Kood/Jõhvi – õppejõududeta kool, mis leevendab IT-töötajate põuda

Kood/Jõhvi esimeses sisseastumisvoorus osales 3300 IT-huvilist, kellest 600 parimat veedavad peagi kolm nädalat testperioodil Sillamäe kutsehariduskeskuses. Neist omakorda 200 parimat alustavad 13. septembril õppetööd Eesti esimeses ilma õppejõududeta koolis.

Huvi kooli kandideerimise vastu ületas ootusi, märgib Karin Künnapas, Jõhvi kooli üks kahest juhist. Ta täpsustab, et laias laastus jagunesid kandideerijad kaheks: noored, kes alles lõpetasid keskkooli ning need, kel mõnest teisest valdkonnast haridus ja töökogemus juba olemas. Kõige noorem osaleja oli 11-aastane ja kõige vanem 77-aastane. Koolis õppima asumiseks peab siiski olema vähemalt 18-aastane ning omama põhiharidust. Varasem programmeerimiskogemus ei ole vajalik.

Juulis ja augustis toimuvatel Sprintidel tuleb kooli kandideerijatel vaim valmis panna pingelisteks nädalateks. Kuna ülesanded annab ette arvutiprogramm, siis saavad osalejad aimu ka sellest, milline 2-aastane iseõppimise kooliprogramm välja näeb. „Kasutame iseõppe metoodikat. Arvutiprogramm ütleb, mida ja mis ajaks tegema peab ja paneb meeskonnad suvaliselt kokku,“ selgitab Künnapas. Tema sõnul aitab testperiood nii kooli juhtidel õppureid tundma saada, kui ka kandideerijatel otsustada, kas sedalaadi õpe on neile ikka sobilik. Et kooliprogrammist parim saada, tuleks õppuritel olla siiski koolis kohapeal. Künnapase sõnul on õppeprogramm nii tihe, et täiskohaga tööd selle kõrvalt teha ei ole hästi võimalik.

Jõhvi koodikooli märksõna on lisaks iseõppele ka praktilisus – kõik teadmised tuleb õppuritel kas iseseisvalt või tiimitööna praktikasse panna ehk ülesanded sisaldavad palju eri lahenduste programmeerimist. Hinnete asemel koguvad õppurid punkte. Künnapas võrdleb õpet arvutimängudega, kus järgmisele tasemele saamiseks tuleb sellele eelneva taseme ülesanded tulemuslikult ära lahendada.

Kood/Jõhvi on iseõppel põhineva uut tüüpi programmeerimiskooli loomisel eeskuju võtnud teistest samalaadsetest näiteks Helsingis, Aasias, Silicon Valleys ja mujal. Esimese teadaoleva iseõppel baseeruva kooli lõi 2012. aastal Nicolas Sadirac Pariisis. Nüüdseks on sarnaseid koole üle maailma ligikaudu 30.

2-aastase õppeperioodi esimesed 1,5 aastat harjutatakse erinevaid programmeerimiskoode ning viimase poole aasta jooksul on võimalik spetsialiseeruda. Kood/Jõhvil on palju partnereid, kes on huvitatud värskete koolilõpetajate värbamisest ning seetõttu aitavad spetsialiseerumismooduleid sisustada. „Meie partneritel on teadmised sellest, milliseid oskusi on tööturul tarvis,“ ütleb Künnapas ja lisab, et IT-valdkond on äärmiselt lai, spetsialiseerumise kaudu saab õppija paremini aru, kas teda huvitaks näiteks fintech, mõne valdkonna tehisintellekti arendus, tarkvara ja riistavara ühendamine vms.

Künnapas on veendunud, et taoline ilma õppejõudude ja klassikaliste koolitundideta õpe toimib ning on tulemuslik. „Selle kinnituseks on palju kogemusi mujalt võtta. Sellise kooli lõpetanutest saavad 95% erialasele tööle või loovad enda ettevõtte.“ Et iseõppe metoodikat Eestis seni ei ole rakendatud, on keeruline seda olemasolevasse haridussüsteemi paigutada. Künnapase sõnul on läbirääkimised Haridus- ja Teadusministeeriumiga pooleli, et lahendada küsimus, kas ja millise kraadi või tunnistuse kood/Jõhvi lõpetanu saab. Samas märgib ta, et uusettevõtluses ei vaadata enam ammu CVst haridustaset ja lõpetatud kooli nime. „Meie asutajad, näiteks Martin Villig ja Taavet Hinrikus on öelnud, et nende jaoks on olulised tööle kandideerija oskused ja kogemus.“ Kood/Jõhvi lõpetaja saab klassikalise lõpudiplomi asemel n-ö raporti iseenda kohta, sest kõik ülesanded ja nende tulemused talletuvad virtuaalselt.

Kood/Jõhvi esimene lend alustab õppetööd esialgu asenduspinnal Sillamäel Ida-Virumaa kutsehariduskeskuses, kuniks valmib koolimaja Jõhvis. Koolis õppimine on tasuta ning õpe toimub eesti, inglise ja vene keeles. Vastuvõtt kooli toimub ka järgmisel aastal.

Kooli asutajad on Martin Villig, Taavet Hinrikus, Rainer Sternfeld, Marek Kiisa, Mari-Liis Kitter, Ede Tamkivi, Maarja Pehk ja Merlin Seeman. Lisainfo: kood.tech/et

Autor: Sigrid Rajalo
Avaldatud: 28.06.2021