja, et Eesti väiksus ja efektiivsus võib anda meile eelise ja oleme hea paik asjade katsetamiseks. Samuti oleme tehnoloogiliselt ja digipädevuses väga kõrgel tasemel, mis pakub harrastusteaduses palju võimalusi. Vaata konverentsi programmi, ettekannete kokkuvõtteid jm siit ECSA 2026 – 6th European Citizen Science Association (ECSA) conference.. Järgmine Euroopa harrastusteaduse konverents toimub 2028. aastal Portugalis.

Artikli autorid: Riho Kinks, Eesti Teadusagentuur ning Kaarin Hein, Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed