Kuidas sündis raamat „Maack Amuuril: Ühe ekspeditsiooni lugu“?

1855. aasta aprillis läks väike teadlaste rühm Richard Maacki juhtimisel teele Amuuri jõe suunas, et uurida selle vasakut kallast. Ekspeditsiooni nimetati dokumentides uhkusega ka “esimeseks teaduslikuks Amuuri ekspeditsiooniks”. Sel ajal oli Amuuri jõgi Euroopa teadusele tundmatu piirkond, mis kuulus Hiina keisririigi koosseisu ning mida Venemaa oli asunud hõivama. See oli ka põhjuseks teadusrühma lähetamiseks, et koguda sealsest piirkonnast väärtuslikku teavet.

Ekspeditsiooni juht Richard Otto Maack sündis 1825. aastal Kuressaares. Tema isa oli kohalik politseiülem ja raehärra. Maack õppis Peterburis gümnaasiumis ning lõpetas ka Peterburi ülikooli loodusteaduste alal omandades kandidaadikraadi. Tsaari käsul määrati ta teenistusse Ida-Siberi peavalitsuse juurde, kus hakkas tööle gümnaasiumi loodusteaduste õpetajana, kuid põhiliseks tegevuseks kujunesid järgnevatel aastatel hoopis ekspeditsioonid. Kuid tihti jääb Maack teiste tuntud baltisaksa maadeuurijate varju.

Maacki ekspeditsioonist Amuuri jõe kallastele on tänaseni säilinud ainsana raamat koos selle juurde kuuluva illustratsioonide mapiga, mille eksemplar asub Rahvusraamatukogus ja pildimapp Tallinna Ülikooli Akadeemilises Raamatukogus. Illustratsioonid sisaldavad endas kauneid peenejoonelisi maastikuvaateid, pilte Amuurimaa põliselanikest ja nende tarbevarast ning ekspeditsioonil avastatud uutest taimeliikidest. Lisaks mõned kaardid ja plaanid.

Raamatu “Maack Amuuril. Ühe ekspeditsiooni lugu” autor Indrek Jääts uuris säilinud materjalide põhjal tasapisi Maacki ja tema Amuuri ekspeditsiooni. “Kogusin vajaliku materjali ka oma käikudel Peterburi ja Helsingi raamatukogudesse,” lisas ta. “Esile kerkis küsimus, kuidas Maacki ekspeditsioon kogu tema ajaloolises ilus kõige täielikumalt ja vahetumalt tänase publiku ette tuua. Tegin seda kommenteeritud ümberjutustusena vormis, mis põhineb eeskätt Maacki Amuuri-raamatu reisikirjeldusel,” selgitas Jääts Maacki ekspeditsioonist kirjutamise tagamaid. Lisainfot ammutas ta Vene Geograafiaseltsi ja selle Siberi osakonna väljaannetest ning arhiivist. Raamatus kasutatakse ka sel perioodil aset leidnud kirjavahetust ning muud kirjandust - nii Maacki raamatu arvustusi kui vastukajasid Venemaa ja Euroopa ajakirjanduses. Kokkuvõtlikult kogus Jääts kokku kõik kättesaadava, mille abil anda Maacki ekspeditsioonist terviklik ja lugejasõbralik pilt.

“Käisin ka ise Amuurimaal ära ning üritasin Maacki teekonda võimaluse piires korrata. Isiklik kokkupuude Maacki raamatust tuttavate, osalt muidugi tundmatuseni muutunud, paikadega aitas mul tema ekspeditsiooni geograafiat ja mastaape paremini mõista. Oli oluline Amuuri suurust ise näha ja tunnetada, heita pilk teda raamivatele metsadele ja mägedele, kogeda suvise Amuurimaa palavust, niiskust ja lopsakust,” selgitas Jääts.

Raamat “Maack Amuuril: ühe ekspeditsiooni lugu” koosneb kolmest osast: esimene neist  algab 17. sajandi vene kasakate retkedest ning lõpeb Maacki Amuuri ekspeditsiooni vahetute ettevalmistustega. Teine ja pikim osa on detailne päevikuvormis ülevaade 9-kuuliseks veninud uurimisreisi käekäigust. Kolmas osa on aga pühendatud Maacki Amuuri raamatu sünniloole.

Amuuri ekspeditsiooni ja selle põhjal ilmunud raamatu lugu on tõeline seiklusjutt täis avastusi ja pettumusi, ohte, raskusi ja nendest ülesaamist, kohusetunnet ja auahnust, takistusi ja intriige. Indrek Jääts soovis näidata, kuidas 19. sajandi keskpaigas teadust tehti, kuidas tollased uurimisretked põimusid poliitika ning impeeriumide ehitamisega. “Püüdsin pakkuda tõepärast ja detailset vaadet ühte kaugesse aegruumi, mida mitmed pikad ja peened niidid ühendavad ka Eestiga,” võtab ta raamatu kirjutamise kokku.

• "Maack Amuuril" valiti ka möödunud aastal kauneimate raamatute hulka ning seda on võimalik soetada ERMi e-poest või raamatupoodidest üle kogu Eesti.
• Selleaastasele Eesti Teadusagentuuri teaduse populariseerimise projektikonkursile on võimalik esitada projekte kuni 11. märtsini 2022 www.etag.ee/projektikonkurss

 

*Raamatu kirjastas Eesti Rahva Muuseum, seda toetas Eesti Teadusagentuur.