Harrastusteadus vajab koostööd ning võrgustikku, et toetada vabatahtlike kodanike panust teadusesse

25. november 2024

15. oktoobril toimus Tartus Eesti Teadusagentuuri eestvedamisel seminar, kus kohtusid harrastus- ehk kodanikuteaduse edendajad ja huvilised. Üritus toimus teadusagentuuri TeaMe 3.0 programmi raames, mille üks eesmärke on toetada harrastusteaduse võrgustiku loomist ja arendamist. Seminaril oli 43 osalejat ülikoolidest, raamatukogudest, riigiasutustest, MTÜ-dest, muuseumidest, gümnaasiumist jm.

Seminari juht Riho Kinks Eesti Teadusagentuurist ütles avasõnades, et Eestis on paljudes asutustes ja organisatsioonides mingid tegevused ja huvid seotud harrastusteadusega. Üllatavalt suur huvi on ka teadusagentuuri loodud harrastusteaduse listiga liitumise vastu. Samas ei ole ühtegi asutust, mis esindaks n-ö riigi vaadet ja seda teemat eest veaks või kus oleks laiem harrastusteaduse strateegia. Igaüks tegutseb praegu omaette. Ka teadusagentuuris kevadel alanud TeaMe programmis on harrastusteadusel vaid väike osa. Sellest ei jagata raha, vaid korraldatakse aastas kaks või kolm üritust harrastusteaduse toetamiseks kuni 2029. aastani.

Avaettekandes rõhutas teadusagentuuri konsultant Katrin Saar, et Euroopa peamises teadusrahastuse programmis Euroopa Horisont on harrastusteadus olulisel kohal. Eesmärk on tuua teadus inimestele lähemale, tõsta teaduse usaldusväärsust ja kaasata avalikkust. Horisondi raames on võimalik ellu viia nii suuri rahvusvahelisi koostööprojekte kui ka väiksemaid algatusi. Järgmised harrastusteadust puudutavad rahastusvõimalused avanevad tõenäoliselt 2025. aasta kevadel. Sellest antakse kindlasti teada ja korraldatakse ka infoseminar.

Haridus- ja Teadusministeeriumi esindaja Katrin Mandra kinnitas, et ministeeriumil tõesti puudub praegu harrastusteadust puudutav strateegia või eesmärk. Ministeerium toetab siiski mõnda algatust, näiteks juba jutuks olnud teadusagentuuri programmi TeaMe 3.0 ning koolide Globe programmi. Kuna raha on vähe, siis tuleb valida, kuhu on mõttekas seda suunata, kas toetada tegevust koolides, kogukondades, koostööd vm. Selleks on oodatud ettepanekud. Seminari osalejad leidsid, et eelkõige tuleks toetada teadlasi oma teadustegevusse harrastajate ja avalikkuse kaasamiseks.

Eesti Maaülikoolis harrastusteadust ja kaasamist uuriva töörühma juht kaasprofessor Monika Suškevičs tõi välja, et Eestis ja mujal maailmas kaasatakse inimesi harrastusteaduses peamiselt vaid andmete kogumisel. Meil on sellised tuntumad näited nurmenuku kampaania, „Pane puuk posti!“ ja loodusvaatluste andmebaasid. Eesmärk võiks olla suurendada kaasamist ka teistes teadustöö etappides, planeerimisest kuni analüüsini. Samuti tuleks mõelda, kuidas kogutud andmeid rohkem kasutada ja kuidas anda osalejatele paremini tagasisidet. Harrastajate poolt kogutud andmete kasutajate, nt keskkonnaagentuuri poolt vaadates on peamised teemad usaldus harrastusteaduse vastu, õiguslikud küsimused, andmekaitse jms. Ka seminari osalejad tõid välja, et eetika ja andmekaitse keerukus ja piirangud võivad saada takistuseks projektide elluviimisel ning sel teemal oleks vaja koolitust ja arutelu.

Euroopa Harrastusteaduse Ühingu (ECSA) tegevust tutvustas veebiülekandes Carolina Doran. Ta soovitas tutvuda veebiplatvormiga ecsa.ngo, kust leiab palju käimasolevaid harrastusteaduse algatusi, saab ideid, kontakte ja abimaterjale. Carolina kutsus üles lisama platvormile ka Eesti projekte ning ühinema erinevate töörühmadega. Kuni 2026. aastani on käimas suurem projekt, mille abil püütakse tugevdada Euroopa harrastusteaduse kogukonda. Muu hulgas on selle toetamiseks igas riigis ECSA harrastusteaduse saadik. Eesti praegune saadik Veljo Runnel teatas samas oma tagasiastumisest, uue saadiku valimiseks käivad kandidaatidega läbirääkimised.

Kauaaegne Eesti harrastusteaduse eestvedaja Veljo Runnel meenutas, et 2018. a. asutati Eesti Looduseuurijate Seltsi sektsioonina Eesti Harrastusteaduse Ühing. Selle tegevuse hoidmiseks ei ole aga tulnud initsiatiivi ühingu seest ega ka väljastpoolt ja ühing praegu ei tegutse. Ta tõstatas küsimuse, kas sellist ühingut on üldse vaja või on tulemuslikum üheskoos võrgustikuna tegutsemine nagu on siin seminarilgi räägitud.

Seminari viimases ettekandes tegi Lilian Neerut ülevaate kevadel lõppenud rahvusvahelisest projektist LibOCS, kus uuriti raamatukogude võimalikku rolli kodanikuteaduse toetamisel. Eestist osalesid projektis Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu. Leiti, et neil on juba palju eeldusi ja teadmisi, mis võimaldaks välja arendada kodanikuteaduse kompetentsikeskuse. See võiks nõustada nii teadlasi ja üliõpilasi kui ka asutusi väljastpoolt. Projekti käigus valmis ka kodanikuteaduse e-kursus, kust leiab muu hulgas palju häid viiteid lisamaterjalidele.

Päeva lõpetasid mõttetalgud, kus arutleti kahel teemal: kas Eestis on vaja harrastusteaduse kompetentsikeskust ja mis see täpsemalt peaks olema ning mis teemadel oleks vaja seminare, koolitusi jm. Kompetentsikeskuse osas olid arutlejad kahtlevad. Kindlasti on vaja kohta, kust saab nõu eetika, õiguslike küsimuste, andmehalduse, kommunikatsiooni jm kohta. Ühe keskuse asemel võiks aga pigem paremini toimida paindlik võrgustiku koostöö asutuste vahel. Arutelu teine teema tõi palju mõtteid ja ideid alates harrastusteaduse festivalist ja Euroopa Horisondi rahastusvõimaluste seminarist kuni kohvikuõhtuteni. Muu hulgas toodi välja, et väga oluline on rääkida ka ebaõnnestumistest ja halbadest kogemustest. Üksmeelselt leiti, et sarnased kokkusaamised ja arutelud ning võrgustiku loomine on väga vajalikud.

Seminaril jäid kõige enam kõlama märksõnad eetika, andmekaitse, andmete kogumine, andmebaasid ja nende kasutusvõimalused. Neil teemadel on kavas korraldada ka seminare ja koolitusi. Samuti toodi korduvalt esile, et ei teata, mida meil harrastusteaduse valdkonnas tehakse. Selle lahenduseks peeti vajalikuks esmalt laiema ülevaate tegemist või ka ühtset harrastusteaduse veebilehte.

Seminari lõpuks jäi siiski õhku küsimus, kelle asi on Eestis harrastusteaduse edendamine ning milline riigiasutus peaks selles võtma juhtrolli ja vastutuse. Ka Riho Kinks rõhutas oma kokkuvõttes, et lähiajal pole ette näha ühegi asutuse juhtrolli võtmist ning edasi tuleb liikuda üheskoos võrgustikuna tegutsedes ja ülesandeid omavahel jagades. Kuni ei ole tekkinud harrastusteaduse veebiplatvormi või muud lahendust oma projektide ja muu info jagamiseks, seni vahetame teavet ja mõtteid teadusagentuuri poolt selleks loodud harrastusteaduse listis.

Artikli ja foto autor: Riho Kinks