Kuidas riiklikel konkursitel osalemine viib kokku inimestega, kellega muidu ei kohtuks ning kohtadesse, kuhu muidu ei satuks

16. juuni 2025

Eesti Teadusagentuuri korraldatavad õpilaste teadustööde riiklik konkurss ja õpilasleiutajate konkurss annavad noortele teadusentusiastidele võimaluse enda uurimis- või praktilisetööga Eestit esindada erinevatel rahvusvahelistel teadusvõistlustel. Nii pälvisid kolm Eesti noormeest ning üks neiu võimaluse esitleda enda silmapaistvaid teadustöid rahvusvahelisel noorte teadusvõistlusel Regeneron ISEF (International Science and Engineering Fair). See Ameerika Ühendriikides iga-aastaselt toimuv teadusfestival on ühtlasi maailma suurim gümnaasiumiõpilastele mõeldud teadusprojektide võistlus.  Sel aastal toimus festival 10.–16. maini Columbuses, Ohio osariigis. Seekordsel ISEFil astusid finaalis võistlustulle 1657 noort kokku 1334 õpilastööga, mida hinnati 22 eri kategoorias. Osalejaid oli enam kui 60 riigist.

Tallinna Reaalkooli õpilane Saskia Põldmaa esitles enda uurimistööd füüsika valdkonnast – „Müüonvoo sõltuvus kõrgusest“ (juhendajad Mart Kuurme Tallinna Reaalkool ja Veljo Sinivee, PhD TalTech), kus noor neiu keskendus müüonvoo mõõtmisele atmosfääri lennuteel. Selle jaoks ehitas Saskia oma väikese detektori, mille saatis heeliumõhupalliga 24 km kõrgusele stratosfääri lennule ning saadud andmete pealt jooksutas erinevaid simulatsioone.

Õpilaste teadustööde konkursilt otse rahvusvahelisse võistlustulle

Saskia pääses Eestit esindama tänu edukale esinemisele mullusel õpilaste teadustööde riiklikul konkursil, kus ta muuhulgas pälvis gümnaasiumiastmes III riikliku preemia, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ühispreemia võimalusega Eestit esindada Regeneron International Science and Engineering Fair’il ja Tartu Ülikooli teaduskooli eripreemia.

Füüsikaentusiast tõi Ameerikast lisaks põnevatele uutele kogemustele ka Regeneron ISEF-ilt kaasa III koha füüsika ja astronoomia kategoorias.

Saskia jaoks oli festivali kogemus üdini meeldejääv, kuid samas ka ennast proovile panev. „Kõige rohkem õppisin seal ehk oma töö reklaamimist – ameeriklaste müügimehelikkus tundus minu jaoks esimestel päevadel võõras, aga ajapikku hakkasin ka ise nende kõneviisi üle võtma. Hindamise päevaks oli jutt juba nii ladus ja enesekindel, et hakkasin üritust palju rohkem nautima,“ meenutas Saskia.

Foto: Annely Allik, Saskia enda postri juures

„Sain samuti üle oma väiksest hirmust, et USA-sse minnes on konkurents nii tihe ning mul ei ole lootustki oma tööga läbi lüüa. Kuid rääkides inimestega, kes olid silmapaistvate projektide taga, tundusid kõik osalejad väga inimlikud ning minu jaoks sai oluliselt selgemaks, kuidas on üldse võimalik oma uurimistööd nii kõrgele tasemele viia,“ lisas noor neiu.

Üks eredaimaid hetki oli noore neiu jaoks hindamise päev, kuid samuti ka hindamiste vahelised pausid, kus ta sai ülejäänud füüsika ja astronoomia kategooria võistlejatega muljetada. „Samas oli ka kohtunike endiga väga tore suhelda, sest vähemalt minu kohtunikud tegelesid ise täpselt sama valdkonnaga, mistõttu oli meil kohe väga hea klapp ning ma tundsin, et nad elasid ka mulle siiralt kaasa,“ rääkis Saskia.

Õpilaste teadustööde riiklik konkurss aitas teadushuvilise abituriendi jaoks täita janu kohtumaks teiste õpilastega, kes on samuti kooliväliselt motiveeritud tegelema kirglikult mõne omaenda ettevõtmisega. „Õpilaste teadustööde riiklikule konkursile soovitan minna just mõne ebastandardse projektiga – tööga tuleb võtta riske, sest konkursil tuleb rinda pista teiste silmapaistvate töödega ning kohati on näiteks füüsikaalastel töödel sotsiaalteaduste valdkonna tööga raskem konkureerida,“ soovitab Saskia.

Foto: erakogu, noored Eesti postrit joonistamas

Tulevikus plaanib Saskia siduda oma karjääri teadusega ning sooviks töötada mõne ülikooli juures teadlasena. Esmalt ootavad teda aga ees õpingud Ameerikas MIT’s (Massachusetts Institute of Technology), kus ta soovib edasi tegeleda sama valdkonnaga, aga pigem keskenduda enim just füüsika teoreetilisele poolele.

Eestit pääsevad esindama ka kõige tublimad õpilasleiutajad

Lisaks esindasid Eestit kolm noormeest – Ralf Saarmets (Tallinna Reaalkoolist), Robin Õunamägi (Kiili Gümnaasiumist) ja Lennart Luud (Tallinna Reaalkoolist) oma projektiga „Kompeaistingul põhineva tagasisidega seade vaegnägijate kunsti kogemuse parandamiseks“, millega pälvisid läinud aasta õpilasleiutajate riiklikul konkursil gümnaasiumi astmes I preemia ja võimaluse osaleda Regeneron ISEFil. Gümnasistide leiutatud ekraani abil saavad vaegnägijad kogeda pilti sõrmede kaudu ruumilisena ehk ekraanil oleval pildil on justkui tekstuur, mis aitab paremini kogeda kunsti või fotosid.

Noormehed võtavad ühiselt festivali kogemuse kokku öeldes, et sündmuse mastaapsus oli esialgu lausa hoomamatu, kuid silmaringi avardav ning see, et sai kohapeal oma silmaga näha, milline peaks üks väga hea uurimistöö olema, annab juurde inspiratsiooni oma tulevaste uurimistööde tegemiseks.

Foto: Katrin Saart, vasakult Ralf, Lennart, Robin ja juhendaja Liia Tammes

„Kõige eredamalt on meeles personaalsem arutelu Midjourney asutaja David Holziga, kus ta jagas oma kogemusi mitme ettevõtte alustamisest ja investorite leidmisest,“ võtsid gümnasistid kokku festivalil osalemise kogemuse. Nad lisasid, et festival oli suureks inspiratsiooniallikaks ning pani mõtlema enda ettevõtmiste peale ning järgmiste tulevikusuundade valikule.

„ISEF-il võistlemise võimalusest võiks kindlasti kinni haarata, kui selline võimalus tuleb. See on hea koht, kus harjutada oma loomingu kaitsmist ja tutvustamist. Ma arvan, et see on eriti hea koht, kus käia oma esimesel ülemaailmsel võistlusel, sest ajakava ei ole väga tihe ning kohtunikud on väga sõbralikud. Lisaks on seal võimalus palju sotsialiseeruda ning teiste võistlejatega kohtuda,“ lisas Robin.

Noored leiutajad tõid ka esile, kuidas õpilasleiutajate riiklik konkurss on neid kokku viinud inimestega, kellega niisama lihtsalt kohtuda ei saaks ning samuti kohtadesse, kuhu muidu ei satuks. „Õpilasleiutajate riiklikult konkursilt saime Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt eriauhinna, mis võimaldaski meil osaleda ISEFil ning peale auhinna saamist käisime Majandus- ja tööstusministri Erkki Keldoga lõunal, kus toimunud arutelu oli väga põnev,“ sõnas Ralf. Lennart lisas, et leiutajate konkurss andis võimaluse kohtuda ka president Alar Karisega, kellega samuti nii lihtsalt ei kohtuks.

Noormehed soovitavad Eesti konkurssitel osalemist, kuna see on avardanud nende silmaringi, pakkunud palju erinevaid võimalusi, pannud neid proovile ning andnud hindamatuid kontakte. Soovitusena jagasid noormehed nõuannet, et enne ISEFile minekut tuleks kindlasti tutvuda hindamiskriteeriumitega ning enda tööle juurde tuua statistikat või kvantitatiivset uurimust, sest see aitab endal aru saada, kas ja kuidas on projekt tegelikult kasulik.

Kõigi kolme poisi südame paneb kiiremini tuksuma robootika

Ralfi huvitab robootika ning inseneeria ja praegu on tal käsil uurimistöö tegemine, mis on seotud droonide ja kaitsevaldkonnaga. Vaba aja veedab gümnasist tehnoloogiaga tegeledes ning leiab, et praktiline leiutamine ning päris probleemide lahendamine on just see, mis tal silma särama paneb.

Robin on samuti tehnoloogiaentusiast, kes tegeleb vabal ajal 3D printimise ja modelleerimisega. Abituriendi kindel soov on edasi liikuda inseneeria valdkonda.

Foto: Saskia Põldmaa, noormehed tutvustamas enda projekti

Lennart plaanib peale gümnaasiumi lõpetamist käia kõigepealt kaitseväes ning siis suundub ta ülikooli, kuid kuhu täpsemalt, seda näitab tulevik. Selleks, et ka sinagi saaksid järgmisel aastal enda maailma muutvat leiutist tutvustada rahvusvahelisel tasandil, siis hakka juba mõtisklema, mida leiutama hakata. Õpilasleiutajate riiklik konkurss kutsub osalema ning ootab töid 15. oktoobrini. Konkursi keskkond on juba avatud!
 
Rohkem infot Eesti Teadusagentuuri kodulehel. 