Näitused Tartu tähetorni aias: Päikesest ja maailma parimast teleskoobist

tähetorn_kultuuriaken

Tartu tähetorni aias sai möödunud (2023) suvel Eesti Teadusagentuuri toel teoks näitus „Päike, meie oma täht“. Näitus rääkis nii Päikesega seotud legendidest kui sellest, kuidas teadlased Päikest on uurinud ja millised on meie tänased teadmised. Meie kõige lähemat tähte hoolega uurides võib avastada palju sellist, mis aitab mõista ka teistel tähtedel toimuvat.

Näitus avati muuseumiööl ja kohe avamisõhtul külastas seda vähemalt 1400 inimest.

Koos näitusega hakkasime korraldama sageli päikesevaatlusi. Kuigi näitus on juba maha võetud, jätkuvad päikesevaatlused ka sel aastal: igal laupäeval, kui ilm vähegi lubab, on kõik huvilised oodatud Tartu tähetorni aeda, et spetsiaalse päikeseteleskoobi ja pädeva juhendaja abil vaadata, mis meie oma tähel toimub. Kuna Päike on praegu väga aktiivne, on vaatepilt alati põnev. Täpsema info leiab tähetorni kodulehelt või facebookist.

Aias olev näitus on asendatud uuega. Näitus „Kaks poissi, kes unistasid tähtedest. Struve, Fraunhofer ja 200-aastane teleskoop“ räägib kahe poisi unistustest ja raskest teekonnast nende täitmise poole. Õues olev osa jutustab, kuidas kahesaja aasta eest maailma parim teleskoop Münchenist Tartusse toodi. Kuulsa teleskoobimeistri Joseph v. Fraunhoferi valmistatud suur läätsteleskoop ehk refraktor oli nii suur, et ümber tuli ehitada ka tähetorni torn – just sellest ajast näeb see välja nii, nagu me seda täna tunneme. Fraunhofer oli 200 aasta eest suutnud teha maailma kõige suuremad ja selgemad läätsed ning leiutada uutmoodi teleskoobi üles panemise ja pööramise süsteemi, mis järgmiseks pooleks sajandiks kujunes nn saksa monteeringu nime all teistelegi eeskujuks. Ühtlasi sai teleskoobist Tartu linna kõige suurem vaatamisväärsus, mida kõik linna külalised alati näha soovisid. Teleskoop tegi ajalugu ka astronoomias – just selle abil õnnestus Tartu tähetorni direktoril Friedrich Wilhelm Struvel esimesena maailmas usaldusväärselt mõõta tähe aastaparallaks (kirjutas sellest 1837) ja saada teada, kui kaugel asub meist Veega. Varem ei olnudki tähtede kaugusest õiget ettekujutust.

Õuenäitus jätkub Tähetornis. Animatsiooni vahendusel räägime lugu kahest poisist – Struvest ja Fraunhoferist – kes raskustele alla ei andnud, ennast harisid ja hiljem teadusele palju kasu tõid. Toome välja, mis oli see, mis Franuhoferi suure Tartu refraktori nii heak stegi ja näitame, kuidas mõõdetakse parallaksi.

Kuid täpsemalt saab kõige kohta teada Tartu tähetornis. Tulla võib nii perega, üksi kui kooliklassiga. Vaata näituse kohta lähemalt siit: https://kultuuriaken.tartu.ee/index.php/et/syndmus/naitus-kaks-poissi-kes-unistasid-tahtedest-struve-fraunhofer-ja-200-aastane-teleskoop

Loe lisaks ka Tartu Ülikooli muuseumi kodulehelt: https://muuseum.ut.ee/et/sisu/kaks-poissi-kes-unistasid-tahtedest-struve-fraunhofer-ja-200-aastane-teleskoop

Autor: kuraator Lea Leppik

Karjäär, mis muudab: riigiteadustest inseneeriasse

Karjäär, mis muudab: riigiteadustest inseneeriasse

Karjäär, mis muudab: moedisaineri unistusest tekstiilmaterjali inseneriks

Karjäär, mis muudab: moedisaineri unistusest tekstiilmaterjali inseneriks

Karjäär, mis muudab: insenerid aitavad päästa elusid

Karjäär, mis muudab: insenerid aitavad päästa elusid