Koroonakriis avas huvihariduses uusi võimalusi

Eriolukorra kehtestamine tõi kaasa põhjalikke ümberkorraldusi nii formaal- kui huvihariduses. Kuidas on uutes tingimustes kohanenud Tartu huvikoolide  ja -ringide läbiviijad ning milliseid õppetunde on kriis neile andnud?

 

Tõenäoliselt andis eriolukord kõikjal tõuke huvihariduses digivahendite kasutuselevõtuks, nii ka Tartus. Linna kultuuriosakond küsitles märtsi lõpus – aprilli alguses Tartu erahuvikoole ja huvitegevuse ühinguid ning uuris nende tegutsemise kohta eriolukorra ajal. Küsitlusele vastas 78 organisatsiooni, mille tegevustes osaleb ligi 14 500 huvilist. Selgus, et enam kui pooled ühingud jätkasid juba märtsi teisel poolel tööd ja kolmveerand kavatses eriolukorra tingimustes ka edaspidi tegevusi jätkata.

“Paljud tervitavad virtuaaltunde uudse lahendusena, mida ka peale eriolukorra lõppu püsivalt kasutusse võtta, sest koolinoortele online-tunnid meeldivad,” kommenteeris küsitluse tulemusi Tartu noorsooteenistuse juhataja Piret Talur. Tagasisidest ilmnes, et kuivõrd teismeliste koolielu on küllaltki raske, soovivad nad, et huvitegevus, mis praegu toimub digimaailma vahendusel, oleks pigem lõbus. Lisaks individuaalsetele tegevustele on õpilased huvitatud grupitundidest, mis annab võimaluse nende jaoks nii oluliseks sotsiaalseks suhtluseks. Tulemustest johtus, et digiõppe õnnestumine sõltub oluliselt juhendaja häälestusest ja avatusest.

Selgus aga ka, et algklasside lapsed ei saa ilma vanemate toeta digiõppes osalemisega hakkama.

Huvihariduse õpetajate ja juhendajate vastused küsitlusele jagunesid kaheks. “Üks osa ütles, et tema valdkonnas ei saagi virtuaalseid tunde anda, sest puuduvad kompetentsid või tehnilised vahendid. Teised aga otsustasid digilahendusi proovida ja leidsid, et virtuaalõpe toimib üle ootuste hästi,” kommenteeris Talur. Lisaks tõid mitmed vastajad välja, et õpilaste vastutustunne, enesejuhtimise ja -motiveerimise oskused on distantsõppe jooksul paranenud. Selgus aga ka, et algklasside lapsed ei saa ilma vanemate toeta digiõppes osalemisega hakkama.

Lisaks erahuvikoolidele tuli uute oludega kohaneda ka Tartu munitsipaalhuvikoolidel ja neiski kasutatakse nüüd arvukalt digivahendeid. “Muusikud kalduvad enim hindama rakendust Zoom selle hea helikvaliteedi pärast. Samuti avastati, et veebis on tasuta programme muusika loomiseks,” tundis Talur heameelt. “Kui varem läks kogu rõhk esinemisteks harjutamisele, siis nüüd harjutavad õpilased kodus ja salvestavad loodut hilisemaks ülekuulamiseks ehk arendavad stuudiomuusiku oskusi, võttes nii harjutamiseks rohkem aega kui varem.”

 

Eriolukord pani teadushuvihariduse proovile

Teadushuvihariduse poolel paraku pilt nii optimistlik ei ole. Eriolukorra kahe esimese nädala jooksul lõpetasid umbes pooled selle valdkonna huvikoolid ja -ringid ajutiselt tegevuse. Eesti Teadushuvihariduse Liidu juhatuse liikme Rasmus Kitse sõnul on kogu valdkond rängalt pihta saanud: “Võrreldes spordi või muusikaga on  teadushuviharidus väga noor. Selle arenguhüpe on toimunud viimase kümnendi jooksul ja seetõttu on ka vajalike ressursside (näiteks õppevahendid) kättesaadavus probleemne, mis omakorda muudab keeruliseks ka tegevuste ümberkorraldamise,” lausus Kits. “Näiteks kui sportlane või tantsija saab ka kodustes tingimustes harjutada, siis keemiakatseid paraku kodus ei tee.”

Teadushuvitegevusest osavõttu mõjutavad ka lapsevanemate hoiakud prioriteetide seadmisel. Tihti loobutakse esmajoones pigem robootikast ja tehnoloogiaõppest, kui traditsioonilisest muusikakoolist või sporditegevusest. Hetkel pingutavad valdkonna entusiastid Kitse sõnul selle nimel, et hoida lapsi ringides ja anda tunde distantsõppe abil ning loodavad sügisel jätkata harjumuspärasel moel. “Käivitame praegu suvekoolide projekti ja otsime tegijad, kes oleks maakondlikul tasemel võimelised lastega suvel tegelema. Piirangute leevenemisel soovime alustada erinevaid teemasid käsitlevate väiksemate suvekoolidega,” ütles Kits.

Sarnaselt Kitsele tõdeb  ka Talur teadushuvihariduse valdkonna keerulist seisu. Siiski toob ta olukorraga kohanejatest toreda näitena välja erahuvikooli HuviTERA oma välkväljakutsetega. Nimelt leiab huviline nende Facebooki lehelt igal esmaspäeval ja neljapäeval osalemiseks uue väljakutse.

 

Loodusmaja kolis tegevused veebi

“Noored räägivad, et nad tahaks juba kokku saada ja ringi tulla. See näitab, kui oluline on lastele see, et nad saaks pärast kooli koos midagi teha,” lausus Ruusmaa.

Positiivse eeskujuna tõstab Talur esile ka Tartu loodusmaja, mis reageeris muutustele väga kiiresti ja pakub oma kodulehel lisaks virtuaaltuurile ka õppematerjale. Loodusmaja juhataja Janika Ruusmaa sõnul olid nad muutusteks suhteliselt hästi valmis. “Mullu valmis meid tutvustav virtuaaltuur ja saime seda kohe külastajatele jagada, et neid virtuaalselt külla kutsuda. Rakendus tõestas end hästi ja seal on väga palju sellist infot, mida ehk kohapeal ei jõuakski keegi ära rääkida,” ütles Ruusmaa.

Loodusmaja huvikool häälestas eriolukorra alguses end kohe kaugõppele ja kodulehele loodi väga operatiivselt vastava sisuga eraldi lehekülg. Sinna panevad õpetajad jooksvalt materjale iseseisvateks tegevusteks, näiteks loodusvaatlusteks. Samuti hakati korraldama distantstunde Zoomi või Facebooki gruppide vahendusel. Ruusmaa märgib, et kui alguses ei jõudnud mõned väiksemad õpilased digitundidesse, siis aja jooksul hakkas osalejaid järjest rohkem lisanduma. “Noored räägivad, et nad tahaks juba kokku saada ja ringi tulla. See näitab, kui oluline on lastele see, et nad saaks pärast kooli koos midagi teha,” lausus Ruusmaa.

Kevadisel koolivaheajal toimus loodusmaja virtuaaltuuri viktoriin ning Maa päevale pühendatud õpilaste ja õpetajate videokonverents, mille ettevalmistamiseks tegi huvikooli õppejuht õpetajatele sisekoolituse. Koolitust on Ruusmaa sõnul nüüdseks korraldatud veebinarina ka teistele huvikoolidele üle Eesti. Loodusmaja tegevustest on seni täielikult peatatud ainult ringid eelkooliealistele, beebidele ning emadele ja ka puutööring, sest vajalikud tööriistad on vaid loodusmajas kohapeal.

Ruusmaa arvab, et nad väljuvad kriisist tugevamana, eriti just digipädevuste rakendamise osas. Tema hinnangul on positiivne, et eriolukorra tõttu peatunud tegevused on andnud lisaaega täiendada kodulehte ja tegeleda uute teenuste väljaarendamisega.

 

Kriisi karastavad mõjud

Milliseid väärtuslikke õppetunde on eriolukord pakkunud? Taluri meelest on see olnud värskendav dušš kõigile huviharidustöötajatele, kes arvasid, et nende valdkonnas ei saa digivahenditega uut väärtust luua. “Kuigi need ei asenda silmast-silma kontakti, on see olnud meeldetuletus, kui palju on digimaailmas veel kasutamata võimalusi,” lausus Talur.

Tema sõnul peame ka edaspidi kandma hoolt, et digivõimalused oleksid olemas ja seda esmalt õpetajatele ning juhendajatele, kes oma oskustele tuginedes saavad noori kaasa haarata. Samuti peaks olema huvikoolidel ja -ringidel valmisolek vajadusel rentida digivahendeid. Muuhulgas võib nutikate lahenduste kasutamine aidata lahendada näiteks ruumikitsikuse probleemi.

Kokkuvõtvalt saab nentida, et õpilased virtuaalõpet ei pelga ning edukamaks osutuvad need koolid ja ringi, mille juhendajad-õpetajad, kes julgevad uusi lähenemisi katsetada.

 

Artikkel aitab kaasa teadus- ja tehnoloogiapakti eesmärkide saavutamisele. Pakt on ühiskondlik koostöölepe teaduse, tehnoloogia ja inseneeria valdkonna arendamiseks. Pakti üldeesmärk on valdkonna hariduse ja ettevõtluse jätkusuutlik arendamine ning piisava tööjõu tagamine Eestis.

tekst: Sven Paulus

fotod: Tartu Loodusmaja