„Hirmul pole lihtsalt ruumi.” Eesti tudengid ehitasid kiireima vormelauto

16. september 2025

2024. aasta oli FS Team Tallinna jaoks unustamatu. Nad said tudengivormeli maailmameistriteks, kuid võitmiseks tuli neil oma auto täiesti nullist ehitada.

Eesti ei ole ilmselt esimene riik, millega inimesed seostavad autode võidusõitu. Kuid FS Team Tallinn ei tekkinud tühjast kohast, vaid enne taasiseseisvumist 1991. aastal oli just Eesti ainus vormelite tootja Nõukogude Liidus. „Tudengivormel põhineb siin pikaajalisel traditsioonil,” ütleb Tauno Otto, Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) mehaanika- ja tööstustehnika instituudi arendusjuht.

Kuidas siis Eestist sai võidusõidumaa? Otto arvates on põhjuseks eestlaste autolembus. „Me armastame sõita ja motosporti nagu näiteks rallikrossi,” lisab ta.

Päevad ja ööd garaažis

Üks põnevamaid aegu FS Team Tallinna jaoks on kevad – kui enamik tudengeid tegeleb eksamite ja hilisõhtuste meelelahutustega, on võistkond mattunud töö alla.

„Kevadel on kogu tiim ööd ja päevad garaažis,” räägib meeskonna kapten Harry Aus. Auto peab kevadeks valmis olema, et seda sponsoritele näidata ja võistlustele viia. Kuigi kevad on tipphooaeg, kulub vormeli ehitamiseks üheksa kuud. Kõik alates disainist kuni tootmise ja testimiseni tehakse Eestis.

Tudengivormeli tiim on üks paljudest tehnoloogiale keskenduvatest tudengiorganisatsioonidest TalTechis Robotex’i ja Solaride’i kõrval, mis ühendavad noori insenere koos looma ja lahendama.

FS Team Tallinn koosneb nii TalTechi kui ka Tallinna Tehnikakõrgkooli tudengitest. Nad õpivad IT-d, majandust, füüsikat ja palju muud. Kõik need oskused kuluvad selles projektis marjaks ära. Näiteks IT muutus võtmetähtsuseks, kui tiim läks üle sisepõlemismootorilt elektrimootorile. Ka majandustudengid saavad oma teadmisi rakendada, kuna iga tehniline otsus peab olema ka rahaliselt mõistlik.

Äriinfotehnoloogiat õppiv Aus ütleb, et meeskond on ideaalne koht nii äri- kui ka programmeerimisoskuste rakendamiseks. Meeskonnaga liitudes arendas ta välja elektrimootori juhtimissüsteemi.

FS Team Tallinna liikmeks olemine nõuab tõsist pühendumist: tudengid jagunevad alamtiimideks, millest igaüks vastutab konkreetse autoosa eest.

Igal aastal ehitab meeskond kas täiesti uue mudeli või täiustab eelmise aasta autot. Aus on selle aasta tulemusega rahul ning lisab: „See on täiesti teistsugune kui eelmine”. Autol on uus akusüsteem parema tasakaalu jaoks ja see on kergem, mis teeb kogu auto kaaluks vaid 170 kg.

Juhtide valik

„Hirmul pole ruumi,” ütleb Otto, kirjeldades vormeliga sõitmist. Kokpit on kitsas, juht kannab spetsiaalset vormeli ülikonda ja kiivrit. „Kiirendus on pöörane ning lihtsalt lahe on olla kiire auto sees,” lisab ta.

Kuid mitte igaüks ei saa autot võistlustel juhtida. „Juhi valimine on nagu astronaudi valimine, sul peab olema nii kiire mõtlemine kui ka tegutsemisvõime,” sõnas Otto.

FS Team Tallinn kasutab juhtide valikuks Driver-in-the-Loop simulaatorit, sama tüüpi, mida kasutavad Porsche insenerid. „Simulaatoris saab luua virtuaalse automudeli, millel on samad parameetrid kui päris autol,” selgitab Aus. See on esimene etapp valiku protsessis. Pärast seda sõidavad kandidaadid võistluskartidega ning parim neist saab võimaluse juhtida eelmise aasta vormelimudelit.

Pidev teaduslik areng

Kui tudengite rühm midagi ehitab, siis võib kindel olla, et koostöös sünnivad uued ideed. Meeskonna oskusteave on püüdnud ka laiemat tähelepanu. „Inimesed tulevad juba meie käest komposiitmaterjalide kohta küsima,” räägib Aus.

Nende auto kere on süsinikkiust monokokk ehk täpselt nagu F1-s. Eestis polnud varem kogemust monokokk-kerede valmistamisel, kuid tiim arendas isegi oma maakiiruseanduri, mida muidu saab osta vaid kahest-kolmest kohast maailmas.

Tudengivormel on selle liikmetele võimas stardiplatvorm. Mõned vilistlased on oma kire vormeli vastu kandnud edasi Rootsi superautode tehasesse Koenigsegg, kus ehitatakse tipptasemel süsinikkiust autosid. Teised töötavad kodu lähedal Milrem Robotics’is, mis on juhtiv lahingurobotite tootja.

Üks tuntumaid vilistlasi on Kristjan Maruste, kes on EY Aasta Ettevõtja 2023, Kõu Mobility Groupi kaasasutaja ja juht ning toodab Tuul tõukerattaid. Kõik selle grupi kaubamärgid toetavad heitmevaba linnatransporti.

Eesti kasvav huvi inseneeria vastu

TalTechi inseneriteaduskonna dekaan Fjodor Sergejev oli hämmastunud, nähes inseneriõppekavadele esitatud avalduste arvu 59% suurust kasvu võrreldes eelmise aastaga. Tema sõnul on see aastatepikkuse teadlikkuse tõstmise, inseneeriateemaliste ürituste ja kaks aastat tagasi käivitatud Inseneriakadeemia töö tulemus.

Inseneeriahuvi kasv on hädavajalik. „Nõudlus on igas inseneeria valdkonnas: ehituses, energeetikas, mehaanikas, tööstusinseneerias ning paljudes teisteski,” ütleb Sergejev. Tehnoloogia areneb kiiresti ja Eesti seisab silmitsi demograafilise väljakutsega, kuna viimase 15 aasta jooksul on insenere pensionile läinud rohkem kui neid peale kasvab. Ainuüksi Eesti Energia on viimase kümne aasta jooksul kaotanud 3000 inseneri.

Inseneeriahuvi tundub olevat Eestis ainulaadne. „Balti riikides on huvi inseneeeria vastu suur, kuid Eesti on omaette klass,” ütleb Sergejev. Tema arvates tõmbab noori tehnoloogia kasvav mõju. „Kas oskate ette kujutada elu ilma telefonide, interneti, sooja vee ja autodeta?” küsib ta. Noored näevad, et selle kõige loojad on insenerid. „Ja nad tahavad sellest osa saada!”

Üks võti huvi hoidmiseks on tudengiorganisatsioonide toetamine. TalTechis tegutseb nüüd ligi tosin sellist rühma. Neist kõige edukam? Muidugi tudengivormeli tiim, aga neil kulus ka 17 aastat, et jõuda tippu. Kuid nüüd, olles jõudnud maailmameistriteks, pole neil põhjust peatuda!

Artikli autor: Marian Männi
Artikkel ilmus Research in Estonia kodulehel.