HITSA uus strateegia toetab digipädevuste arendamist
26. aprill 2018
Tekst: Madli Leikop, Fotod: STEMShare NSW on Unsplash
Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus on oma uues strateegias aastateks 2018-2020 seadnud tegevuste keskmesse digipädevuste arendamise ja ühtlustamise Eesti koolis. Võrreldes varasemaga soovib HITSA rohkem rakendada sihtrühmapõhist lähenemist, et aidates nii kaasa sellele, et kõik õpilased omandaksid 21. sajandi võtmepädevused. Senisest enam keskendutakse ka sellele, et HITSA koostööpartnerite ring laieneks ning õppeasutused oskaksid teadlikumalt ära kasutada uusi tehnoloogiavõimalusi.
„Strateegia peamine ülesanne on tagada, et organisatsioonis tehtaks õigeid asju. Uue strateegia koostamise ajal sai selgemaks räägitud ka eri asutuste rollid digipöörde valdkonnas. Haridus- ja Teadusministeeriumiga kokkulepitult on HITSA ülesandeks digiuuenduste ja digioskuste arendamise eestvedamine ning e-lahenduste pakkumine,“ sõnas HITSA juhatuse esimees Heli Aru-Chabilan.
Meeskonnapõhised koolitused
Ta lisas, et ega pärast strateegia vastuvõtmist ei ole HITSA täiesti teistsugune asutus, küll on mõned rõhuasetused uued. „Näiteks HITSA on aastaid pakkunud koolitusi õpetajatele ja koolijuhtidele printsiibil, et püüame panna õpetajaid tehnoloogiat tõhusamalt kasutama, püüame selgitada, miks on tehnoloogia vajalik. Nüüd plaanime üle minna rohkem meeskonnapõhistele koolitustele, sest suured muutused sõltuvad meeskonnast, mitte ainult üksikõpetajast. Esmajärjekorras tahame pakkuda koolitusi nendele koolidele, kus digitehnoloogia kasutus on seni olnud passiivsem. Soovime neile mõnevõrra individuaalsemalt läheneda ja julgustada tehnoloogiat kasutama. Sihtrühmana näeme nii kutsekoole kui üldhariduskoole. Meid aitavad ka HTMi tehtavad märkimisväärsed investeeringud koolide digitaristusse,“ selgitas Heli Aru-Chabilan.
Teise olulise momendina tõi Heli Aru-Chabilan välja eestvedajad, kellele HITSA tahaks pakkuda arendavaid tegevusi. Sihtrühm on liidrid tehnoloogiakasutuses, kes toovad õppetöösse uusi IKT-vahendeid ja innustavad ka kolleege neid kasutama. „Tahame pakkuda tuge, et nad oskaksid eestvedajatena oma praktikaid laiemalt levitada ja saaksid rahvusvaheliste lektorite abil teada, mis mujal maailmas tehnoloogiavaldkonnas toimub. Tahame laiendada eesrindlike tehnoloogiakasutajate baasi, et neid nimesid, mida koolid teavad ning tunnevad, oleks rohkem,“ sõnas Aru-Chabilan.
Uus suund: haridusinnovatsiooni edendajad
Esimesed sammud selles suunas on juba teoksil. EHE programmiga (Eesti haridusinnovatsiooni edendajad ja innovaatorid 2018-2020) saavad sügisest 2018 liituda õpetajad ja koolijuhid, kes soovivad põhjalikumalt täiendada enda teadmisi digitehnoloogia oskuslikust kasutamisest õppetöös ja kaasata enda asutust (lasteaed, kool, kutsekool, ülikool) haridusinnovatsiooni edendamisse ja rakendamisse.
Programmiga liitujal peab olema tõsine tahe katsetada uusi meetodeid, tõendades nende mõju muutunud õpikäsituse rakendamisel; saada eestvedajateks oma koolis või piirkonnas. Lõppeesmärk on süvendatud enesearengu kaudu saavutada kõrgema tasemega innovaatori tiitel.
Tehnoloogiatrendide arengute seire
Innovatsiooni ja tehnoloogia eestvedajaid peaks aitama (ja vastupidi ka) uus suund HITSA tegevustes: senisest süsteemsem tehnoloogiatrendide arengute seire, et saaksime teadlikumaks, mis IKT-valdkonnas toimub nii meil kui maailmas.
„Tahame saada täpsemat ülevaadet, mida tehakse Eesti ülikoolide teaduse- ja tehnoloogia tippkeskustes, leida kokkupuuteid üldharidus- ja kutsekoolide tegevusega. Näeme HITSA rolli tehnoloogia targema kasutuse eestkõnelejana. Jälgime, milliseid uusi „tehnoloogiavidinaid“ on turule tulnud, testime neid ja anname koolidele teada. Vidin vidina pärast maailma ei muuda, oluline on, kuidas tehnoloogiat praktilises õppetöös kasutada. Paneme rõhu õpilugudele: kui uue vahendi välja hõikame, siis sellega on kohe kaasas õpilugu, mida tunnis katsetada,“ selgitas Heli Aru-Chabilan. „Kommertslikus vidinate maailmas, kus kogu aeg tuleb uusi asju peale, on HITSA-l suur ülesanne välja noppida need vahendid, millel on suurem potentsiaal koolis kasutust leida. Arvestada tuleb ka, et vahendid oleksid koolidele hinna poolest jõukohased.“
IKT süvaõpe
HITSA strateegias aastateks 2018-2020 on juttu IKT süvaõppest meie koolides. „Selle all mõtleme, et informaatikaõpe oleks kättesaadav kõikides haridusasutustes. HITSA visioonis on samuti kirjas, et aastaks 2020 on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia õpe kättesaadav kõikides Eesti haridusasutustes. Üks asi on õpilaste üldised digipädevused, mis riikliku õppekava mõistes on üks kaheksast üldpädevusest. Meie fookus on kitsamalt suunatud informaatika ainekava väljatöötamisele ja digiõpikute valmimise tagamisele. Oluline on läbi mõelda, kuidas see õppeaine teha kättesaadavaks kooli tasandil, mida teha reaalselt Eesti elus selleks, et õpilased, kes tahavad süvendatult informaatikateadmisi saada, neid ka saaksid. Oleme Mart Laanpere ning Eno Tõnissoni juhitud ekspertrühma abil välja tulemas uute huvitavate ettepanekutega gümnaasiumiastme õppekava jaoks ning loodame eri meetmete abil toetada informaatikaõpetajate ja juhendajate ettevalmistus, “ selgitas Heli Aru-Chabilan.
Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus on teadus- ja tehnoloogipakti partner. Pakt on ühiskondlik koostöölepe teaduse, tehnoloogia ja inseneeria valdkonna arendamiseks. Pakti üldeesmärk on valdkonna hariduse ja ettevõtluse jätkusuutlik arendamine ning piisava tööjõu tagamine Eestis.
Pakti koostöövõrgustik pakub tuge ja uut infot oma tegevuste kavandamisel ning elluviimisel, võimaldab olla infovahetuses pakti teiste partneritega, saada osa teiste parimast praktikast ning jagada oma kogemusi.
Pakti eesmärkide ja tekstiga saab lähemalt tutvuda siit. Selleks, et hoida end kursis tegevustega, mida teaduse, tehnoloogia ja inseneeria valdkonna edendamiseks tehakse, on hea liituda teadus- ja tehnoloogiapakti Facebooki grupiga.
Sündmused
Näitused
Energia Avastuskeskuse näitus “Elu- ja surmaring”
Energia avastuskeskus, Tallinn
Lapsesuu välinäitus Tallinna sadamas
Tallinna sadam
Ahhaa, valguslinn!
AHHAA Teaduskeskus
Tervisemuuseumi näitus “Palju õnne!?”
Mis on valgus? Georg Friedrich Parroti füüsikakabinet
Tartu Ülikooli muuseum, Lossi 25