Materjalitehnoloogia insener Liis Tiisvelt: iga tagasilöök pani mõtlema uutele sammudele

24. märts 2026

Laupäeval hariduskeskuses Rakett69 Teadusstuudiod toimunud üritustesarja „Julgus tegutseda: tulevikutüdrukute inspiratsioonipäevad“ teisel sündmusel astus osalejate ette materjalitehnoloogia insener Liis Tiisvelt. “Parimad insenerid ei sünni targana, vaid neil on huvi,” sõnas iduettevõtte KIUD Technologies kaasasutaja ja tootearendusjuht kuulajatele.

Liis Tiisvelt on materjalitehnoloogia insener ja ettevõtja, kes on õppinud Tallinna Tehnikaülikoolis tekstiilitehnoloogiat ning on hetkel tööstusdoktorant Tartu Ülikoolis. Üritusel tüdrukutele ja nende emadele esinenud naine tõi välja, et pikalt karjäärimuutusi uurinud teadlase Herminia Ibarra sõnul ei leia inimesed oma karjääriteed mitte mõtlemise, vaid tegutsemise kaudu. “Ta nimetas seda “test and learn” meetodiks,” sõnas Tiisvelt. “Sa ei saa teada, kas midagi sobib sulle, enne kui proovid. Lisaks näitavad USA andmed, et keskmine inimene vahetab karjääri 5–7 korda elu jooksul.” Naise sõnul peaks teismelisena “kelleks tahan saada” küsimuse asemel endalt küsima hoopis, et “mis mind praegu huvitab”.

Naine tegeles ise põhikoolis paljude erinevate hobidega – tantsimise, teatriringi ja viiulimänguga. “Ilmselt oli mul liiga palju huvisid, et õppimisele fokusseerida. Samal ajal aitavad hobid aru saada, mis meeldib ja mis mitte. Üks suurimaid müüte on see, et noored peavad juba varakult teadma, kelleks nad saada tahavad. Ei pea!” rääkis naine. Tema enda õppimis- ja karjääriredelil oli palju erinevaid etappe ja mitmeid tagasilööke. “Samas pani iga tagasilöök mõtlema uutele sammudele,” sõnas ta. Kui kooliajal ei olnud Tiisvelt hea õpilane, siis ülikoolis õppis ta juba “peaga” ning leidis vajaliku motivatsiooni. Peale magistriõpinguid osales naine moevaldkonna häkatonil ning just selle tulemusel sündis iduettevõtte KIUD Technologies, kus ta nüüd koos kaasasutajaga uudseid tekstiilijäätmetest taaskasutatavaid pakendeid loob.

Tiisvelt tõi oma ettekandes välja, et levinud arvamus, et inseneeria on ainult poiste jaoks, ei vasta tõele. “Uuringud näitavad, et inseneeria nõuab omadusi, millele on tüdrukutel keskmiselt tugevam potentsiaal: näiteks teevad tüdrukud koolis keskmiselt vähem hooletusvigu ja on täpsemad, mis on inseneerias ülitähtis,” sõnas ta publikule. “Samuti põhineb kaasaegne inseneeria multidisiplinaarsel meeskonnatööl ja väga oluline on osata erinevate osapoolte – teadlane, ärijuht, disainer, tootmisjuht, kasutaja – vahel infot edastada ja “tõlkida”. Sellega saavad tüdrukud tihtipeale edukamalt hakkama.” Samuti on Tiisvelti sõnul oluline oskus näha tervikpilti ja osade seoseid korraga – see on uuringutes seotud nn “integreeriva mõtlemisega”, mida soodustatakse tüdrukutel rohkem kui poistel.

“On tõestatud, et ühiskonnapoolsed stereotüübid mõjutavad tüdrukute matemaatikatulemusi rohkem kui nende endi uskumused — ehk see, mida ühiskond “kõigile” räägib, kahjustab rohkem kui see, mida tüdruk ise arvab,” tõi ta veel ühe huvitava uuringitulemuse esile.

Peale inspiratsiooniloengut said emad ja nende tütred end üritusel proovile panna “Rakett69” ülesannetes – neil tuli uurida erinevate materjalide omadusi ning leida sobivaim kosmoseraketi ehitamiseks, lisaks valmistada efektiivne veefilter ning meisterdada parv.

Selgi korral said osalejad oma kätega midagi põnevat valmistada. Esmalt tutvustas Werkado hooldustehnik Peeter Kljukin plaatimise, vuukimise ja silikoonimise võtteid, seejärel said tüdrukud koos emadega ise kõike järele proovida. Valmisid mosaiikplaatidega kaetud vaasid, kandikud ja kuumaalused.

„Julgus tegutseda – tulevikutüdrukute inspiratsioonipäevad“ üritustesari on suunatud tüdrukutele, kes otsivad oma teed ning soovivad avastada, millised võimalused neid inseneeriamaailmas ootavad.

„JULGUS TEGUTSEDA – tulevikutüdrukute inspiratsioonipäevad“ on InseneriAkadeemia tellimusel Rakett69 Teadusstuudiote poolt väljatöötatud ja läbiviidud üritustesari, mida rahastatakse Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfondi programmi „IT Akadeemia ja inseneriakadeemia arendamine kutse-, üld- ja huvihariduses” (2021–2027.4.04.24-0004) vahenditest.

Foto: Marek Metslaid