Mida põnevat võib leida suulisest keelekorpusest, vanast kirjakeelest või mõnest sugulaskeelest?

04. august 2025

patrick-tomasso-Oaqk7qqNh_c-unsplash (1)

Mullu sügisel alustas oma kolmandat hooaega 9.-12. klassis õppivate keelehuviliste kohtumispaik – noorlingvistide keeleklubi. Ühe õppeaasta ulatuses korraldas keeleklubi mitmesuguseid üritusi, mille käigus omandasid kooliõpilased uusi teadmisi näiteks mitmekeelsusest, põhja- ja lõunaeesti murretest ning psühholingvistikast.

Noorlingvistide keeleklubi eesmärk on äratada õpilastes huvi keeleteaduse ja eesti keelega seotud teemade vastu, toetades seejuures koolipingis omandatud keeleteadmisi. Lisaks uute teadmiste omandamisele saavad osalejad teha läbi erinevaid praktilisi tegevusi (näiteks näidete analüüsimist, katsete läbiviimist ja korpuste uurimist), mis arendavad nende analüüsivõimet, kriitilist mõtlemist ja tähelepanu. Samuti on keeleklubi hea koht, tutvumaks, kuidas näeb välja keeleuurija igapäevatöö.

Keeleklubi üritused toimuvad kord kuus, iga kord on tähelepanu all üks kitsam keelealane teema. 2024/2025. õppeaastal korraldas keeleklubi kahte liiki üritusi: kuus ühepäevast kohtumist ning ühte kahepäevast laagrit. Noorlingvistide keeleklubi toetati Eesti Teadusagentuuri teaduse populariseerimise riiklikul projektikonkursi. Tänu toetusele said kõik noored osaleda keeleklubi üritustel tasuta.

Kohtumiste käigus tuli kokku 37 noort seitsmest eri maakonnast. Piirkondade seas olid esindatud Harjumaa, Tartumaa, Ida-Virumaa, Hiiumaa, Valgamaa, Viljandimaa ja Võrumaa. Kolmetunnised kohtumised toimusid 2024. aasta oktoobrist 2025. maini Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi ruumides. Õppeaasta vältel kohtusid õpilased kaheksa keeleteadlasega, kelle toel tutvuti suuliste ja kirjalike keelekorpuste, eesti sugulaskeelte, eesti kirjakeele ajaloo, põhja- ja lõunaeesti keele murrete, mitmekeelsuse ning eri maailma keelte ortograafia ja tüpoloogiaga.

Esmakordselt toimus tänavu 27.-28. veebruaril ka noorlingvistide laager. Laagri teemaks oli „Keel meie peas“ ehk õpilased said teha lähemat tutvust psühholingvistika uurimisvaldkonnaga. Laagris lõi kaasa 25 õpilast, kes tulid kohale Harjumaalt, Ida-Virumaalt, Tartumaalt ning Võrumaalt. Kahe päeva vältel toimus tihe õppetöö loengu, paralleelsete töötubade ja kokkuvõtva arutelu näol. Põhirõhk lasus keelekatsetel – nii said õpilased teha läbi koguni kaheksa erinevat keelekatset (näiteks wug-katset ja silmaseiret). Laagri lõppedes said osalejad koos esinejatega arutleda katsete jõukohasuse ning rakendamisvõimaluste üle. Õppetöö kõrvalt said õpilased mängida keeleviktoriini ja orienteerumismängu, osaleda filmiõhtul ning külastada eelnevalt ka Tartu Ülikooli lahtiste uste päeva üritust. Täpsemat ülevaadet saab lugeda ajakirja Oma Keel 2025. aasta kevadnumbrist.

Kuidas jäid aga õpilased rahule lõppenud hooaja üritustega? Toome siinkohal noppeid õpilaste tagasisidest:

“Töötoad olid mõnusa raskusastmega, et ei hirmutanud liiga ära, aga lasi ka kaasa mõelda ja ajusid ragistada. Ning meeldis lihtsalt näha inimesi, kes on õppinud seda, mida ma soovin ülikooli õppima minna ning kuidas nad on selles valdkonnas end tundnud ja mida korda saatnud.”
“Väga sisukas ja silmaringi laiendav. Samuti olid toredad lektorid, kes rääkisid põnevalt. Kõige rohkem meeldisid ülesanded, mida sai lahendada.“
“Selle aasta teemad olid kõik toredad”
“Väga vaba ja meeldiv atmosfäär. Oli väga meeldiv osaleda ja saada sellist kogemust.”

Artikli autor: Mari-Liis Korkus