Kuidas noored viisid äriidee klassiruumist laborisse ja laborist turule

19. mai 2026

Ühel päeval hakkas Gustav Adolfi gümnaasiumi õpilasfirma otsima ideed, mis annaks võimaluse lahendada mõnda igapäevast, kombatavat probleemi. Sellest taotlusest kasvas aga välja märksa suurem teekond – koostöö TalTechi teadlastega ja praktiline õppetund sellest, kui palju tööd nõuab ühe idee muutmine toimivaks tooteks. TalTechi ettevõtlis- ja teadusportaalis Trialoog ilmunud artiklis räägivad õpilasfirma Elora õpilaste ja teadlaste vahelisest koostööst.

Idee ehteid kaitsva pihuse loomiseks sündis isiklikust kogemusest. Noored märkasid, et suur osa nende kantavatest ehetest pole valmistatud mitte väärismetallist, vaid odavamatest materjalidest, mis kuluvad kiiresti ja võivad nahka ärritada. Sageli tuli ehted seetõttu üsna kiiresti ära visata.

Sellest tulenevalt hakkasid noored otsima lahendust, mis aitaks ehteid paremini säilitada ja nende kandmist mugavamaks muuta. Mitme idee seast jäi peale just ehtekaitsepihusti. „Õpilasfirma Elora sai seega alguse probleemist, millega olime isiklikult kokku puutunud, ning soovist aidata kõigil noortel neidudel särada,“ sõnas üks õpilasfirma loojatest Anni Aalberg.

Aalbergi sõnul hakkas tiim otsima otsekohe vastuseid küsimusele, kas sellist toodet on üldse võimalik valmistada ja milline võiks olla selle toimeloogika.

Julge samm: klassiruumist teadlaste ukse taha

Kuigi esmase uurimistöö viisid gümnasistid läbi iseseisvalt, sai neile üsna kiiresti selgeks, et keemilise toote arendamiseks jääb Internetist ja olemasolevatest teadmistest väheks. Nii sündiski mõte kaasata ülesande lahendamisse teadlased.

Õpilased võtsid ühendust mitme teadlasega ning tutvustasid oma ideed. TalTechi keemia ja biotehnoloogia instituudi teadur Aleksandra Murre oli valmis Elora meeskonnaga kohtuma ja idee üle aru pidama. „Alguses tundus hirmus teadlaste poole pöörduda, sest arvasime, et me peaksime ise kuidagi rohkem teadma. Tegelikult olid kõik väga abivalmid ning üheskoos leidsime kõikidele küsimustele vastused,“ tunnistas Aalberg.

Murre meenutab, et suhtus ideesse alguses kerge skepsisega. Plaan oli ambitsioonikas: toode pidi kaitsma nii ehet kui ka kandjat, olema lihtsasti kasutatav, stabiilne ja ohutu: „Niivõrd mitmekülgne “imelahendus”, mis kaitseks korraga nii ehet kui ka kandjat, mida oleks lihtne peale panna, ent mis oleks samas stabiilne ja ohutu, ei tundunud esmapilgul kuigivõrd teostatav, eriti kui arvestada õpilasfirma piiratud ressursse.“

Samas selgus juba pärast lühikest taustauuringut, et turul on taolise toote järele reaalne nõudlus. Kuna noorte idee toetus akuutsele probleemile, kõnetas selget sihtrühma ja asetus vähese konkurentsi taustale, oli Murre valmis selle oma töölauale võtma.

„Alguses tundus hirmus teadlaste poole pöörduda, sest arvasime, et me peaksime ise kuidagi rohkem teadma. Tegelikult olid kõik väga abivalmid ning üheskoos leidsime kõikidele küsimustele vastused.”

Laboritöö tegelikkus: katsetamine, ebaõnnestumised ja läbimurded

Koostöö teadlastega võimaldas õpilastel kogu arendusprotsessist aktiivselt osa võtta. Neil oli juba enne laborisse jõudmist olemas esmane arusaam võimalikust lahendusest ja isegi algne koostis, kuid just laboris muutus töö süsteemseks ja teaduspõhiseks. „Et jõuda ideest tooteni, tuleb pidevalt katsetada, tulemusi analüüsida ja tugineda otsuste tegemisel teaduslikule loogikale,“ selgitas Murre.

Sama kogemust kinnitas terve meeskond. „Koos teadlastega töötades nägime, kui palju aega, uurimistööd ja katsetamist läheb vaja, et ühtainsat toodet välja arendada,“ ütles Aalberg.

Lisaks toimivale koostisele oli tähtis mõista ning võrrelda koostise omadusi. Kui asjaosalised olid jõudnud sõeluda välja mitu paljulubavat varianti, tuli leida viis, kuidas neid objektiivselt hinnata – tuli mõõta pihustatud kaitsekihi ühtlust, vastupidavust ja kulumiskindlust. Selleks kaasati täiendav teaduslik tugi: SEM-analüüsid ja hõõrdekindluse testid andsid kaitsekihi struktuurist ja vastupidavusest detailse pildi, mis aitas teha järgmisi arendusotsuseid.

Samas ei piirdunud väljakutsed keemilise koostisega. Üllatavalt palju aega kulus praktilistele detailidele, millest sõltub lõpuks toote kasutatavus. Milline pihustipudel tagab ühtlase katte? Kuidas vältida pakendisisest niiskus, kas see võib aja jooksul toote omadusi muuta? Samuti tuli läbi mõelda erinevad kasutusstsenaariumid – mis juhtub pihusega näiteks kuumuses, UV-kiirguse käes või siis, kui toodet kasutatakse rohkem, kui on ette nähtud.

„Et jõuda ideest tooteni, tuleb pidevalt katsetada, tulemusi analüüsida ja tugineda otsuste tegemisel teaduslikule loogikale.”

Aleksandra Murre meenutab, et suhtus ideesse alguses kerge skepsisega. Plaan oli ambitsioonikas: toode pidi kaitsma nii ehet kui ka kandjat, olema lihtsasti kasutatav, stabiilne ja ohutu. Ent nähes noorte entusiasmi ja taustauuringut, sai selgeks, et ideel võib turul olla reaalne nõudlus. Foto: TalTech

Kui kokku saavad kaks maailma

Teadlaste ja õpilaste koostöö väärtus ei piirne ainult ühe toote sünniga. See toob kokku kaks maailma: noorte värske pilgu ja vahetu probleemitaju ning teadlaste oskuse muuta idee läbimõeldud ja testitud lahenduseks.

Aalbergi sõnul andis koostöö Elorale usaldusväärsuse, mida õpilasfirma poleks omapäi suutnud saavutada. Teadlaste abiga saadi paremini aru, kas ideel on kandepinda, milliseid katseid on vaja teha ja kuidas toodet kvaliteetsemaks muuta. „Ainult ise tehes ei oleks meie toode kindlasti nii kvaliteetne ja me ei julgeks lubada, et see päriselt töötab,“ ütles Aalberg.

Murre näeb koostööl laiemat mõju. Tema sõnul on õpilasfirmad võimelised tajuma praktilisi probleeme ja kasutajate vajadusi, kuid neil võib jääda puudu teadmisest, kuidas arendada konstruktiivsest ideest tehniliselt toimivat lahendust. Siin saabki tulla appi ülikool: „Sedasi avaneb võimalus tuua kokku kaks erinevat maailma – värsked ideed ja teaduslik pädevus.“

Eduka koostöö tulemusel on Elora jõudnud tänaseks müügile ka TalTechi meenetepoodi.

Elora lugu räägibki sellest, kuidas julgus abi küsida võib viia küsijad klassiruumist laborisse ja sealt edasi turule ning anda noortele varakult kogemuse, et teadus pole mitte kauge maailm, vaid igapäevaste probleemide lahendamiseks mõeldud praktiline tööriist.