Miks.ee suvekool – kuidas lood mõjutavad maailma?

19. august 2024

Kujutle ennast suvisesse hommikusse, mil päike tõusis üle puulatvade ja sõõm värsket õhku tõi uue päeva lubaduse. Miks.ee suvekooli osalejad tundsid sama elevust – ees ootas päev täis inspiratsiooni, teadmisi ja lugusid, mis haarasid kaasa nii teaduse populariseerijaid, muuseumitöötajaid, õpetajaid ja mitmeid teisi. Sel aastal leidis suvekool aset 14.-15. augustil idüllilises Narva-Jõesuus.

Lugude jutustamine pole pelgalt meelelahutus – see on sügavalt inimlik kunst, mis on aastatuhandeid vana ja ikka veel aktuaalne. Päeva alustanud jutuvestja Piret Päär tuletas meelde, et tõeliselt head lood ei anna vastuseid, vaid tekitavad uusi küsimusi. Olgu see lugu, mis lohutab lapse südant enne magamaminekut, või lugu, mis paneb täiskasvanud mõtlema – alati on oluline see eriline side, mis tekib jutustaja ja kuulaja vahel. Traditsiooniline jutustaja, erinevalt tänapäevasest storytellingu praktiseerijast, ei kavandanud oma juttu ette ega püüdnud endale tähelepanu tõmmata. Ta uskus kohaloleku kunsti – see, mida ta rääkis, sündis hetkes ja kohas, kus ta parajasti viibis. Ja kui sa vahel leiad end lapsevanemana mõttelt, et tänapäeva lapsed vajavad pigem karu ja kassi häälega esitust, siis unusta see. Lapsed ei otsi täiuslikku esitust, vaid turvatunnet ja lähedust, mis tekib siira ja kohaloleva loo jutustamise kaudu.

Kati Mäesaar, logopeed, avas oma ettekandes ukse maailma, kus lugude jutustamine on midagi enamat kui pelgalt sõnade rida. See on võti, mis avab lapse südame ja meele, luues tugeva sideme jutustaja ja kuulaja vahel. Kui lugu on hästi räägitud, vallandub kuulaja ajus oksütotsiin – see soe, rahustav hormoon, mis toob lapsele turvatunde ja lohutuse. Just see suhe, mitte üksnes loo sündmustik, ongi jutustamise tuum. Kati rõhutas, et lugude jutustamine pole ainult lõbus ajaviide, vaid oluline oskus, mis nõuab kuulamisoskust, loovust ja uudishimu. See on oskus, mis ei teki alati iseenesest – enam kui pooltel lastest vajab see teadlikku arendamist.Kui see oskus kord omandatakse, võib see olla oluline vahend lapse enesekindluse ja suhtlemisoskuse kasvatamisel.

Ent miks on lugudel selline jõud meie ajule? Ajuteaduste doktor Cristina Kroon avas oma ettekandes ukse neuroteaduse saladustesse. 86 miljardit ajurakku loovad omavahel triljoneid ühendusi, kandes edasi elektrilisi signaale, mis muudavad mõtted ja kujutluspildid reaalsuseks. Isegi kui aju näib olevat puhkeolekus, loob see sisemisi narratiive, mis aitavad meil mõista nii iseennast kui ka teisi. Cristina rõhutas, et lugude jutustamine pole lihtsalt tegevus – see on sügavalt juurdunud meie olemuses. Hea lugu äratab ellu meie kujutlusvõime, aktiveerides samad ajupiirkonnad, mis töötavad ka päriskogemuste ajal. Tähelepanu hoidmine nõuab aga midagi enamat – lugu peab olema kas uudne või sisaldama konflikti, mis tekitab kehas kortisooli ja võimendab meie keskendumisvõimet. Tõeliselt mõjus lugu suudab aga tekitada tundeid. Oksütotsiin, tuntud ka kui armuhormoon, mängib siin olulist rolli. Lood, mis sisaldavad midagi isiklikku ja inimlikku, vallandavad oksütotsiini, luues empaatia ja tugeva sideme loo ja kuulaja vahel, muutes loo unustamatuks.

Andragoog Anneli Pärna ja koolitaja Ain Mihkelson rõhutasid, et mõjusaimad lood puudutavad kuulajaid sügavalt, kuna need sisaldavad alati midagi isiklikku. Lood on 22 korda mõjuvamad kui faktid, sest nad loovad ajus uusi ühendusi ja mõjutavad käitumist. Oluline pole ainult loo sisu, vaid ka emotsionaalne side jutustaja ja kuulaja vahel, mis teeb loo unustamatuks.

Kirjanik Eia Uus avas oma esitluses, kuidas lugude jutustamine võib olla võimas tööriist mitte ainult kirjanduses, vaid ka turunduses ja kommunikatsioonis. Ta rõhutas, et traditsioonilist ülesehitust pole alati vaja järgida – lugu võib alustada just sealt, kus see on kõige põnevam. „Viies lause olgu esimene,“ soovitas Eia, rõhutades, et lugeja tähelepanu tuleb hoida juba esimestest sõnadest alates. „Kirjaniku töö on panna lugeja lugema järgmist lauset,“ lisas ta, selgitades, et lugude tõeline jõud peitub nende struktuuris ja oskuses köita lugejat hetkest, mil ta esmakordselt tekstiga kohtub.

Loovagentuuri Optimist Creative asutaja Magnus Lužkov astus lavale ja viis meid kaasa reklaamimaailma põnevatesse telgitagustesse. Hea lugu, selgitas ta, võib muuta kogu maailma! Üks hästi jutustatud lugu suudab viia inimese tasakaalust välja ja siis tagasi tasakaalu, täites ta mõtted just sellega, mida oli vaja edasi anda. Storytelling, erinevalt lihtsalt jutuajamisest, omab alati tagamõtet – see on eesmärgistatud tegevus, mis võib olla otsustava tähtsusega, näiteks teaduse tegemiseks vajaliku raha hankimine. Inimeste poolehoiu saamiseks on storytelling võimas vahend, mis võib avalduda erinevates vormides: sloganina, teona, artiklina, dokumentaalfilmina, esemena, meemina, reklaamina või plakatina. Edukas storytelling loob uudishimu, mis omakorda käivitab uurimisfaasi ja lõpuks päädib olekuga, kus inimene tunneb, et tema uudishimu on rahuldatud.

Järgmisel hommikul Miks.ee suvekoolis ootasid osalejaid töötoad, mis viisid nad sügavamale lugude jutustamise maagilisse maailma. Need polnud lihtsalt harjutused või ettekanded, vaid pigem seiklused, mis avasid uusi uksi ja paljastasid seni varjul olnud teadmisi.

Piret Pääri töötuba “Lugude jutustamise kunst” oli justkui rännak ajas tagasi, kus vanad rahvalood ja tänapäevased teaduslood kohtusid ühes ruumis. Osalejad tundsid, kuidas sõnade jõud neid ümbritsevast maailmast lahti rebis, kandes nad hoopis teise reaalsusesse. Iga sõna, iga fraas tõi esile uusi emotsioone ja seoseid, ning kui räägiti sellest, kuidas vanad ja uued lood üksteist täiendasid, tundus justkui oleksid nad leidnud silla kahe ajastu vahel. Lood said eluveeks, mis toitis osalejate meeli ja avas nende südamed.

Anneli Pärna ja Ain Mihkelsoni töötuba “Kuidas luua hästi elatud elu lugu?”, oli midagi enamat kui lihtsalt jutuajamine. See oli kui kutsumine peegeldama oma elu ja lugusid, mida oleme endaga kogu aeg kaasas kandnud. Osalejad avanesid üksteise ees, jagades lugusid, mis olid neile kõige kallimad. Just seal, usalduslikus ja sooja atmosfääriga ruumis, hakkasid lugude killud kokku sulanduma ja looma midagi, mis ületas argipäeva piire. Kõige vaiksemadki hääled said kõlama, ja need lood jäid osalejate hinge veel pikaks ajaks.

Veel leidis aset Eia Uusi loovkirjutamise töötuba, mis oli praktiline ja samas mänguline. Eia, kelle sõnad voolasid nagu kevadine jõgi, tõi osalejad tagasi tänapäeva, kuid mitte päriselt maapeale. Ta kutsus neid mõtlema, kuidas oma sõnumit tõhusamalt edasi anda – mitte järgides reegleid, vaid hoopis neid murdes. Ta julgustas alustama lugusid sealt, kus need on kõige huvitavamad, ja mängima sõnadega, et emotsioonid saaksid vabalt voolata. Osalejad õppisid, kuidas luua persoonibrändi, kuidas kasutada lugude jõudu oma tööalases elus, ja lahkusid töötoast uute ideedega, mis olid valmis maailma vallutama.

Miks.ee suvekool pakkus osalejatele sügava pilgu lugude jutustamise kunsti ja selle võimesse muuta nii inimeste mõtteviisi kui ka maailma laiemalt. Erinevad esinejad ja töötoad tõid esile, kuidas lood suudavad luua emotsionaalseid sidemeid, äratada kujutlusvõimet ning hoida kuulajate tähelepanu. Jutustamise jõud, mis ulatub vanadest rahvalugudest tänapäevase persoonibrändinguni, oli see, mis ühendas kõiki osalejaid ja jättis neile tugeva jälje, andes uusi tööriistu ja inspiratsiooni, kuidas oma sõnumitega maailma mõjutada. Nagu Piret Päär meelde tuletas: “Lugude jutustamine pole lihtsalt tegevus, see on osa meie olemusest.”

Suvekooli materjalide ja piltidega saab tutvuda miks.ee veebis.

Autor: Merilin Reede