Kaks poissi, kes unistasid tähtedest. Struve, Fraunhofer ja 200-aastane teleskoop

11. juuni 2025

2024. aastal täitus 200 aastat hetkest, mil Tartu tähetorni saabus Münchenist tolle aja maailma parim teleskoop – Joseph v. Fraunhoferi valmistatud suur ja tehniliselt uuenduslik läätsteleskoop (refraktor). See viis Tartu tähetorni tehniliselt varustuselt maailma parimate sekka ja võimaldas astronoom Friedrich Wilhelm Struvel teha rea olulisi teadusavastusi. Üheks Tartu sümboliks kujunenud Tähetorni torn ehitati ümber ja see omandas tänini tuttava kuju just uue teleskoobi mahutamiseks.

Tartu Tähetornis avati tähtpäevaga seoses näitus, mis avab nii teleskoobi, selle valmistaja (Fraunhofer) kui esmakasutaja (Struve) tegevuse tagamaid. Eesmärgiks oli anda seda ajalugu edasi viisil, mis oleks arusaadav ka neile, kellel pole põhjalikku ettevalmistust, eriti nooremale põlvkonnale. Näitus räägib lugu kahe poisi unistustest ja raskest teekonnast nende täitmise poole.

1824. aastal Tartusse jõudnud Fraunhoferi suur refraktor on väga oluline instrument astronoomilise vaatlustehnika ajaloos, mis pani paika standardid järgmiseks pooleks sajandiks. 1880. aastail oli maailmas ikka alla 10 teleskoobi, mida Tartu omast paremaks võis pidada. See oli etapiline ka kuulsa optiku Joseph v. Fraunhoferi tööde seas, sest on esimene omataoline ja ainuke, mille Fraunhofer ise valmis ehitada jõudis.

Tähtsaimaks Tartu suure teleskoobiga tehtud avastuseks võib pidada tähe (Vega) kauguse edukat mõõtmist, mis andis esmakordselt usaldusväärse ettekujutuse kosmilistest kaugustest ning uue kaksiktähtede kataloogi koostamist, milles oli üle 3000 kaksiktähe.

Näituse keskmes on animatsioon, mis jutustab Struve ja Fraunhoferi eluloost ning neid ühendanud kuulsa teleskoobi valmimisest. 20-minutiline animatsioon on leidnud külastajate seas küllaga positiivset tagasisidet ning selles osas peab kiitma loovagentuuri Dada, kes on selle filmi animeerimise ja illustreerimise taga.

Lisaks animatsioonile on näitusele tekitatud lisa pea igas ruumis. Tähetorni idasaalis, kus on eksponeeritud ka Fraunhoferi refraktor ise, on nüüd Joseph Fraunhoferi portree, teleskoobi mehhaanikat seletav näitusestend ja klaaskapp, milles võib näha teleskoobi jaoks vajalikke lisatarvikuid: okulaarid, lääts, mikromeeter. Just mikromeeter on neist kõige olulisem, olles tööriist mis võimaldas astronoomidel teha teleskoobiga väga täpseid mõõtmistöid.
Kellatoast on saanud omamoodi kinotuba, kus külastajad võivad jalga puhates animafilmi vaadata. Lisaks oleme sinna tekitanud ka nö. Struve töölaua, mille taga istudes võib lugeda Struve kirjutatud teadustöid.

Läänesaalis võib nüüd näha mudelit, mis seletab tähekauguse mõõtmise matemaatikat. Võtmesõna on parallaks: effekt, mille alusel ühe lähemal oleva tähe ja kaugemal oleva tähe nähtavad kaugused aasta jooksul muutuvad, kuna Maa pöörleb ümber Päikese ja vahetab seega oma asukohta kosmoses. Selle juures on ka seletav tekst ja selle mõõtmismeetodi ajalugu. Lisaks ehitas näitusemeister ka lihtsa mikromeetri mudeli mis seletab lihtsalt kombel kuidas astronoomid selle instrumendiga töötasid. Pisematele lastele on olemas ka mängunurk, kus saab kokku panna Tähetorni-kujulist klotsimängu ja Fraunhoferi teleskoobi, Struve ja Tähetorni piltidega puslesid.

Viimane näituse osa majas sees asub üleval tornis, kus asub näituse stend, mis seletab Tähetorni kupli ümberehitamist Fraunhoferi teleskoobi mahutamiseks. Tänu sellele teleskoobile oli torn vaja ehitada palju kõrgemaks, luues algsest ümarast kuplist meile tuttava hulknurkse torni.

Näitusel on ka õueosa: välinäitus koosneb kuuest stendist, kus on võimalik tutvuda täpselt teleskoobi Tartusse toomise looga. Teekond Benediktbauerni klaasimanufaktuurist Tartusse ei olnud lihtne ja vääris seetõttu täiesti omaette käsitlust.

Näituse avamine toimus 18. aprillil 2024 ning on planeeritud jääma üles kuni 2025. aasta lõpuni. Küll aga vaheldub suvel välinäitus: Fraunhoferi teekonna asemele valmib uus asteroidide posternäitus koos mängulise liivakastitegevusega. Projekti toetas Eesti Teadusagentuur.

Lisainformatsiooniks võib külastada näituse lehte TÜ muuseumi kodulehel ja Tartu kultuuriaknas.

Artikli autor: Kaarel Nõmmela, Tartu Ülikooli muuseum