Harrastusteadusel on suur potentsiaal pea igas teadusvaldkonnas

16. detsember 2025

793b8131-2af8-4c6d-8bc0-0f45e7c8c0f5 (1)

Detsembri alguses toimus Tartus harrastusteaduse seminar, kus teadlased jagasid oma vaatenurki ja kogemusi avalikkuse kaasamisest teadustöösse ning harrastusteadusest kui uurimismeetodist. Kõik esinejad olid üksmeelel, et harrastusteadusel on väga suur potentsiaal pea igas teadusvaldkonnas ning sageli pakub see teadlastele isegi asendamatuid uurimisvõimalusi.

London University College’i professor Muki Haklay andis alustuseks oma veebiettekandes laiahaardelise ülevaate harrastusteaduse võimalustest koos mitmekülgsete näidetega ning rõhutas, et isegi üksikisiku algatusest võib välja kasvada märkimisväärse mõjuga uuring. Eesti teadlased tõid välja, et näiteks keeleteaduses on noorte keelekasutust võimalik kõige objektiivsemalt uurida just noorte endi kaasabil. Arheoloogias on hobidetektoristide panus toonud kaasa suure hulga väärtuslikke leide ja uusi teadmisi ajaloost. Ornitoloogias pakuvad linnuhuviliste kogutud vaatlusandmed aga peaaegu piiramatuid võimalusi lindude uurimiseks ning just olemasolevaid andmeid tuleks teadlaste poolt rohkem kasutada.

Esinejad märkisid, et huvigruppide või harrastajate kaasamisel on oluline nende täpne ja arusaadav juhendamine ja teavitamine ning ka koolitamine. Tuleb arvestada, et isegi väga hästi planeeritud ja läbi mõeldud uuringus ei järgi kõik osalejad täpselt juhiseid ja metoodikat ning tuleb kriitiliselt hinnata andmete usaldusväärsust. Kuid see pole harrastusteaduse kasutamisel takistus, vaid teadlaste ülesanne on leida neile kitsaskohtadele lahendused. Samuti toodi esile, et projekti elluviijatel ja osalejatel peab olema ühine arusaam eesmärkidest ja tegevustest ning osalejaid tuleks käsitleda võrdsete partneritena. Inimeste kaasamisel tuleb tähelepanu pöörata ka eetikale ja andmekaitsele.

Ühisaruteludes keskenduti küsimusele, mis motiveeriks teadlasi harrastusteadust senisest enam uurimismeetodina kasutama. Kõige sagedamini nimetati märksõnana muidugi raha. Leiti, et vajalik on mõni riiklik toetusmeede just harrastusteadusele. Avalikkust kaasavates algatustes on väga suur tähtsus teavitusel, kommunikatsioonil ja tagasisidel ning selleks vajavad teadlased oma uurimisgruppi kindlasti vastavat abijõudu. Sellele aitaks kaasa tihedam koostöö ülikooli sees erinevate üksuste vahel või ka pensionile läinud teadlaste kaasamine vabatahtlikena. Vajalikuks peeti ka valdkonnapõhiseid koolitusi, mis aitaksid teadlastel harrastusteaduse projekte paremini planeerida ja ellu viia. Teadlaste motivatsiooni suurendaks ka see, kui harrastusteadusega seotud tegevused kajastuksid ülikoolide tulemusmõõdikutes, samuti teadlaste tunnustamine ja nähtavus.

Leiti, et teadlased võiksid ise aktiivsemalt märku anda, mida nad uurivad ja millistes valdkondades soovivad inimesi kaasata. Samuti peeti tähtsaks teadlikkust sellest, mida harrastusteaduse valdkonnas juba tehakse, kuna eri valdkondade kogemused võivad pakkuda üksteisele väärtuslikku inspiratsiooni. Näiteks said keeleteadlased oma noorteuuringu jaoks ideid hoopis nurmenukkude harrastusteaduse projektist.

Vaata harrastusteaduse seminari järele Eesti Teadusagentuuri YouTube’ist.

Ettekannetega saad lähemalt tutvuda miks.ee kodulehel.

Vaata pildigaleriid seminarist siit.