Näitus “Tartu: jõe nägu” viib külastaja põnevale linnaajaloo avastusretkele

19. märts 2026

Alates läinud aasta 29. oktoobrist on Tartu Linnamuuseumis avatud näitus “Tartu: jõe nägu”, mille keskmes on Emajõgi. Külastaja saab näha põnevaid esemeid ja fotosid ning tutvuda uurimistulemustega, mis aitavad mõista Emajõe tähtsust Tartu kujunemisloos.

Tartu ei oleks Tartu ilma jõeta. Iga tartlane ja Tartut külastav inimene puutub vähemal või suuremal määral kokku läbi linna voolava jõega. Emajõgi loob Tartule erilise esteetilise keskkonna. Linna olulise sümbolina on Emajõel väga suur tähendus ka Tartu sünniloos ja arengus. Seesama jõgi on voolanud siin aastatuhandeid. Kõigepealt oligi jõgi, mis tõi siia inimesed.

Näitus näitab jõe ja linna suhteid läbi ajaloo. Kuidas on linna tekkimine ja arenemine seotud siit läbi voolava jõega? Milliseid võimalusi/ ressursse aga ka väljakutseid (jäälõikus, suured üleujutused jms) on jõgi pakkunud läbi ajaloo Tartule? Kuidas on Emajõge transpordi ja tööstuse jaoks ära kasutatud, aga ka nauditud ja austatud ning milline on olnud jõe roll linnakodanike elus (välja- ja lõbusõidud nn. grünesse mööda Emajõge, Dorpater Ruder Club, ajaloolised supelusasutused jm). Selleks, et Emajõest tekiks mitmetahuline pilt, piilume ka veepinna all.

Pidasime oluliseks, et näitus oleks eri valdkondade ülene. Selleks kaasasime meeskonda erinevate valdkondade eksperdid, mis võimaldas teemale vaadata erinevatest vaatenurkadest ning lõppkokkuvõttes luua Emajõe ja linna suhetest mitmetahulisema pildi.

Eksponeerime linnamuuseumi näitusel esemeid Eesti mäluasutuste kogudest (eeskätt Tartu Linnamuuseumi, Eesti Rahva Muuseumi ja Eesti Meremuuseumi kogudest, linnakaarte Rahvusarhiivi kogust). Mõned esemed tulid näitusele erakogust- nt 19. sajandist pärit peegel, mis on valmistatud Rõika-Meleski peeglivabrikus (peeglivabriku toodangu turustamine tõi kaasa aurulaevaliikluse alguseTartus!). Lisaks saame näitusel eksponeerida taasleitud haruldast ja põnevat eset Saksamaalt–Lübecki Muuseumis hoiul olevat Tartu lodja mudelit, mis on huvitavatel asjaoludel Tartust 1918. aastal Lübeckisse jõudnud ja on hoiul Lübecki Muuseumi (die Lübecker Museen) maailma kultuuride kogus (Sammlung Kulturen der Welt). Uuemate leidude seas on 2024. aastal Emajõest välja tõstetud Ford Sierra, mis uppus sinna salapärastel asjaoludel ilmselt 1990. aastatel.

Eesti Teadusagentuuri toetusel tegime näitusele kaks põnevat maketti. Erilise tähelepanu saab näitusel Tartu ja Emajõe sümbol, 1784. a valminud Kivisild, mille maketi ehitas Ebrahim Bakhshayeshi. Makett võimaldab aru saada silla konstruktsioonist ning asjaolust, miks sild lotjadega liiklemisel takistuseks sai. Keraamik Priit Allas valmistas näitusele koopia Tartust leitud kivikeraamilisesst kannust aastaarvuga 1604. Ühe versiooni järgi leiti kann Emajõe põhjast, kui jõgi oli Kivisilla ehitustöödeks tammiga suletud. Teistel andmetel leiti see Raekoja platsi äärselt ehitusplatsilt. Eseme ülesjoonistused on säilinud nii baltisaksa muinsushuvilise, Riias kooliõpetajana töötanud Johann Christoph Brotze (1742–1823) kui ka Võnnu pastori Eduard Philipp Körberi (1770–1850) kogus.

Jõgi on linna kujundaja. Ta ühendab kaldaid, võimaldab kaupade ja inimeste liikumist, ent üle kõige on jõgi ilus. Ta peegeldab taevast, kutsub jalutama ja mõtisklema. Näituse fookuses on ka Emajõe-äärse linnaruumi muutused, eelkõige maailmasõdade-eelne kaldahoonestus. Külastajal on võimalus tutvuda toonaste sümbolehitistega.

Teises maailmasõjas sai purustavalt kannatada suur osa Tartust ja kesklinna tekkisid suured rohealad. Seoses linna planeeringutega on viimastel aastatel palju juttu olnud jõekallaste taashoonestamisest Tartus. Vähe on jäänud tartlasi, kes mäletavad veel ise kaubahoovi, tuletõrjemaja, hotelle „Bellevue” ja „Jakor” ja teisi jõe kallastel asunud Tartu arhitektuuri sümbolehitisi. Usume, et on väga oluline seda hävinud pärandit hoida ja pakkuda võimalust seda kogeda. Teadmised minevikust aitavad paremini mõista ka tänaseid linnaplaneerimise ja -keskkonna arenguid.

Tartu kaart, mille maalisid näitusele Kunstikool Pallase üliõpilased Adele Maria Arengu ja Gerli Tafenau.

Näituse raames pakume Tartu koolidele erinevaid haridusprogramme. Näitusel käsitletavad teemad haakuvad nii ajaloo- kui geograafia õppekavaga ja on kohandatavad erinevatele kooliastmetele. Eksponeeritud materjal toetab põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava erinevaid teemasid, toetab kriitilist mõtlemist ja analüüsimise oskust rikastades formaalset õpet mängulisemas muuseumikeskkonnas omandatud teadmiste ja oskustega. Õpilasele/lapsele on linna ajaloost arusaamine tuttava ja konkreetse näite (Emajõgi) läbi lihtsam.

Näitus „Tartu: jõe nägu” jääb Tartu Linnamuuseumis avatuks 2026. aasta lõpuni.

Tartu lodja mudel. Sammlung Kulturen der Welt, Lübecker Museen.

Näituse meeskond:

Kuraator Kristi Musteikis. Eksperdid: Eesti geograafia kaasprofessor Taavi Pae, kartograaf Raivo Aunap ja ajaloolane, Toronto Ülikooli emeriitprofessor Jüri Kivimäe, laboratoorse arheoloogia professor, arheoloog Aivar Kriiska ning arheoloog ja keskaja ekspert Arvi Haak (Tartu Linnamuuseum) ja lähiajaloo ekspert Martin Jaigma (Tartu Linnamuuseum).

Näituse kunstnik Rene Liivamägi, graafiline disain Martin Rästa, heli ning programmeerimine Lauri Lüdimois