“Nabakirjad 2 ehk teadusrännakud Arktikasse ja Antarktikasse” – mis toimub mõlemal poolusel

05. mai 2025

Raamat “Nabakirjad 2 ehk teadusrännakud Arktikasse ja Antarktikasse” tutvustab polaaraladel läbi viidud teadusuuringuid viimastel kümnenditel. Käesolev raamat on teine Eesti Polaarklubi poolt koostatud artiklikogumik – esimene “Nabakirjad” ilmus aastal 1992 “Maailma ja Mõnda” sarjast. Kahe kogumiku sisu võrreldes tuleb ilmekalt esile selles valdkonnas enam kui kolmekümne aastaga toimunud muutuste iseloom ja ulatus. Raamatu ilmumine tähistab ühtlasi polaarteadlasi ühendava Eesti Polaarklubi 40. juubelit.

Raamatu esimene osa on pühendatud Eesti Meremuuseumi kõrval tegutseva Polaarklubi ajaloole, pakkudes lisaks ka põhjaliku ülevaate polaaresemetest muuseumi varasalvedes. Meremuuseumi kogudes leidub rohkesti polaaruurimise, aga ka -laevandusega seotud museaale (dokumendid, fotod, kunstiteosed, raamatud, esemed). Kogude kujunemist visandades saab alla joonida Polaarklubi asutamise Eesti Meremuuseumi juurde 1. detsembril 1984.

Käesolev raamat jaotub laiemalt kaheks – Arktika ja Antarktika. Autorite hulka kuulub 29 polaaruurijat, kes kirjutavad nii kaugemas ajaloos aset leidnud rännakutest kui ka neist, mis toimumas siin ja praegu, olles tänases päevas märkimisväärsed ning aktuaalsed. Raamat peidab endas kirjeldusi igapäevaelust ja isiklikest tundmustest neil äärmuslikel aladel, aga ka detailseid sissevaateid tehtavatesse teadusuuringutesse. Seda kõike ilmestavad arvukad erinevail kümnendeil tehtud, peamiselt erakogudest pärinevad fotod – lugeja saab nende kaudu imetleda nii eripärast loodust, loomastikku, taimestikku, elu-olu polaarjaamades, rännates läbi raamatu otse teadustöö keskmesse.

Eesti teadlaste töö mõju ja ulatust illustreerivad ning annavad põhjalikult edasi ka koostöös Regioga valminud, raamatu sisekaantel laiuvad kaardid Teravavmägedest ja Antarktikast. Kaartidel joonistub selgelt välja aastakümnete pikkune ajalugu ning panus polaaruuringutesse (eesmistel sisekaantel Eestist pärit inimeste osalemine Teravmägede teadusekspeditsioonidel 1974-2024, tagumistel sisekaantel Antarktika polaarjaamad, kus on töötanud Eestist pärit inimesed 1957-2024). Kaartidele on märgitud nii aastad kui täpsed asukohad või punktid, mil ekspeditsioonid on aset leidnud, samuti kõik ekspeditsioonidel osalenud inimeste nimed, sealhulgas Eesti Polaarklubi liikmed on kaartidel tähistatud tärniga. Sellele lisaks leiab raamatu lõpust veelgi detailsema nimekirja neist inimestest, kus märkustes on välja toodud ka uuringute eesmärk ning vastava teadusekspeditsiooni nimetus.

Raamatusse panuse andnud autoritest, nende täpsematest uurimissuundadest, on samuti võimalus lugeda lähemalt raamatu lõpus. Raamatu autorid on: Alo Ervin, Andres Kollist, Andres Tarand, Anneli Poska, Edgar Karofeld, Enn Kaup, Indrek Park, Jaanus Hannes, Jean-Loup Marcel Rousselot, Jonne Kotta, Katrin Savomägi, Lauri Laanisto, Liivo Niglas, Maarja Kruusmaa, Mari Hunt, Maris Pruuli, Mart Varvas, Martin Liira, Olev Remsu, Peeter Kapten, Priit Tisler, Rein Vaikmäe, Riho Västrik, Riko Noormets, Robert Keith Headland, Tiit Pruuli, Timo Palo, Toomas Kokovkin, Tõnu Martma.

Käesoleva artiklikogumiku laiem eesmärk on ärgitada inimestes huvi maagiliste polaaralade vastu, nõnda nagu võib lugeda raamatu saatesõnast: „Hea lugeja, loodame, et see raamat annab sulle uusi teadmisi ning seda sirvides tekib sul endalgi soov polaaralasid lähemalt uudistama minna – nii virmalistega polaarööd kui ka kirkalt selge õhuga polaarpäeva, hingates seda erilist karget õhku. Ehk innustab see ka tulevasi polaaruurijaid just sellele valdkonnale pühenduma!“

Raamat ilmus Eesti Teadusagentuuri toel.