Noored, kes ühendasid räpi teadusega

16. mai 2025

Birgit Vajak ja Marleen Viir otsustasid luubi alla võtta eesti räpparite sõnakasutusest nende lüürikas ning sellest ka uurimistöö kirjutada. Noored neiud osalesid tänavu enda uurimistööga õpilaste teadustööde riiklikul konkursil, kus nad pälvisid lisaks inimeste suurele huvile ka Eesti Keele Instituudi eriauhinna põneva teemavaliku ning hea keelekasutuse eest. Artikkel sündis Birgiti sulest, kus ta räägib lähemalt neidude uurimistööst, nende Õpilaste Teadusfestivali kogemusest, olümpiaadil osalemisest ning miks on keele uurimine oluline.

Räpp on Eestis järjest populaarsem levimuusikastiil, kus teksti esitatakse muusika saatel kõneliselt lauldes. Räpparid kirjutavad enamasti oma tekstid ise, ammutades inspiratsiooni ümbritsevast elust. Seetõttu on nende laulusõnad tihti tavapärasest tooremad ning peegeldavad ilmekalt ühiskonna valupunkte. Uurimistöö „Eesti räpparite sõnavara eripärast” peamiseks eesmärgiks oli välja selgitada, millised on kasutatava emakeele tegelikud väljendusviisid noori niivõrd kõnetavas muusikastiilis nagu räpp.

Uurimistöö idee saime töö juhendajalt ja ühtlasi Kadrioru Saksa Gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetajalt Piret Järvelalt. Temal omakorda tekkis huvi antud teemat uurida vaadates saadet „Hommik Anuga”, milles noor räppar villemdrillem rääkis enda tekstiloome telgitagustest. Kuna nii mina kui ka töö kaasautor Marleen Viir olime parajasti oma uurimistöö teemavalikuga tupikus, soovitaski klassijuhataja Järvela meil teha räpile keskenduv keeleteemaline uurimus. Idee tundus huvitav ja intrigeeriv ning olime pakkumisega kohe nõus.

Töö käigus uurisime lähemalt räpi ajalugu ning eelkõige selle modernse versiooni ja hiphopi subkultuuri sündi 1970ndate New Yorgi Bronxi linnaosas. Samuti tutvusime selle muusikastiili leviku algusaegadega värskelt taasiseseisvunud Eesti Vabariigis. Teoreetilise tausta hulka kuulus ka populaarsuse ja mitmekesisuse alusel valitud kümne eesti räppari (Arop, Suur Papa, Beebilõust, Estoni Kohver, Genka, nublu, pluuto, Reket, säm ja villemdrillem) tegevuse ja meediakajastuse kokkuvõtlik tutvustus ning eesti keele sõnavara liigenduse kirjeldus.

Toetamaks hüpoteesi, et räpp on noorte seas populaarne muusikastiil ning sisaldab nende arvates rohkelt roppusi ja slängisõnu, viisime klassikaaslaste seas läbi küsitluse, mis tõepoolest kinnitas mõlemat oletust. Edasi valisime igalt muusikult kolm populaarsemat laulu, võimalusel artisti karjääri erinevatest ajajärkudest ning küllaltki värvika sõnakasutusega. Tekstide analüüsimiseks ning omavaheliseks võrdlemiseks koostasime iga laulu kohta eraldi Exceli tabeli ning liigendasime sõnavara eripärad vastavalt eelnevalt kindlaks määratud värvikoodidele. Saadud tulemuste põhjal koostatud tabelitest võib näha sõnavara eripärade esinemissagedust nii artistide üldlõikes kui ka lauluti eraldi.

Selgus, et analüüsitud laulusõnades esineb valitud sõnavarast kõige rohkem laensõnu (54%). Järgnevad slängisõnad (24%), mida ka küsitluses hinnati pigem tihti esinevaks. Hüpotees, et räpitekstid sisaldavad rohkelt vulgarisme ja sõimusõnu, kinnitust aga ei leidnud. Vulgarismid moodustasid kolm ning sõimusõnad vaid ühe protsendi uuritud sõnavarast.

Tööga osalesime iga nelja aasta tagant toimuval eesti kirjanduse olümpiaadil, mille seekordseks üldteemaks oli „Identiteet ja kirjandus“. Olümpiaadi raames täiendasime oma uurimust veelgi, seostades keelekasutust ja laulusõnades väljenduvat isiku kuvandit. Jõudsime järeldusele, et räpitekstid on tänu esitajate enda kirjutatud sõnadele ja oma intiimsele käsitlusele ka suurepärased identiteedi peegeldajad. Inimese isiklikule keelekasutusele omane väljendusviis on suur osa tema identiteedist. Uurides artisti sõnavara eripärasid võib teha mitmeid järeldusi nii tema rolli, ego, personaalse kui ka kollektiivse identiteedi kohta. Olümpiaadi lõppvoorus toimunud minikonverentsi raames oli meil võimalus jagada saadud tulemusi teistegi keelehuvilistega. Osalesime vanemas vanuseastmes. Meie töö tunnistati esikoha vääriliseks, kusjuures žürii märkis eriti huvitavat teemavalikut.

Lisaks anti meile võimalus oma tööd tutvustada 2025. aasta Õpilaste Teadusfestivalil. Selleks, et äratada erinevates vanustes inimeste huvi meie töö vastu, otsustasime koostada võimalikult pilkupüüdva plakati ning see täitis ka oma eesmärki. Huvilised varieerusid põhikooliealistest pensionärideni. Uurisime neilt, kas nad kuulavad eesti räppi ning millisena tajuvad selle sõnavara. Selgus, et vanemate inimeste arvates on räpi teemastik võrreldes algusaegadega muutunud palju leebemaks ning selle sõnavara pole enam nii vulgaarne kui varasemalt. Seevastu noored külastajad ütlesid, et nende arvates on antud muusikastiil küllaltki vulgaarne ning vanematega koos kuulamiseks sobimatu.

Festivali kõige toredam osa oli näha laste uudishimu teaduse vastu. Paljud neist alles kogusid ideid, millest põhikooli loovtöö teha ning mul oli hea meel nendega enda kogemust jagada. Teadustöö teema ei pea olema keeruline, mis endale huvi ei paku. Kui on kirg ja soov, millegi kohta rohkem teada saada, võib eduka uurimuse teha ükskõik millest.

Sel aastal saadeti Õpilaste Teadusfestivalile kokku 320 tööd, millest vaid 16 olid paaristööd. Lisaks sellele, et tänu kahekesi töö tegemisele õnnestus meil teemat palju sügavamalt käsitleda, aitas see märgata detaile, mis üksinda oleksid ehk kahe silma vahele jäänud. Pidevalt omavahel suheldes ning omandatud infot jagades suutsime ajakavast edukalt kinni pidada. Küsimuste tekkimise korral ei pidanud me vaid juhendaja abile tuginema, vaid saime ka üksteiselt nõu küsida. Selleks, et juba gümnaasiumis saaksid õpilased põhjaliku uurimuse tegemise eduelamuse, tuleks meie kogemuse põhjal soodustada ja propageerida teadustöö mitmekesi tegemist.

Lisaks teadustöö kogemusele saime töö tegemisel ja tutvustamisel emotsionaalselt toredate hetkede osaliseks: tunnustus ja märkamine lisasid enesekindlust, kiitus ja tulevikuperpektiivide avardumine muutsid viimase kooliaasta kevade erilisemaks.

Tänapäeva tehnilises ja globaliseeruvas maailmas kiputakse unustama humanitaarteaduste tähtsust. Keel on see, mis teeb eesti rahva eriliseks, ning meie ülesanne on see elujõuline hoida. Räppi võib võrrelda päevakajalisuse ja rahvapärasuse poolest omaaegse regivärsiga ning on seeläbi oluline keele uurimise aspekt, peegeldades nii ühiskondlikult aktuaalseid teemasid kui ka ajas muutuvat kõnepruuki. Meie uurimistöö kajastab vaid väikest osa eesti räpi sõnavarast, kuid loodetavasti innustab see teemat veelgi ulatuslikumalt uurima.