LoLoLo – kas uus põnev loom Tallinna loomaaias?

Loomaaed on koht, kus suve jooksul vähemalt korra tahaks käia iga laps. Aga on lapsi, kes käivad Tallinna Loomaaias igal nädalal – huviringis nimelt. Tallinna Loomaaed paneb suurt rõhku loodusharidusele: loomaia looduskooli huviringides osales 2016. aastal 278 last, 2017. aastal veidi üle 300 lapse. Tallinna Loomaaed on Eesti Teadusagentuuri koordineeritava teadus- ja tehnoloogiapakti võrgustiku liige.
 

„Tänapäeval on loomaaiad asutused, kus tegeletakse teadus- ja haridustegevusega ning liigikaitsega, ühtlasi on see koht, kus on hea pere ja sõpradega tulla põnevalt aega veetma,“ ütleb loodushariduse ja avalike suhete osakonna metoodik Helina Maanso.  „Teaduslik liigikaitse on osa tänapäevasest loomaaiandusest, lisaks saab loomaaedades uurida teemasid, mida vabas looduses on keeruline uurida, näiteks loomade käitumist tehistingimustes, sealhulgas teostada erinevad külastusuuringud. Eks me seda kõike püüame ka ringides ja õppeprogrammides lastele edasi anda.“

Nii et see mulje, et lähme loomaaeda ja veedame meeldivalt aega, on veidi petlik, huviringides käib ikka tõsine teadmiste omandamine?
“On mõlemat, nii õppimist kui meelelahutust, kui laps siia ringi tuleb. Õppimine käib läbi mängu, mäng on seotud praktiliste tegevustega, aktiivse vaatlemise  ja uurimisega. Eks teadushuviharidus ongi selline, et tähtsaid asju seletatakse läbi mängu. See on lastele sobiv ja neile meeldib nii. Kõige nooremad, kes huviringis käivad, on 1,5- kuni 3-aastased. Nende jaoks on ring „Väikelaste lemmikud“, kuhu nad tulevad koos lapsevanemaga. See on väga  populaarne ring. Kõige vanemad meie huviringides osalejad on 18-aastased.

Üldiselt ongi meil kõige populaarsemad erinevatele vanustele suunatud loomasõprade ringid. Samas, tulenevalt mugava õppelabori olemasolust, on väga menukad ka looduse laboratooriumi ringid. Ringis tehakse koos juhendajaga põnevaid katseid. Tundides tekib igal juhul õpilasel vau!-efekt. Loomaaia looduskoolis õpetatakse vaikselt ja märkamatult armastama ja mõistma loodust ning loomi. Laps, kes tahab siia ringi tulla, üldjuhul ikka ootab, et ta saaks loomadega kokku puutuda ja seda me ka võimaluste piires lubame.”  

Kas loodusringi juhendamine on teistmoodi kui robootikaringi juhendamine, nõuab see teistmoodi oskuseid, lähenemist?
“Kindlasti on vajalikud tugevad erialased teadmised. Hästi oluline on olla avatud ja loominguline. Et oleks tahtmist, motivatsiooni ja oskuseid põnevaid, kaasahaaravaid ülesandeid välja mõelda. Vähemolulised ei ole lastega suhtlemine ning pedagoogilised oskused, kuna  ringitunnis võib erinevaid olukordi ette tulla. Loodusringi juhendaja peab ise olema tõeline entusiast, kirg ja põnevus peegeldub sinu silmist ja jõuab lasteni.”

Veel ütleb Helina Maanso, et ringijuhendajate nappust tema loomaaias täheldanud ei ole, siia üldiselt tahetakse tulla. Aga head juhendajat tuleb hoida.

Teadushuviharidusega seotud tegevuste loetelu lisaks huviringide tegevusele saab lõpuks pikk: eelpool mainitud laboritundide pakkumine süvahuviga noortele – erinevas vanuseastmes õppijad saavad osaleda laboriringis, kus arendatakse praktiliste tööde oskusi, hinnatakse ja analüüsitakse katsetulemusi ning arendatakse üldisi tööharjumusi, sh oskust töötada nii individuaalselt kui ka meeskonnas. Või siis õppekäikude korraldamine loomaaia looduskoolis õppivatele noortele ja neile mitmepäevaste õppelaagrite korraldamine näiteks 2017. aasta juunis toimus 4-päevane õppelaager Särghaua õppekeskuses ja augustikuus 5-päevane õppelaager Pivarootsi õppe-ja puhkekeskuses. Traditsiooniks on saanud ka linnalaagrite korraldamine sügisestel, talvistel ja kevadistel koolivaheaegadel 1.-6. klassi õpilastele, kus õpitakse mänguliste tegevuste abil tundma loomi ja loodust.

Üldhariduskoolide õpetajate seas on populaarsed õppekava toetavates aktiivõppeprogrammides osalemine ja loodusõpetuse tundide läbi viimine loomaaias, kusjuures kooliõpetajatele on abiks õpilastele iseseisvaks täitmiseks mõeldud zookooli töölehed.

Või siis hoopis SmartZoo mobiilirakenduse loomine kolme loomaaia ja kahe ülikooli (Tallinna Loomaaed, Helsingi Loomaaed, Rootsi Skanseni Loomaaed, Tallinna Ülikool, Rootsi Södertörni Ülikool) koostöös. Rakendus sisaldab erinevat tüüpi mängulisi ülesandeid ning on avatud kõigile külastajatele. Juunis 2017 toimus pilootrakenduse testimine. 

Loomaaed on ka loovtööde ja uurimistööde koostamisel heaks õppekohaks
Mõnikord võib loomaaias jalutamas või mõne puuri ees lausa tunde seismas näha õpilasi, kes loomaaia asukate elu hoopis teistmoodi jälgivad kui tavakülastajad ning vihikusse (tänapäeval pigem tahvelarvutisse) märkmeid teevad. Selle kohta ütleb Helina Maanso, et Tallinna Loomaaia Keskkonnahariduskeskus korraldas juba kolmandat aastat 7.-9. klassi õpilastele suunatud loovtöö kirjutamise kursused. Kursuste eesmärk oli suurendada õpilaste huvi loodusteaduste vastu ning tõsta teadlikkust uurimistöö võimalustest loomaaias. Kursusel osalejad käisid oktoobrist märtsini viiel praktilisel seminaril ning said igakülgset tuge ja juhendamist Tallinna Loomaaias töötavatelt metoodikutelt. Kursus lõppes õpilaste jaoks lõpukonverentsil tööde esitlemisega. Tänavu osalesid kursusel esmakordselt ka vene koolide õpilased.

Kokku osales kursusel 13 õpilast kuuest erinevast Tallinna ja Harjumaa koolist. Valmisid väga erinevad praktilised loovtööd. Näiteks uuriti elukeskkonna rikastamise põhimõtteid ja selle tähtsust ning kavandati lumeleopardidele mänguasjade valmistamist. Uuriti võimalusi, kuidas haridusliku interaktiivse mängu abil muuta kääbusjõehobude ekspositsioon külastajale huvitavamaks. Praktiliste töödena sisustati õpilasuurimistöö raames eluslooduse klassis aga terraarium ning uuendati amuuri roninastiku ja maisimao ekspositsioone. Kirjutati ka kaks loomade vaatlusel põhinevat loovtööd. Esimene neist võrdles erinevates loomaaia osades elavate alpakade eluviisi ja päevarežiimi ning teine keskendus troopikamajas elavate araraunade päevarutiini uurimisele. Valmis põhjalik uurimistöö loomaias elavate suurte kaslaste haiguste kohta ning praktiline töö haraka värvitaju kohta.

Kuidas õpilased teie LoLoLo-kursused (loodusteaduslik loovtöö loomaaias) üles leiavad?
“Paneme kuulutuse välja, on kujunenud ka koolid, kes siia lapsi saadavad. Juhendaja on loomaaia poolt. Kui õpilasel on soov esitada siintehtu kooli loovtööna (uurimistööna), on lisaks juhendaja ka õpilase koolist. Uurimisteemad sünnivad nii, et õpilane ütleb, mis teda enam huvitab ja selle põhjal pakub loomaaed välja konkreetsema teema”.

Kas on huviringides ka lapsi, kelle puhul ringijuht märkab kohe, et see on nüüd küll heas mõttes loodusehull, et temaga tuleb süvendatult tegeleda?
“On olnud ka selliseid lapsi, nad viiksid iga viimse kui putuka ka koju. Kui on selline huvi paista, siis ma suhtlen rohkem vanematega, et nad teaksid lapse huvi suunata. Sellisele õpilasele tuleb individuaalsemalt läheneda, tegevusi planeerida just  talle suunatult, et sügav huvi looduse vastu temas säiliks ja areneks. 

Kui teadus- ja tehnoloogiapakti vaatevinklist vaadata, siis meie valdkonda kuulub just teaduse populariseerimine; süvahuvi tekitamine, hoidmine, arendamine. Oma töös juhime noorte tähelepanu ka sellele, mida kõike võid sa looduses (ja loomaaias) uurida; mis tööülesanded võivad loomaaias olla – paljud ei tule alguses selle pealegi.”